PROM
| Arvutimälutüübid |
|---|
| Haihtuvad ehk hävimälud |
| Muutmälu (RAM) |
| Kavandatavad, väljatöötamisel |
| Mittehaihtuvad ehk säilmälud |
| Püsimälu (ROM) |
| Ajaloolised |
PROM (lühend inglise keele sõnadest Programmable Read-Only Memory) on ühekordselt programmeeritav pooljuhtmälu, millesse kord salvestatud andmed säilivad püsivalt. Erinevalt algsest mask-ROMist, mida programmeeris tootja, saab PROMi programmeerida (sellesse andmeid kirjutada) kasutaja.
PROM kujutab endast pooljuhtkristallil paiknevat ristuvatest rea- ja veerujuhtmetest (-liinidest) võrku ehk maatriksit, mille igasse ristumiskohta – mälupessa – on ühendatud dioodi või transistori pn-siire ja sellega järjestikku metallist (või amorfsest ränist) sulavriba. Niisuguses mälupesas on bitiväärtus 1. Selleks et programmeerimisel kirjutada mälupessa 0, lastakse sulavribast läbi piisaval tugeva elektrivoolu impulss, mis selle riba ära sulatab (või aurustab). Neid katkestatud ühendusi pole enam võimalik taastada. Seega oli võimalik ainult ühekordne prograrameerimine (OTP, One Time Programmable).
Andmete lugemiseks antakse vastava pesa juhtmetele pinge (see on palju madalam kui programmeerimisel). Kui selle tulemusena läbib ahelat vool, registreeritakse väljundis 1, kui mitte, siis 0.
Niisugune programmeerimisviis ei olnud siiski eriti usaldusväärne, sest riba ülessulatamisel eraldunud metallipritsmed võisid kristallile tagasi sadestuda, tekitates väärühendusi.
Seda 1950. aastail väljatöötatud mälutüüpi hakkas 1970. aastail asendama töökindlam ning andmete kustutamist ja taaskirjutamist võimaldav püsimälu EPROM.