Magnetiline läbitavus

Allikas: Vikipeedia

Magnetiline läbitavus on aine omadus, mis iseloomustab aine magneetumise võimet.

Eristatakse suhtelist ja absoluutset magnetilist läbitavust.

Suhteline magnetiline läbitavus on füüsikaline suurus, mis näitab, mitu korda erineb magnetiline induktsioon homogeenses keskkonnas magnetilisest induktsioonist vaakumis. Arvutusvalem

,

kus

μr on suhteline magnetiline läbitavus;
Bmagnetiline induktsioon keskkonnas;
B0 ‒ magnetiline induktsioon vaakumis.

Suhteline magnetiline läbitavus μr on absoluutse magnetilise läbitavuse μ ja magnetilise konstandi μ0 suhe:

Seega aine absoluutne magnetiline läbitavus

Absoluutse magnetilise läbitavuse ühik on sama, mis magnetilisel konstandil: H/m.

Ferromagnetiliste (μf), paramagnetiliste (μp) ja diamagnetiliste (μd) materjalide magnetilise läbitavuse võrdlus vaakumi magnetilise läbitavusega (magnetilise konstandiga) μ0

Suhtelise magnetiline läbitavuse μr järgi liigitatakse aineid ja materjale järgmiselt:

  • diamagnetilised materjalid ehk diamagneetikud, mille μr on veidi väiksem kui 1;
  • paramagnetilised materjalid ehk paramagneetikud, mille μr on veidi suurem kui 1;
  • ferromagnetilised materjalid, mille μr võib ulatuda mitmekümne tuhandeni.
Mõnede ainete suhteline läbitavus
Aine Suhteline magnetiline läbitavus μr Liik
Ülijuht 0 Ideaalne diamagneetik
Plii, tina < 1 (ca 0,999…) Diamagneetik
Vask 0,9999936 = 1 − 6,4•10−6 Diamagneetik
Vesinik 1‒2,061•10−9 Diamagneetik
Vaakum 1 (Neutraalne)
Õhk ca. 1 + 0,4•10−6 Paramagneetik
Alumiinium 1 + 2,2•10−5 Paramagneetik
Plaatina 1+ 2,57•10−4 Paramagneetik
Koobalt 80…200 Ferromagneetik
Raud 300...10 000 Ferromagneetik
Ferriit 4…15 000 Ferromagneetik
Permalloi (niklirauasulam) 50 000…140 000 Ferromagneetik
Nanokristalliline metall 20 000…150 000 Ferromagneetik

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]