Elektroonikalülitus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Elektroonikalülitus on omavahel elektriliselt või muul viisil ühendatud elektroonikakomponentide kogum, mis on ette nähtud mingi kindla talitluse otstarbeks.

Valdav osa elektroonikalülitusi valmistatakse tänapäeval mikroelektroonikas kasutatavate võtetega integraallülitustena.

Trükkplaadil kokku monteeritud elektroonikalülitusi nimetatakse trükilülituseks.

Elektroonikalülituste liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Lähtuvalt sellest, kas lülituse ülesandeks on tekitada ja teisendada kas analoogsignaali või digitaalsignaali, jagunevad elektroonikalülitused analooglülitusteks (näiteks operatsioonvõimendi) ja digitaallülitusteks (näiteks mikroprotsessor).

Elektroonikalülituste skeemid[muuda | muuda lähteteksti]

Elektroonikalülituse elemente ning nendevahelisi ühendusi esitatakse visuaalse ülevaatlikkuse saamiseks graafiliselt tingmärkide (skeemitähiste) abil skeemide kujul, näiteks põhimõtteskeemi või ühendusskeemina.

Ka seadme plokkskeem (struktuuriskeem) võib sisaldada elektri- ja elektroonikakomponentide tingmärke. Tavaliselt on sellisteks komponentideks lülitid, mikrofonid, valjuhääldid, antennid, elektromagnetid, mootorid jms. Kuid nendeks komponentideks, mida plokkskeemidel esitatakse nende elektrilise tingmärgiga, võivad olla ka üksikud aktiivsed komponendid, mis on seadme funktsioneerimise seisukohalt väga olulised, näiteks komparaator või diferentsvõimendi.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]