Gaaslahendus

Allikas: Vikipeedia

Gaaslahendus on elektrilaengute suunatud liikumine gaasikeskkonnas ehk elektrivool gaasis. Laengukandjateks on gaasis vabad elektronid ja ioonid. Gaaslahenduse tekkimiseks ja püsimiseks on vajalik elektriväli; gaaslahendusseadistes luuakse see seadise elektroodidele rakendatava elektripingega.

Gaaslahenduse avaldumisvorm sõltub gaasi ionisatsiooni tasemest, samuti gaasi rõhust ja koostisest, lahendusvahemiku pikkusest ja kujust.

Kui gaaslahendust põhjustab ainult välise ionisaatori mõju (nt ioniseeriv kiirgus), siis nimetatakse lahendust sõltuvaks. Kui aga lahendus jätkub ka ilma väliste ionisaatoriteta, siis on tegemist sõltumatu lahendusega. Sel juhul tekivad lahendust säilitavad laengukandjad gaasis endas peamiselt põrkeionisatsiooni tulemisel gaasi molekulide põrkumisel elektrivälja mõjul liikuvate elektronidega.

Sõltuva lahenduse üleminekut sõltumatuks lahenduseksnimetatakse gaasi elektriliseks läbilöögiks ja üleminekupinget süttimispingeks.

Sõltumatu gaaslahenduse liigid on huumlahendus, kaarlahendus, koroonalahendus ja sädelahendus. Nende lahendustega kaasneb elektromagnetkiirgus, selhulgas ka valguskiirgusena.

Gaaslahendust rakendatakse mitut liiki gaaslahenduslampides, gaaslaserites, plasmotronides (metallide tehnoloogias), loendurites (Geigeri loendur), osonaatorites jm.

Kasutatud kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tehnikaleksikon. Tallinn, Valgus, 1981, lk 121
  • ENE, 3. kd, 1988, lk 95

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]