Energiakulumõõtur

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Energiakulumõõtur ehk energiamõõtur on mõõteriist, mille abil saab teada, kui palju elektrienergiat (kilovatt-tundides, kWh) kulutab üksik elektritarviti teatud aja jooksul. Niisugused kodus kasutamiseks mõeldud numbernäiduga mõõtevahendid tulid laiemalt kasutusele 2010. a paiku.

Mõõtmistulemuste põhjal saab otsustada, milliste elektritarvitite kasutusaega piirata, millist tarvitit säästlikumaga asendada või millal on kasulik tarviti pistik seinapesast hoopis eemaldada.

Ehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Energiamõõtur pikendusjuhtme pesas

Kõige levinumad on mõõturid, mille korpusel on toitevõrguga ühendamiseks pistik ja tarviti jaoks pesa.

Kui seinapistikupesa asub kohas (tavaliselt põranda lähedal), kus energiamõõturi näite on ebamugav lugeda. võib mõõturi ühendada pikendusjuhtme pessa. Leidub ka mõõtureid, mis on juba pikendusjuhtmes pesadeosa kõrval, või siis on mõõturi pistik kaabli otsas. Veelgi mugavam on kasutada juhtmevaba energiamõõturit, millel on raadioühendusega eraldi näidikuosa. Niisugune seade võimaldab ka ühelt patareitoitega näidikult lugeda ja seadistada mitmesse pessa ühendatud tarvitite mõõtesuurusi (mõõteosa võib asuda isegi kõrvalruumis).

Kui patareitoite võimalus on tavalisel, seinapessa ühendataval mõõturil, saab sellelt energiakulu näite lugeda ka pesast eemaldatult.

Omadused[muuda | muuda lähteteksti]

Enamik mõõtureid näitab lisaks kilovatt-tundidele ka jooksvalt, s.o hetkeväärtustena võrgupinget (V), tarvitit läbivat voolu (A) ja tarbitavat võimsust (W), samuti mõõteperioodi pikkust (nt tundides ja minutites). Kui on võimalik sisestada kilovatt-tunni hind (mõnel mudelil eraldi päevase ja öise tariifi järgi), siis saab näidikult lisaks lugeda kulutatud energia maksumust eurodes.

Mõõturid on üldiselt ette nähtud ühendamiseks elektriseadmetega, mille tarbimisvõimsus on kuni 3680 W (16 A × 230 V), Alumiseks võimsuspiiriks on sageli märgitud 1 W (väiksema võimsustarbe korral näitab mõõtur 0), kuid mõõteviga on väikesel võimsusel suur (olenevalt tüübist kuni mõnekümnevatiste koormusteni). Üksnes parimad mõõturid annavad küllalt täpse näidu juba alates 0,1 vatist.

Odavad mõõturid mõõdavad võrdlemisi täpselt aktiivtakistuslikku koormust, nagu seda on hõõglamp, elektriradiaator või elektripliit. Reaktiivtakistuslike komponentidega tarvitite (elektrimootor, trafo) korral võib mõõteviga kasvada seda enam, mida väiksem on võimsustegur (tarbitava aktiivvõimsuse ja näivvõimsuse suhe). Mõõturid, mis näitavad võimsusteguri (cos φ) väärtust, võtavad selle mõõtetulemuses arvesse.

Mõned odavad mõõturid annavad suure veaga tulemuse ka mõnekümnevatisel võimsusel, kui mõõdetakse mittesiinuselist koormust (selline koormus on impulsstoitelülituse näol igas elektroonikaseadmes või selle toiteplokis).

Enamasti jääb energiamõõturite mõõteviga vahemikku 2–6%. Mõõturi omatarbevõimsus võib olla 0,2–1 W.

Energiakulu mõõtmine[muuda | muuda lähteteksti]

Muutuva või vaheajalise koormusega tarvitite (nt külmik, elektriradiaator) energiatarbimise hindamiseks peab mõõteperiood olema piisavalt pikk, vähemalt üks ööpäev.

Igas kodus on hulga elektroonikaseadmeid (teler, digiboks, satelliidituuner, DVD-mängija, AV-ressiiver, kodukinoseadmestik, lauaarvuti, kellraadio), mille toitepistik on otse või toiteploki vahendusel pidevalt seinakontaktis. Elektrivõrku ühendatult töötavad need aparaadid ooterežiimis ja tarbivad ka väljalülitatult teataval määral voolu; praegusaegsetel seadmetel on võimsustarve 1 W ringis, kuid nt mõnel vanemal teleril või muusikakeskusel võib ületada 10 W.

Kui tavalised energiamõõturid väikest võimsustarvet üldse ei näita või näit pole usaldusväärne, saab nende abil siiski rahuldava mõõtetulemuse kaudsel teel: ühendada mõõturi pessa harupistiku vahendusel mõõdetav seade ja aktiivkoormus, nt hõõgpirniga laualamp, ja märkida üles summaarse võimsustarbe vatid; siis eemaldada pesast mõõdetav seade, fikseerida jälle võimsusnäit ja arvutada vahe.

Mõõtmiste tulemusena võib osutuda, et energiasäästu huvides tasub võrgust eemaldada nende seadmete pistikud ja toiteplokid, mida pidevalt või pikemat aega ei kasutata, võttes arvesse, et ka toiteplokid ise (eriti vanad, trafoga adapterid) on teataval määral energiakulutajad.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]