Audiosignaal

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Audiosignaal ehk helisignaal on elektrisignaal, mis vastab helile keskkonna teatud kohas.

Inimese kuulmise omaduste järgi peab audiosignaal olema helisageduste ehk inimkõrvale kuuldavate sageduste alas, milleks üldjuhul loetaks kas 16 Hz kuni 16 kHz, või 20 Hz kuni 20 kHz.

Audiosignaali amplituudi ulatus (dünaamiline diapasoon) on kuni 120 dB. See tähendab, et kui inimese kuuldelävele vastav helitase võtta võrdlussuuruseks (0 dB tasemeks), siis tugevatele helidele vastavad signaalid võivad olla sellest miljon korda suuremad, tavalise kõne signaal aga umbes 1000 korda suurem (ehk umbes 60 dB).

Kui näiteks kuuldeläve tasemel oleva tugevusega heli annab signaali 1 μV, siis tavaline kõne annaks signaali tasemel umbes 1 mV ja väga tugev heli (120 dB) annaks signaali 1 V.

Audiosignaalide töötlemine kuulub elektroonika, helitehnika ja IKT valdkonda.

Audiosignaalide sagedusriba laiused ja signaal-müra suhted eri helikandjate ja helisalvestuse seadmete puhul (näiteid):

  • magnetlint (kasutamisel professionaalses ehk stuudiotehnikas) – 20 Hz kuni 25 kHz ja 70 dB;;
  • magnetlint kompaktkassetis lindikiirusel 4,76 cm/s ehk helikassett – 20 Hz kuni 16 kHz ja 60 dB;
  • heliplaat (vinüülplaat) – 20 Hz kuni 16 kHz ja 70 dB;
  • CD – teoreetiliselt 0 kuni 22 kHz ja 90 dB;
  • mp3 fail (128kbit/s) – 20 Hz kuni 16 kHz ja 90 dB;
  • SACD – teoreetiliselt 0 kuni 48 kHz ja 105 dB;
  • stuudiomikrofon – 5 Hz kuni 22 kHz ja 80 dB;
  • kvaliteetne audiovõimendi – 10 Hz kuni 30 kHz ja 100 dB;
  • kvaliteetne elektroakustiline agregaat (kõlar, kuular) – 30 Hz kuni 20 kHz.

Täiendavate mürasummutuse vahenditega saab teatud juhtudel (näiteks magnetofonide puhul) signaal-müra suhet parandada 10...20 dB võrra, või isegi enam.

Kolmandaks oluliseks audiosignaali iseloomustussuuruseks on signaalitraktis tekkivad audiosignaali mittelineaarmoonutused ja nendega seotud intermodulatsioonmoonutused. Praktiliselt tajumatuks jäävad mittelineaarmoonutused suurusjärgus 0,1%. Suuremate moonutuste korral sõltub nende tajutavus suuresti helisignaali iseloomust, taasesitusel kasutatavast helitugevusest ja paljudest muudest asjaoludest.

Digiteeritud audiosignaali puhul võivad esile tulla veel digiteerimisega seotud nähtused ja kompresseeritud digitaalse helisignaali puhul veel täiendavalt kompressioonist tulenevad nähtused (kokkuvõtlikult nn. digitaalse heli probleemid).

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]