Videosignaal

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Videosignaal ehk pildisignaal on elektrisignaal, mis kannab infot liikuvate kujutiste kohta. Videosignaali mõiste tuli esmakordselt kasutusele televisioonitehnikas 1930. aastail.

Must-valge analoogtelevisiooni videosignaal on kujutise elementide heledusele vastava elektrisignaali ridade ja kaadrite kaupa laotus, millele on lisatud rea- ja kaadrisünkronisatsiooni impulsid. Värvilisele kujutisele üleminekul lisati videosignaali heleduskomponendile värvusinfot sisaldav värvussignaali komponent.

Analoogvideosignaali esimeseks salvestusviisiks oli magnetsalvestus ja andmekandjaks oli magnetlint, mis 1960. aastate keskel müügile jõudnud videomagnetofonide puhul oli lindiketastel (lindipoolidel), hiljem kassetis. Alates 1976. aastast kasutati väga laialdaselt VHS-kassettvideomagnetofone.

Analoogiliselt helisalvestusele püüti videosignaale salvestada ka videoplaatidele (videodisc). Eriti laia levikut need aga ei leidnud, peamiselt just VHS-videomagnetofonide laia leviku tõttu.

Digitaalselt hakati videosignaali salvestama 1990. aastate alguses laserplaadile Videosignaali analoog-digitaaalmuundamisel (diskreetimine ja kvantimine koos andmetihendusega) saavutatakse andmemahu oluline vähenemine, mis võimaldab salvestada, edastada ja kvaliteetselt taasesitada ka suure lahutusvõimeega pildisignaale (HDTV, UHD).

Videosignaali edastamine[muuda | muuda lähteteksti]

Videosignaali on teleri ja muude videoseadmete (DVD- ja BD-mängija, videosalvesti, videoprojektori jt) vahel võimalik edastada mitmel viisil sõltuvalt olemasolevatest pistikühendustest. Koos videosignaaliga edastatakse enamasti ka audiosignaal (liikuva pildiga kaasnev heli).

Analoogsignaali on võimali edastada:

  • komposiit- ehk liitvideosignaalina CVBS (Composide Video Baseband Signal) – ühe varjestatud kaablisoone kaudu antakse edasi kõik videosignaali komponendid (heleduse-, värvi- ja sünkrosignaalid); liitvideosignaali jaoks on kollane RCA-pesa (sageli koos stereosignaali valge ja punase pesaga);
  • S-Video- ehk Y/C-signaalina (neljakontaktilise mini-DIN-pesa kaudu), kusjuures heledussignaal Y ja värvisignaal C edastatakse teineteisest eraldi, s.t kummagi jaoks on oma varjestatud kaablisoon; seetõttu ei saa need signaalid teineteist häirida;
  • komponentvideosignaalina YUV või YPbPr, mis koosneb heledussignaali komponendist Y ja värvikomponentidest: värvivahesignaalidest U ja V; kasutatakse kolme signaalisoonega kaablit ja kolme RCA-pesa;
  • RGB-signaalina – punase, rohelise ja sinise signaali andmed antakse edasi kaabli kolme kaablisoone kaudu.

Digitaalse videosignaali ülekandmiseks seadmete vahel kasutatakse DVI- ja HDMI-liidest. Viimane edastab digitaalselt ka audiosignaali. Digiühenduse eelised pildikvaliteedi osas avalduvad eelkõige kõrglahutussignaali ülekandmisel.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]