Mõõtühik

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib mõõtühikust; matemaatikas võidakse ühikuks nimetada ka ühikelementi ja pööratavat elementi

Mõõtühik ehk ühik on füüsikalise suuruse väärtus, mida kokkuleppeliselt kasutatakse selle suuruse väärtuste võrdlemiseks ning kvantitatiivseks iseloomustamiseks. Suuruse väärtused on esitatavad mõõtühiku kordsetena, mis on suuruse arvväärtused.

Mõõtühikud jagunevad sõltumatuteks ühikuteks ‒ põhiühikuteks ‒ ja nende kaudu määratletavateks ühikuteks ‒ tuletatud ühikuteks. Põhiühikud ja tuletatud ühikud moodustavad mõõtühikute süsteemi ehk ühikusüsteemi.

Tuntuimad ühikusüsteemid on CGS-süsteem, MKSA-süsteem ja rahvusvaheline mõõtühikute süsteem (SI). Kõigis neis süsteemides on põhiühikute hulgas pikkuse, massi ja aja ühik, MKSA-süsteemis lisaks voolutugevuse ühik ning SI-süsteemis voolutugevuse, temperatuuri, ainehulga ja valgustugevuse ühik.

Põhiühikutest ja tuletatud ühikutest moodustatakse kümnendeesliidete abil kord- ja osaühikud (vt Ühikute detsimaaleesliited).

Eestis on kohustuslik kasutada rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) mõõtühikuid majandustegevuses, rahvatervise ja avaliku ohutuse valdkonnas, haldus- ja õppetegevuses ning standardimisel. Seda nõuet kohaldatakse mõõtevahenditele, mõõtetulemustele ja mõõtühikute abil väljendatavatele suurustele.[1]

Teaduses ja tehnikas kasutatakse ka süsteemidesse mittekuuluvaid ühikuid.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]