Mõõtühik

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib mõõtühikust; matemaatikas võidakse ühikuks nimetada ka ühikelementi ja pööratavat elementi

Mõõtühik ehk ühik on määratletud füüsikaline suurus, mida kokkuleppeliselt kasutatakse teiste sama liiki suuruste võrdlemiseks ning kvantitatiivseks iseloomustamiseks. Tulemusena saadakse mõõtühiku kordne arvväärtus.

Mõõtühikud jagunevad sõltumatuteks ühikuteks ‒ põhiühikuteks ‒ ja nende kaudu määratletavateks ühikuteks ‒ tuletatud ühikuteks. Põhiühikud ja tuletatud ühikud moodustavad mõõtühikute süsteemi.

Tuntuimad ühikusüsteemid on CGS-süsteem, MKSA-süsteem ja rahvusvaheline mõõtühikute süsteem (SI). Kõigis neis süsteemides on põhiühikute hulgas pikkuse, massi ja aja ühikud, MKSA-süsteemis lisaks voolutugevuse ühik ning SI-süsteemis voolutugevuse, temperatuuri, ainehulga ja valgustugevuse ühikud.

Põhiühikutest ja tuletatud ühikutest moodustatakse kümnendeesliidete abil kord- ja osaühikud (vt Ühikute detsimaaleesliited).

Eestis on kohustuslik kasutada rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) mõõtühikuid majandustegevuses, rahvatervise ja avaliku ohutuse valdkonnas, haldus- ja õppetegevuses ning standardimisel. Seda nõuet kohaldatakse mõõtevahenditele, mõõtetulemustele ja mõõtühikute abil väljendatud suurustele.[1]

Teaduses ja tehnikas kasutatakse ka süsteemidesse mittekuuluvaid ühikuid.


Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]