Mõõtühik

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel räägib mõõtühikust; matemaatikas võidakse ühikuks nimetada ka ühikelementi ja pööratavat elementi

Mõõtühik ehk ühik on füüsikalise suuruse väärtus, millega seda suurust mõõtmisel kvantitatiivselt võrreldakse.[1]

Mõõtühikud jagunevad sõltumatuteks ühikuteks ‒ põhiühikuteks ‒ ja nende kaudu määratletavateks ühikuteks ‒ tuletatud ühikuteks. Põhiühikud ja tuletatud ühikud moodustavad mõõtühikute süsteemi ehk ühikusüsteemi.

Tuntuimad ühikusüsteemid on CGS-süsteem, MKSA-süsteem ja rahvusvaheline mõõtühikute süsteem (SI). Kõigis neis süsteemides on põhiühikute hulgas pikkuse, massi ja aja ühik, MKSA-süsteemis lisaks voolutugevuse ühik ning SI-süsteemis voolutugevuse, temperatuuri, ainehulga ja valgustugevuse ühik.

Põhiühikutest ja tuletatud ühikutest moodustatakse kümnendeesliidete abil kord- ja osaühikud (vt Ühikute detsimaaleesliited).

Eestis on kohustuslik kasutada rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) mõõtühikuid majandustegevuses, rahvatervise ja avaliku ohutuse valdkonnas, haldus- ja õppetegevuses ning standardimisel. Seda nõuet kohaldatakse mõõtevahenditele, mõõtetulemustele ja mõõtühikute abil väljendatavatele suurustele.[2]

Kasutusel on ka mitmeid rahvusvahelisse mõõtühikute süsteemi mittekuuluvaid ühikuid, vt SI ühikutega seotud ühikud, SI-väliseid mõõtühikuid.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ENE 6. köide, 1992
  2. Mõõteseadus

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]