Pinnaefekt

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Skinnefekt)
Vahelduvvooluga I kaasnevad magnetväli H ja pöörisvoolud Iw

Pinnaefekt ehk skinnefekt (inglise sõnast skin 'kest, pind') on füüsikaline nähtus, mis seisneb elektrijuhti läbiva elektrivoolu koondumises juhi pindmisse kihti. Seetõttu on juhtide takistus vahelduvvoolu korral suurem kui alalisvoolu korral.

Teatmeteostes kasutatakse pinnaefekt sünonüümina ka terminit "pinnanähtus", kuid tuleb arvestada, et füüsikalisi pinnanähtusi on mitmesuguseid.

Füüsikaline seletus[muuda | muuda lähteteksti]

Alalisvool tekitab juhi ristlõikes ühtlase magnetvälja ja vastavalt on ühesugune ka voolutihedus kogu ristlõike ulatuses. Seevastu vahelduvasuunalise voolu korral kutsub muutuv magnetväli juhi materjalis esile pöörisvoolud. Need on suunatud põhivoolule vastu, vähendades voolutihedust juhi kesktelje ümbruses. Teiste sõnadega indutseerib vahelduv magnetväli juhis vastuvoolu, mis tugevneb juhi kesktelje poole ja surub põhivoolu juhi ristlõike serva poole. Seega juhi efektiivne ristlõige ehk tegevristlõige väheneb, mis on toimelt samaväärne juhi näivtakistuse suurenemisega. Väga kõrgetel sagedustel juhib voolu üksnes juhi õhuke pindkiht.

Ekvivalentse voolujuhtiva kihi paksus δ ja tegelik voolutiheduse vähenemine

Arvutus[muuda | muuda lähteteksti]

Voolutihedus väheneb juhi ristlõikes välisservast keskkoha poole eksponentsiaalselt (1/e). Ümarjuhtme puhul saab arvutada ekvivalentse väliskihi paksuse δ, s.o juhtme ristlõike välisrõnga paksuse:

kus

on juhtmematerjali eritakistus;
nurksagedus;
– juhi absoluutne magnetiline läbitavus (magnetilise konstandi ja suhtelise magnetilise läbitavuse korrutis).

See valem annab seinapaksuse δ sellise ekvivalentse silindrilise (torukujulise) juhtme jaoks, millel on sama välisläbimõõdu juures niisama suur takistus alalisvoolu korral, kui vaadeldaval täisjuhtmel antud sagedusega vahelduvvoolu korral.

Vaskjuhtme puhul sõltub ekvivalentse juhtiva kihi paksus δ sagedusest järgmiselt:

Sagedus f 50 Hz 1 kHz 10 kHz 100 kHz 1 MHz 10 MHz 100 MHz 1 GHz 10 GHz 100 GHz
Juhtiv kiht δ 9,38 mm 2,10 mm 0,66 mm 0,21 mm 0,066 mm = 66 µm 21 µm 6,6 µm 2,1 µm 0,7 µm 0,2 µm
Ekvivalentse juhtiva kihi paksus δ eri materjalidel sõltuvalt sagedusest

Pinnaefekti mõju vähendamine[muuda | muuda lähteteksti]

Pinnaefekti mõju ja seega takistust kõrgsagedusvoolule saab vähendada, kui suurendada sama ristlõikepinna juures juhi välispinda. Selleks valmistatakse ülikõrgsagedustel kasutatavad juhid toru- või ribakujulisena, või siis koostatakse juhe peenikestest isoleeritud traatidest. Rakendatakse ka vaskjuhi pinna hõbetamist ja kuldamist, et ära hoida vase oksüdeerumist. Pinnaefekti seisukohast on oluline ka juhi pinna siledus, sest sellest oleneb voolu teekonna pikkus juhi välispinnal.

Ülaltoodud valemi kohaselt on juhi ekvivalentne väliskiht seda õhem, mida suurem on materjali magnetiline läbitavus. Seepärast ilmneb pinnanähtus tugevalt terasjuhtides ja seda ka juba võrgusagedusel (50 Hz). Siiski kasutatakse terast elektriliini juhtmetes tema mehaanilise tugevuse pärast. Pinnaefekti mõju vähendamiseks kaetakse terasjuhe näiteks vasekihiga.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]