Elektrongeneraator

Allikas: Vikipeedia

Elektrongeneraator (inglise k electronic oscillator) on elektroonikalülitus, mis muundab elektritoiteallika alalisvooluenergia etteantud kuju, sageduse ja amplituudiga elektrivõnkumise energiaks.

Tekitatava võnkumise kuju järgi eristatakse siinusgeneraatoreid ja mittesiinusgeneraatoreid.

Siinusgeneraatorid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Ostsillaator

Siinusgeneraator tekitab harmoonilisi võnkumisi, mille pinge muutub siinusfunktsiooni kohaselt kahe piirseisu vahel tasakaaluasendi ümber (nii nagu pendel).

Siinusvõnkumisi tekitavat lülitust nimetatakse ostsillaatoriks; ostsillaatoril põhinev elektroonikaseade võib olla generaator, nt signaaligeneraator.

Ostsillaatorlülituse võnkesageduse määrab selektiivahel, milleks on enamasti LC-võnkering, ent võib olla ka RC-lüli, näiteks Wieni sild, samuti kvartsresonaator. Niisugune selektiivlüli ühendatakse võimenduslülituse positiivse tagasiside ahelasse. Kõrgetel, gigshertsides mõõdetavatel sagedustel võib võimenduslülitust asendada negatiivse diferentsiaaltakistusega element ‒ tunneldiood või Gunni diood. Sagedustel üle 300 megahertsi kasutatakse poolist ja kondensaatorist koosneva võnkeringi asemel hajuparameetritega resonaatoreid ja spetsiaalseid elektronseadiseid, nagu klüstrone ja magnetrone.

Mittesiinusgeneratorid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Relaksatsioongeneraator

Relaksatsioongeneraator[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mittesiinuselisi võnkumisi tekitavad peamiselt relaksatsioongeneraatorid, mille pinge graafik võib näiteks olla saehambakujuline või koosneda ristkülikimpulsside jadast.

Relaksatsioongeneraatoris moodustuvad impulsid energiasalvestisse (harilikult kondensaatorisse) koguneva energia perioodilisel vabastamisel elektronlüliti abil.

Mürageneraator[muuda | redigeeri lähteteksti]

Signaaligeneraatori erikuju on mürageneraator, mis tekitab korrapäratu kujuga signaali. Näiteks mõõtetehnikas kasutatakse mürageneraatoreid, mis tekitavad testsignaalina valget või roosat müra. Valge müra signaalis on võimsuse spektraaltihedus kõigil genereeritavatel sagedustel ühesuurune, nt sagedusel 100 Hz niisama suur kui sagedusel 10 kHz. Roosa müra (ehk 1/f-müra) signaalis langeb energiasisaldus 3 detsibelli oktavi kohta, mistõttu on energiasisaldus kõigis oktavites ühesuurune, nt sagedusvahemikus 100 ‒ 200 Hz sama mis vahemikus 10 ‒ 20 kHz.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]