Toiteadapter

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Võrgutrafoga toiteadapter
Impulsslülitusega toiteadapter

Toiteadapter ehk AC-adapter (ka AC/DC-adapter) on toiteseade väikese võimsusega elektritarvitite toitmiseks elektrivõrgust väikepingega.

Toiteadaptereid kasutatakse sageli kaasaskantava seadme aku laadimiseks. Alalisvool juhitakse tarvitisse kaabli otsas oleva alalisvoolupistiku kaudu. Võrgupistik on väikese võimsusega toiteadapteri korpusega kokku ehitatud, suurema võimsuse korral toiteadapterite (näiteks sülearvuti toiteplokkidel) puhul võrgukaabli otsas.

Adapteri põhiparameetrid on nimiväljundpinge ja suurim lubatav koormusvool (või vastav väljundvõimsus).

Elektrivõrgu sagedusel töötava trafoga toiteadapterid[muuda | muuda lähteteksti]

Lihtsaima adapteri põhiosad on trafo võrgupinge madaldamiseks, nelja dioodiga sildalaldi vahelduvpinge muutmiseks pulseerivaks alalispingeks ja silufilter selle pinge pulsatsiooni ehk lainjuse vähendamiseks; lihtsaimaks silufiltriks on umbes 1000 μF elektrolüütkondensaator. Niisuguse lülituse väljundpinge sõltub oluliselt toidetava seadme voolutarbest ja samuti võrgupinge väärtusest. Väljundpinge vastab adapteri nimipingele suurima lubatava koormusvoolu korral. Väiksemal koormusel võib väljundpinge tunduvalt ületada nimipinget. Kui näiteks maksimaalkoormusel 300 mA on väljundpinge 6 V, siis koormusel 150 mA on pinge umbes 8 V ja 30 mA korral nt 10 V. Püsivat ja hästi silutud pinget vajavate seadmete toiteadapterisse on lisatud pinge stabiliseerimise lülitus.

Selliste seadmete toiteks, mis ei vaja tingimata stabiliseeritud alalisvoolu, kasutatakse ka veelgi lihtsamaid ja odavamaid vahelduvpingeväljundiga toiteadaptereid.

Kõrgsagedustrafoga impulsstoiteadapterid[muuda | muuda lähteteksti]

Massiivse võrgutrafoga adapterite asemel kasutatakse toiteadapterites järjest ulatuslikumalt impulsstoitelülitust. Niisuguse skeemiga toiteplokid on 1980. aastaist kasutusel näiteks arvuteis ja telereis. Impulsstoitelülitusega adapterid on kompaktsed, kerged ja ökonoomsed (soojenevad vaid vähesel määral). Väljundpinge on elektrooniliselt stabiliseeritud ja silutud. Sisendpinge (võrgupinge) võib muutuda laias vahemikus, näiteks 100 ‒ 240 V (seega on need kasutavad nii elektrivõrgu nimipingel 115 V ja 230 V).

Alalispingesisendiga toiteadapterid[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kõrgendav pingemuundur

On olemas ka toiteadaptereid, mille sisendpingeks on alalispinge. Alalispinge allikaks on harilikult keemiline vooluallikas (patarei). Autos saab niisugune adapter alalisvoolutoidet sigaretisüütaja pesast; neil on sageli ka USB-toitepesa.

Toiteadapterid ja elektriohutus[muuda | muuda lähteteksti]

Toiteploki elektriohutust tagab trafo, mis eraldab väljundahela galvaaniliselt elektrivõrgust. . Impulsstoiteplokkides on samuti trafo olemas aga palju väiksemal kujul, sest töötab võrgusagedusest vähemalt tuhat korda kõrgemal sagedusel.

Toitepesa pinge polaarsuse tähised

Kasutatakse ka toiteplokke, millel saab valida mitme väljundpinge vahel ja mille komplekti kuulub eri suurusega alalisvoolupistikuid. Niisuguse adapteri ühendamisel tuleb tähelepanu pöörata pistiku ja pesa pingete polaarsusele. Toidetava seadme pesa juures on polaarsust näitav tähis (enamasti on pistiku keskkontakt positiivse polaarsusega).

Toiteadapterid on enamasti varustatud kasutusolusid ja kaitseklassi tähistavate märkidega. Valdavalt on toiteadapterid ette nähtud kasutamiseks sisetingimustes.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]