SI-süsteemi ühikud

Allikas: Vikipeedia

SI-süsteemi ühikud ehk rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) mõõtühikud jaotuvad põhiühikuteks (meeter, kilogramm, sekund, amper, kelvin, mool ja kandela) ning nendest tuletatud ühikuteks. Tuletatud ühikud moodustatakse SI põhiühikutest vastava füüsikalise suuruse dimensioonivalemi alusel põhiühikute astmete korrutistena (arvkordajaga üks). Kahekümne kahele tuletatud ühikule on antud erinimetused.

Eestis kasutatavad SI põhiühikud, nendest tuletatud ühikud ning kord- ja osaühikud, samuti nende kasutamise viis on kehtestatud EV määrusega.[1]

Mõõtühikute tähised (sümbolid) kirjutatakse püstkirjas ilma lõpupunktita. Isikunimest tuletatud SI ühikute tähised kirjutatakse suure algustähega.

SI põhiühikud[muuda | muuda lähteteksti]

Ühiku nimetus Ühiku tähis Füüsikaline suurus Definitsioon Ajalooline päritolu või seletus
meeter m pikkus Meeter on pikkus, mille läbib valgus vaakumis 299792458–1 sekundi jooksul
17.CGPM (1983, resolutsioon 1, CR, 97)
 10 000 000 teepikkusest Maa ekvaatorist põhjapooluseni piki Pariisi läbivat meridiaani
kilogramm kg mass Kilogramm on võrdne rahvusvahelise kilogrammi prototüübi massiga
3. CGPM (1901, CR, 70)
Kilogramm on liitri vee mass
sekund s aeg Sekund on tseesium 133 aatomi põhioleku ülipeenstruktuuri üleminekule vastava kiirguse 9 192 631 770 võnkeperioodi kestus
13. CGPM (1967/68, resolutsioon 1; CR, 103)
Selles definitsioonis peetakse silmas paigalseisvat tseesiumi aatomit temperatuuril 0 K
(Lisatud aastal 1997 CIPM poolt)
Ööpäev on jagatud 24 tunniks, mis on omakorda jagatud 60 minutiks ja iga minut omakorda 60 sekundiks
amper A voolutugevus Amper on sellise muutumatu elektrivoolu tugevus, mis läbides kaht lõpmatult pikka paralleelset kaduvväikese ringikujulise ristlõikega sirgjuhet, mis paiknevad vaakumis teineteisest ühe meetri kaugusel, tekitab nende juhtmete vahel jõu 2∙10–7 njuutonit juhtme iga meetripikkuse lõigu kohta
9. CGPM (1948)
Esialgselt oli amper defineeritud elektrokeemiliselt kui voolutugevus, mille mõjul sadestub hõbenitraadi lahusest 1,118 milligrammi hõbedat sekundis. SI amper erineb viimases 0,015%
kelvin K termodünaamiline temperatuur Kelvin on 1/273,16 vee kolmikpunkti termodünaamilisest temperatuurist
13. CGPM (1967/68, resolutsioon 4; CR, 104)
Ühik «kraadi Celsiust» (°C) võrdub ühikuga «kelvin» (K)
mool mol ainehulk Mool on ainehulk, mis sisaldab sama palju elementaarseid objekte (aatomeid, molekule, ioone vm osakesi) kui 0.012 kilogrammi süsinik 12
14. CGPM (1971, resolutsioon 3; CR, 78)
Mool on ainehulk, milles sisaldub Avogadro arvuga (6,022∙1023) võrdne arv loendatavaid osakesi
kandela d valgustugevus Kandela on valgustugevus, millega teatavas kindlas sihis kiirgab 540∙1012-hertsise sagedusega kiirguse allikas, kui tema kiirgustugevus selles suunas on 1/683 W/sr (vatti steradiaani kohta)"
16. CGPM (1979, resolutsioon 3; CR, 100)
Põhineb standardse küünla valgustugevusel

Erinimetusega tuletatud SI ühikud[muuda | muuda lähteteksti]

Erinimetustega tuletatud ühikuid võib kombineerida põhiühikute ja teiste tuletatud ühikutega, nt džaul = njuuton × meeter (N∙m).

Ühiku nimetus Ühiku tähis Füüsikaline suurus Avaldis teiste SI ühikute kaudu Avaldis SI põhiühikute kaudu1
radiaan rad nurk m/m dimensioonita
steradiaan sr ruuminurk m2/m2 dimensioonita
herts Hz sagedus 1/s s−1
njuuton N jõud J/m kg⋅m⋅s−2
paskal Pa rõhk, pinge N/m2 m−1⋅kg⋅s−2
džaul J energia, mehaaniline töö, soojushulk 2 N⋅m; W⋅s m2⋅kg⋅s−2
vatt W võimsus, kiirgusvoog 3 J/s; V⋅A m2⋅s kg−3
kulon C elektrilaeng s⋅A s⋅A
volt V pinge, elektromotoorjõud W/A; J/C m2⋅kg⋅s−3⋅A−1
farad F mahtuvus C/V m−2⋅kg−1⋅s4⋅A2
oom Ω takistus, impedants, reaktiivtakistus V/A m2⋅kg⋅s−3⋅A−2
siimens S elektrijuhtivus 1/Ω m−2⋅kg−1⋅s3⋅A2
veeber Wb magnetvoog V∙s m2⋅kg⋅s−2⋅A−1
tesla T magnetiline induktsioon, magnetvootihedus Wb/m2 kg⋅s−2⋅A−1
henri H induktiivsus Wb/A m2⋅kg⋅s−2⋅A−2
Celsiuse kraad °C Celsiuse temperatuur 4 K
luumen lm valgusvoog cd⋅sr cd
luks lx valgustustihedus, valgustatus lm/m2 m−2⋅cd
bekrell Bq radioaktiivse aine aktiivsus 1/s s−1
grei Gy ioniseeriva kiirguse) neeldumisdoos J/kg m2⋅s−2
siivert Sv ekvivalentne kiirgusdoos J/kg m2⋅s−2
katal kat katalüütiline aktiivsus mol/s s−1⋅mol
1 Ühikud esitatakse põhiühikute defineerimise ametlikus jäjestuses (m, kg, s, A, K, mol, cd).
2 Elektri- ja soojusenergeetikas kasutatakse energiaühikuna W·s ja selle kordühikuid (nt kWh, MWh).
3 Elektrienergeetikas kasutatakse võimsuse ühikuna erinimetusega ühikut voltamper (V·A) vahelduvvoolu näivvõimsuse tähistamiseks ja ühikut varr (var) vahelduvvoolu reaktiivvõimsuse tähistamiseks.
4 Celsiuse temperatuur arvutatakse ümber termodünaamiliseks temperatuuriks valemiga .

Erinimetustega SI detsimaalsed kord- ja osaühikud[muuda | muuda lähteteksti]

Suurus Ühiku nimetus Ühiku tähis Väärtus
maht (ruumala) liiter l, L*1 1 l = 1 dm3 = 10–3 m3
mass tonn t 1 t =1 Mg = 103 kg
*1 Eelistada tuleb tähist «l». Tähis «L» on kasutamiseks juhtudel, kui trükitehnilistel põhjustel võivad liitri tähis ja arv 1 segi minna.

SI ühikutest moodustatud mittedetsimaalsed kord- ja osaühikud[muuda | muuda lähteteksti]

Suurus Ühiku nimetus Ühiku tähis Väärtus
Tasanurk täispööre 1 täispööre = 2π rad
goon gon 1 gon = (π/200) rad
kraad ° 1° = (π/180) rad
minut ' 1' = (1/60)°
sekund " 1" = (1/60) '
Aeg minut min 1 min = 60 s
tund h 1 h = 60 min = 3600 s
ööpäev d 1 d = 24 h = 86 400 s

SI ühikutega seotud piiratud kasutusalaga ühikud[muuda | muuda lähteteksti]

Suurus Ühiku nimetus Ühiku tähis Väärtus
Süsteemi optiline tugevus dioptria dpt 1 dpt = 1 m–1
Kõlvikute ja ehitusaluse maa pindala aar a 1 a = 100 m2
hektar ha 1 ha = 101 m2
Pärlite ja vääriskivide mass karaat ct 1 ct = 2∙10–4 kg
Õhurõhk, vererõhk millimeetrit elavhõbedasammast mm Hg 1 mm Hg = 133,322 Pa
Mõjuristlõige aatomifüüsikas barn b 1 b = 10–28 m2
Elektronide seoseenergia elektronvolt eV 1 eV = 1,602 176 53(14)∙10–19 J

Muid mittesüsteemseid (SI-väliseid) mõõtühikuid[muuda | muuda lähteteksti]

Teaduse ja tehnika eri valdkondades on peale SI ühikute kasutusel veel mõningaid mittesüsteemseid ühikuid.

  • Pikkuse ühikud:
ongström (Å), 1 Å = 0,1 nm = 10−10 m
astronoomiline ühik (ua), 1 ua = 1,495 978 707∙1011m
  • Rõhu ühikud:
atmosfäär (atm), 1 atm = 760 mm Hg = 1013,25 hPa = 101 325 Pa
baar (bar), 1 bar = 105 Pa = 0,1 MPa
bell (B) ja detsibell (dB), 1 dB = 0,1 B (suuruse väärtuse ja samanimelise lähtevääruse suhte kümnendlogaritm
neeper (Np) (suuruse kahe väärtuse suhte naturaallogaritm); 1 Np = 4,343 dB (heliintensiivsus]]te ja elektrivõimsusete korral, 1 Np = 8,686 dB (helirõhkude ja elektripingete korral)
foon (phon)
soon (sone) (valjusele 1 sone vastab valjus 40 phon)
bitt (bit), andmehulga mõõtühik
bait (B), kaheksast bitist koosnev andmehulga ja salvestusmahu mõõtühik

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud, nendest tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning rahvusvaheliselt kehtestatud lisaühikud ja nende kasutamise viis

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]