Mine sisu juurde

Logomeeter

Allikas: Vikipeedia
Logomeetri ehitus
1 – püsimagnet; 2 – magnetmaterjalist pooluskingad; 3 – elliptilise ristlõikega ferromagnetiline südamik; 4 – raamid; 5 – osuti; 6 – skaala
T1, T2, COM raamimähiste väljaviigud – raamide pöördemomendid

Logomeeter on magnetelektriline mõõteriist, mille näit sõltub kahe tema mähiseid läbiva elektrivoolu (alalis- või vahelduvoolu) suhtest. Ühte mähist läbiva voolu määrab referentssuurus (näiteks oommeetri korral etalontakisti), teise raami mähist läbib mõõdetava suurusega vool. Näit ei sõltu toitepingest ja seetõttu annab logomeeter täpsema mõõtetulemuse kui muud magnetelektrilised mõõteriistad.

Logomeetriga saab mõõta takistust (oommeeter), mahtuvust (faradmeeter), faasinihet (faasimõõtur) ja muid suurusi, mida on võimalik väljendada kahe voolu suhtena.[1]

Logomeetri liikuv osa koosneb kahest omavahel jäigalt kinnitatud raamist, millele on keritud mähised. Selline raamisüsteem saab teljel pöörduda püsimagneti magnetväljas, mille magnetahel sulgub läbi pooluskingade ja magnetmaterjalist südamiku. Südamik on elliptilise ristlõikega ebaühtlase magnetvälja saamiseks. Raamisüsteemi külge on kinnitatud osuti.

Raamsüsteemil puudub spiraalvedru (mis hariliku mõõtemehhanismi korral hoiab osuti nullis) ja vooluta olukorras saab süsteem teljel vabalt pöörduda.

Tööpõhimõte

[muuda | muuda lähteteksti]

Voolu suund mähistes valitakse nii, et nende põhjustatud pöördemomendid oleksid vastassuunalised. Kui mähistesse anda vool, pöördub raamisüsteem magnetvälja ebaühtluse tõttu asendisse, milles raamide pöördemomendid on võrdsed ja vastassuunalised. Toitepinge muutumise korral muutuvad voolud mõlemas mähises võrdeliselt ja raamisüsteemi pöördenurk ei muutu.

  1. ENE 5. köide, 1990