Elektrivõrgu-pistikupesa

Allikas: Vikipeedia
Schuko-pistik ja -pesa (standard CEE 7/4)
1 ‒ süvend; 2 ‒ kaitsekontakt; 3 ‒ faasi- või neutraalkontakt; 4 ‒ nuutliide pistiku asendi fikseerimiseks
Europistiku mõõtmed
Juhtmed schuko-pistikupesas

Elektrivõrgu-pistikupesa ehk vooluvõrgu-pistikupesa on ette nähtud kohamuutliku elektritarviti ühendamiseks elektrivõrku.

Schuko-pesad ja -pistikud[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis, nagu ka enamikus Euroopa riikides kasutatakse eluruumides Saksamaal väljatöötatud F-tüüpi ehk schuko-pistikupesi. "Schuko" on lühendvorm saksa sõnast Schutzkontakt (kaitsekontakt) ja osutab sellele, et pistikupesal ja pistikul on lisaks kahele ümarale faasi- ja neutraalkontaktile kaks lamedat vetruvat kaitsemaanduskontakti. Pistikut pessa panemisel kontakteeruvad kõigepealt kaitsekontaktid, st elektritarviti metallkere ühendub kaitsemaandusega; ühtlasi väldib pesa süvend sõrmede kokkupuute pistiku pingestatud harudega.

Schuko-pesad on ette nähtud kasutamiseks elektrivõrgus 230 V, 50 Hz. Nimivool on 16 A, millele vastab võimsus 3680 W. Niisugust koormust talub pistikühendus siiski vaid lühiajaliselt; kestvalt lubatav koormus on 10 A (2300 W). Schuko-pistiku harude (tikkude) läbimõõt on 4,8 mm ja harude vahekaugus 19 mm.

Schuko-pessa sobib ka nn europistik (tüüp C), millel kaitsekontaktid puuduvad ja mis on mõeldud väikese voolutarbega (kuni 2,5 A) tarvitite elektrivõrku ühendamiseks. Nende pistikute harud on elektriohutuse pärast ainult 9 mm pikkuselt isolatsioonist vabad.

Schuko on mittepolaarne (sümmeetriline) pistikühendus, st schuko-pistiku nagu ka europistiku saab panna pessa kahes asendis. Seega võib faasipinge (230 V) rakenduda toidetatavale seadmele pistiku ükskõik kumma haru kaudu. Näiteks kui nõuetekohaselt paigaldatud laelambipesas on faasipinge alati pesa põhjakontaktil, siis laualambi pesas võib see rakenduda ka keermeosale.

Muid pesatüüpe[muuda | muuda lähteteksti]

Maailma eri piirkondades on kasutusel üle kümne pistikupesade ja pistikute süsteemi,[1] mida tähistatakse tähtedega A‒N (tähistussüsteem pärineb USA majandusministeeriumilt 2002. a).

Pistikupesade võrdlusandmeid[muuda | muuda lähteteksti]

Tüüp
(Peamised kasutuspiirkonnad)
Standard Lubatav
vool/pinge
Katsemaandus-
kontakt(id)
Polaarne Kaitsmega Pisteharud
isolatsiooniga
A
(Põhja- ja Kesk-Ameerika, Jaapan)
NEMA 1–15 mittepolaarne 15 A/125 V Ei Ei Ei Ei
NEMA 1–15 polaarne 15 A/125 V Ei Jah Ei Ei
JIS C 8303, Class II 15 A/100 V Ei Ei Ei Ei
B
(Põhja- ja Kesk-Ameerika, Jaapan)
NEMA 5–15 15 A/125 V Jah* Jah Ei Ei
NEMA 5–20 20 A/125 V Jah* Jah Ei Ei
JIS C 8303, Class I 15 A/100 V Jah* Jah Ei Ei
C
(enamik Euroopa riike)
CEE 7/16 (Europistik) 2,5 A/250 V Ei Ei Ei Jah
CEE 7/17 16 A/250 V Ei Ei Ei Ei
GOST 7396 C 1 6 A/250 V
16 A/250 V
Ei Ei Ei Ei
E
(Prantsusmaa, Belgia, Poola, Tšehhi)
CEE 7/5 16 A/250 V Jah* Jah Ei Ei
F
(enamik Euroopa riike)
CEE 7/4 (Schuko) 16 A/250 V Jah* Ei Ei Ei
G
(Briti saarte riigid, Malta, Küpros)
BS 1363, IS 401 & 411, MS 589, SS 145 13 A/230-240 V Jah Jah Jah Jah
I
(Austraalia, Uus-Meremaa, Argentina)
AS/NZS 3112 10 A/240 V
15 A/240 V
20 A/240 V
25 A/240 V
32 A/240 V
Jah* Jah Ei Jah
CPCS-CCC 10 A/250 V Jah Jah Ei Ei
IRAM 2073 10 A/250 V Jah Jah Ei Ei
J
(Šveits ja Liechtenstein)
Swiss SEV 1011 10 A/250 V
16 A/250 V
Jah* Jah Ei Ei
K
(Taani ja Gröönimaa)
Danish 107-2-D1 13 A/250 V Jah* Jah Ei Ei
L
(Itaalia)
CEI 23-16/VII 10 A/250 V
16 A/250 V
Jah* Ei Ei Jah
* Ühilduv kaitsemaanduskontaktita pistikuga.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]