Lõikesagedus


Lõikesagedus, tähis fc, on sagedus, mille puhul lineaarse sagedusest sõltuva objekti (näiteks elektroonikalülituse või -komponendi) väljundsignaali võimsus on vähenud pooleni (kahekordselt) signaali maksimaalsest väärtusest (eeldusel, et sisendsignaali amplituud on sagedusest sõltumatult konstantne).
Võimsuse kahekordsele vähenemisele vastab objekti ülekandeteguri vähenemine pinge järgi tasemeni ehk logaritm]]ilistes ühikutes ümardatult –3 detsibelli[1] (täpsemalt ).
Lõikesagedust kasutatakse peamiselt filtrite iseloomustussuurusena, et väljendada sagedukarateristiku pääsuala ja siirdeala vahelist piirsagedust. Mõnel juhul nimetatakse lõikesageduseks ka võimendi või elektroakustilise komponendi (näiteks mikrofon või valjuhääldi) amplituudi-sageduse karakteristiku alumist ja ülemist piirsagedust. Siin võib lõikesageduse väärtus olla 3 dB asemel ka nt 6 või 12 dB.