Lõikesagedus

Lõikesagedus, tähis f_c, on sagedus, mille puhul lineaarse sagedusest sõltuva objekti (näiteks elektroonikalülituse või -komponendi) väljundsignaali võimsus on vähenenud pooleni (kahekordselt) signaali maksimaalsest väärtusest (eeldusel, et sisendsignaali amplituud on sagedusest sõltumatult konstantne).

Võimsuse kahekordsele vähenemisele vastab objekti ülekandeteguri vähenemine pinge järgi tasemeni $1/{\sqrt {2}}\approx 0,707$ ehk logaritmilistes ühikutes ümardatult –3 detsibelli^[1] (täpsemalt $20\log _{10}\left({\tfrac {1}{\sqrt {2}}}\right)\approx -3{,}0103\,\mathrm {dB}$ ).

Lõikesagedust kasutatakse peamiselt filtrite iseloomustussuurusena, et väljendada sageduskarakteristiku pääsuala ja siirdeala vahelist piirsagedust. Mõnel juhul nimetatakse lõikesageduseks ka võimendi või elektroakustilise komponendi (näiteks mikrofon või valjuhääldi) amplituudi-sageduse karakteristiku alumist ja ülemist piirsagedust. Seal võib lõikesageduse väärtus olla 3 dB asemel ka nt 6 või 12 dB.

Vaata ka

Sagedusfilter

Viited

↑ ENE 5. köide, 1990

[EE-1] ENE 5. köide, 1990

[1]