Mõõtühikute süsteem
Mõõtühikute süsteem ehk ühikusüsteem on põhiühikute ja nende kaudu defineeritud tuletatud ühikute reeglipäraselt moodustatud kogum. Ühikusüsteem võib olla universaalne, unifitseeritud ja koherentne.
Ühikusüsteem on universaalne, kui seda saab rakendada kõigis teaduse, tehnika ja majanduse valdkondades. Kui seejuures saab ühesuguseid ühikuid kasutada eri valdkondade ühesuguste suuruste mõõtmiseks, on ühikusüsteem unifitseeritud. Ühikusüsteem on koherentne ja selle ühikud koherentsed, kui kõigis tuletatud ühikute definitsioonivalemites on võimalik vabaneda võrdetegurist, seega võrdsustades selle dimensioonita suurusega 1. Koherentsetes süsteemides väljendavad füüsikalisi suurusi siduvad valemid ühtlasi nende arvuliste väärtuste matemaatilisi vahekordi. Koherentsed ühikusüsteemid on näiteks CGS-süsteem ja SI-süsteem.[1]
Kuna füüsikalised protsessid toimuvad ruumis ja ajas, siis on kõigis nimetatud omadustega ühikusüsteemides põhiühikute hulgas pikkusühik ja ajaühik ning kolmandana massiühik.
Ettepaneku niisuguse nn absoluutse süsteemi loomiseks tegi Saksa matemaatik Carl Friedrich Gauss 1832. aastal, pakkudes põhiühikuteks millimeeter, sekund ja milligramm. Samadel alussuurustel põhineb CGS-süsteem põhiühikutega sentimeeter, gramm ja sekund, mis võeti kasutusele 1874. aastal. See asendati 1892 MKS-süsteemiga, mille põhiühikud on meeter, kilogramm ja sekund. Süsteemi täiendati elektriliste suuruste põhiühikuga amper (MKSA-süsteem, 1946). Selle edasiarendusena kehtestati 1960. aastal rahvusvaheline mõõtühikute süsteem (SI), milles on põhiühikutena lisatud temperatuuri ühik kelvin, ainehulga ühik mool ja valgustugevuse ühik kandela.
Enamikus valdkondades on SI ainus kasutusel olev ühikusüsteem, kuid on valdkondi, kus CGS-i, eriti selle laiendatud vorme, kasutatakse endiselt, kusjuures elektriliste ja magnetiliste suuruste ühikuid defineeritakse mehaanika ühikute kaudu.
Loodud on ka mitmeid loomulike ühikute süsteeme, mis põhinevad universaalkonstantidel.
Aja jooksul välja kujunenud Briti ühikusüsteemis (British Imperial System) ja sellel põhinevas USA süsteemis (U.S. Customary System) on tänapäeval riiklikult kindlaks määratud peamiste mehaanika suuruste – pikkuse ja massi – alusühikud ja nende väärtused SI ühikutes. Seega on nende süsteemide kõigi ühikute väärtusi võimalik teatava täpsusega väljendada SI-süsteemis. Nende süsteemide ühikud pole aga unifitseeritud ega koherentsed ning ei vasta ühikusüsteemi ülaltoodud omadustele.