Elektriarvesti

Allikas: Vikipeedia

Elektriarvesti on integreeriv mõõteriist tarbitud või toodetud elektrienergia mõõtmiseks. Kodutarbijatel mõõdetakse ainult aktiivenergiat, suure ühendusvõimsusega tarbijatel ka reaktiivenergiat.

Vahelduvvooluahelates on olnud üldiselt kasutusel induktsioonarvestid. Praegusajal paigaldatakse elektronarvesteid, mis võimaldavad ka näitude kauglugemist.

Alalisvooluvõrgus (näiteks elektertranspordi toitevõrgus) kasutatakse elektrodünaamilise mõõtemehhanismiga arvesteid, mis töötavad alalisvoolumootori põhimõttel.

Kolmefaasiline induktsioonarvesti

Induktsioonarvesti[muuda | redigeeri lähteteksti]

Induktsioonarvestis tekitavad rööp- ja jadaühenduses mähistega elektromagnetid ruumiliselt ja faasiliselt nihutatud magnetvood, mis indutseerivad magnetite vahel olevas alumiiniumkettas pöörisvoolud. Muutuva magnetvälja ja ketta pöörisvoolude toimel tekib kettas pöördemoment, mille mõjul ketas hakkab pöörlema. Ketta serv jookseb läbi püsimagneti pooluste vahelt, mille tulemusena tekivad ketta pöörlemist pidurdavad pöörisvoolud. Nende magnetväljade ja pöörisvoolude koostoimel pöörleb ketas kiirusega, mis on võrdeline arvestit läbiva voolu aktiivvõimsusega ning mõõdetav elektrienergia on võrdeline ketta pöörete arvuga. Ketas käitab rull-loendurit, mis näitab üldist kilovatt-tundide arvu.

Arvestil on harilikult näidatud, mitmele ketta pöördele vastab energia 1 kWh. See nn arvesti konstant võimaldab arvutada hetkel voolu tarbivate seadmete üldvõimsuse. Kui näiteks ketta 75 pöördele vastab 1 kilovatt-tund ja arvesti tegi 1 minuti jooksul 5 pööret, siis vastab ühele tunnile 5 × 60 = 300 pööret ja võimsus P = 300/75 = 4 kW.

Aktiivenergia arvesti ei reageeri pinge ja voolu vahelisest faasinihkenurgast tingitud reaktiivvõimsusele. Reaktiivenergia mõõtmiseks on spetsiaalsed arvestid.

Kaugloetav elektronarvesti

Elektronarvesti[muuda | redigeeri lähteteksti]

Elektronarvesti ehk elektrooniline energiaarvesti (ingl solid state energy meter, ka smart meter) on elektrooniline mõõteriist, mille põhiosad on on voolu- ja pingeandurid, analoog-digitaalmuundurid, signaaliprotsessor ja ümberprogrammeeritav püsimälu. Tarbitud elektrienergia registreeritakse digitaalsignaalina näiteks iga tunni järel. Näidud on loetavad LCD- või LED-näidikult, kusjuures näiteks arvesti E450 näidikul vahelduvad summaarse, päevase ja öise tarbimise kilovatt-tunnid iga 15 sekundi järel.

Näitude kaugedastamiseks moduleeritakse digitaalse andmesignaaliga kõrgsagedusvõnkumist, mis kantakse üle sama elektritoiteliini kaudu PLC- (Power Line Communication) tehnikat rakendades või mobiilsidevõrgu vahendusel. Kaugloetav arvesti edastab näidud energiatarnijale näiteks üks kord ööpäevas.

Toodetakse ka kahesuunaarvesteid, mis näitavad eraldi võrgust tarbitud ja võrku antud elektrienergiat; see on vajalik näiteks kohaliku tuule- või päikeseenergia allika korral.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]