Kandela

Allikas: Vikipeedia

Kandela (ladina k candela, ’vahaküünal’) on SI-süsteemi põhisuuruse – valgustugevusemõõtühik, tähis cd.

1 kandela on valgustugevus, millega teatavas kindlas sihis kiirgab 540∙1012-hertsise sagedusega kiirguse allikas, kui tema kiirgustugevus selles suunas on 1/683 W/sr (vatti steradiaani kohta). [1]

Kandela selle definitsiooni kehtestas Mõõtude ja Kaalude 16. Peakonverents 1979. aastal. [2]

Kui valgusallikas tekitab enda ümber (seega ruuminurgas Ω = 4π steradiaani) ühtlase valgusvoo Φ suurusega 4π (= 12,566) luumenit, siis on selle valgusallika valgustugevus igas suunas 1 kandela (sest 4π lm / 4π sr = 1 lm/sr = 1 cd). Umbes niisuguse tugevusega valgust levitab enda ümber tavaline majapidamisküünal, millest tuleb ka ühiku nimetus. Esialgu iseloomustatigi valgusallikate valgustamise võimekust visuaalse võrdlemise teel valgusetaloniga, milleks oli eelmainitud küünal. Ka esimesi hõõglampe iseloomustati valgustugevuse kaudu, nt 100-küünlast valgust andis umbes 18-vatine hõõglamp. Edaspidi, kui võeti kasutusele fotomeetriliste suuruste süsteem, hakati allikate valgustusvõimet väljendama nende tekitatava valgusvoo kaudu (luumenites).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ENE, 4. kd, 1989, lk 288
  2. Resolution 3 of the 16th CGPM (1979)