Valgusjuhe

Allikas: Vikipeedia
Valgusjuhtme ehitus:
1 – südamik (ingl core)
2 – kattekiht (cladding),
3 – kaitsekate (coating)
4 – väliskate (jacket)

Valgusjuhe on klaasist (harvemini läbipaistvast plastist) kiud, mille sees valgus levib täieliku sisepeegeldumise tulemusena.

Valgusjuhtme ehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Valgusjuhe koosneb neljast osast. Keskel on südamik – peenike klaaskiud, mida läbib selle siseseintelt peegelduv valgus. Südamikku ümbritseb niisugusest optilisest materjalist kattekiht, mille murdumisnäitaja on väiksem kui südamikul. Seetõttu suundub valgusenergia südamiku ja kattekihi vahelisest piirikihist südamikku tagasi. Kattekihi peal on plastmatrjalist kaitsekate ja/või väliskate, mis kaitseb kiudu vigastuste ja niiskuse eest.

Optilise kiu tüübid (kiirte kulg ja mõju impulsile):
multimoodkiud, mille murdumisnäitaja (Index of refraction) muutub astmeliselt (Step index fiber) ja sujuvalt (Graded index fiber);
monomoodkiud (Singlemode fiber)

Optiliste kiudude põhitüübid[muuda | muuda lähteteksti]

Kiudoptikas kasutatakse kiude südamiku läbimõõduga alates mõnest mikromeetrist kuni umbes ühe millimeetrini. Sõltuvalt kiu läbimõõdu ja valguskiire lainepikkuse vahekorrast saavad kius levida erinev arv võnkemoode.

Kui kiu südamiku läbimõõt on lähedane selles leviva valguskiire lainepikkusega, saab valgusjuhtmes levida ainult üks võnkemood. Niisugust valgusjuhet nimetatakse monomoodkiuks ehk ühemoodiliseks kiuks (ingl single-mode fiber, lühend SMF).

Suhteliselt jämedas kius võib lisaks põhimoodile olla paljude eri nurkade all sisenevate kiirte võnkemoode. Sel juhul on tegemist multimoodkiuga ehk hulkmoodilise kiuga (ingl multi-mode fiber, MMF).

Monomoodkiud[muuda | muuda lähteteksti]

Monomoodkius levivad eri sagedustega valguslained ühe moodina, s.t nende lainete ruumiline jaotus on ühesugune, ja valguskiir levib praktiliselt rööbiti kiu teljega.

Monomoodkius tüüpilise läbimõõduga 9 µm võib levida valgus lainepikkuste vahemikus 1,280…1,650 µm. Ribalaius on teoreetiliselt 53 THz, praktikas on saavutatud edastuskiirus 10 Tbit/s 100 km kaugusele.[1]. Sumbumus on väike, umbes 0,2 dB/km (seda põhjustavad pinnakonarused ja teatav neeldumine klaasis). Nende omaduste pärast kasutatakse peamiselt seda tüüpi optilist kiudu valguskaabli soontena.

Monomoodkiudude andmeid
Kategooria
(ISO/IEC 11801)
Edastuskiirus Sumbumus
(suurim kaugus)
Läbimõõt:
südamik/väliskate
Valguskiire
lainepikkus
Valgusallikas
OS1/OS2 10 Gbit/s 1,0 dB/km
(10 km)
9/125 µm 1310 nm Laser
OS1/OS2 10 Gbit/s 0,4 dB/km
(40 km)
9/125 µm 1550 nm Laser
Valguskiirte kulg multimoodkius astmeliselt muutuva murdumisnäitaja korral;
peegelduvad ainult vastuvõtukoonuse (acceptance cone) piires langevad kiired

Multimoodkiud[muuda | muuda lähteteksti]

Kui kiu otsast sisenevad laseri või valgusdioodi tekitatud valguskiired sobiva nurga all (vastuvõtukoonuses), siis peegelduvad nad kiu sisepinnalt ja väljuvad kiu teisest otsast.

Multimoodkiude liigitatakse murdumisnäitaja muutumise seaduspärasuse järgi astmeliseks kiuks ja gradientkiuks.

  • Astmelises kius muutub murdumisnäitaja südamikult kattekihile üleminekul astmeliselt. Piirpinnalt lähtuvate erinevate lainete interferentsi tõttu on sumbumus suur, mistõttu signaali ülekanne on võimalik ainult mõnekümne või mõnesaja meetri kaugusele.
  • Gradientkiud valmistatakse sellisena, et materjali optiline tihedus väheneb sujuvalt kiu keskelt ääre poole; vastavalt muutub ka murdumisnäitaja kiu ristlõike ulatuses sujuvalt. Sel juhul koondub lainefront kiu keskele, nii et interferentsi ei teki ning sumbumus on väiksem.

Multimoodkiudu valmistatakse klaasist ja ka läbipaistvast plastist. Plastkiust valguskaablil on suurem sumbumus kui klaaskiust kaablil. Plastkaabli südamik koosneb tavaliselt polümetüülmetakrülaadist (PMMA), mis on kaetud fluoropolümeeriga.[2]

Valguskiire allikaks on peamiselt laser, jämedate kiude korral valgusdiood (LED), mis võimaldab edastuskiirust kuni 600 Mbit/s.[3]

Multimoodkiudude andmeid
Kategooria
(ISO/IEC 11801)
Edastuskiirus Suurim pikkus Läbimõõt:
südamik/väliskate
OM1 0,1 Gbit/s 2000 m 62,5/125 µm
OM1 1  Gbit/s 300 m 62,5/125 µm
OM1 10  Gbit/s 33 m 62,5/125 µm
OM2 10  Gbit/s 82 m 50/125 µm
OM3 1  Gbit/s 1000 m 50/125 µm
OM3 10  Gbit/s 300 m 50/125 µm
OM3+ 10  Gbit/s 550 m 50/125 µm
OM3+ (OM4) 40  Gbit/s 100 m 50/125 µm
OM3+ (OM4) 100  Gbit/s 50/125 µm

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Monomodefaser[alaline kõdulink]
  2. Fiber-Optic Technologies
  3. "Craig Freudenrich, Ph.D. "How Fiber Optics Work"". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. jaanuar 2012. Vaadatud 18. novembril 2013.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]