Isotroopkiirgur

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Isotroopkiirgur ehk isotroopne antenn on idealiseeritud punktkiirgur, mis kiirgab (või võtab vastu) elektromagnetenergiat isotroopselt, s.t igas ruumisuunas võrdse võimsusega, kusjuures kiirgamine toimub kadudeta (kasutegur 100 %). Isotroopkiirguri suunadiagramm on ringikujuline kõigis kiirguspunkti läbivates tasapindades.

Saatevõimsus PTX jaguneb ühtlaselt punktkiirgurit ümbritsevale kerapinnale Akera. Võimsuse pindtihedus SO kaugusel r punktkiirgurist on avaldatav järgmiselt:

Isotroopkiirgur on antennimudel, mida kasutatakse reaalse antenni suunatoime ja seega ka antenni võimenduse iseloomustamiseks.

Antenni võimendust isotroopkiirguri suhtes väljendatakse tavaliselt logaritmilise ühikuga dBi (i sõnast isotropic isotroopne).

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]