Pingestabilisaator

Allikas: Vikipeedia

Pingestabilisaator on elektroonikalülitus, mille väljundpinge püsib etteantud vahemikus sõltumata sellest, kas muutub stabilisaatori sisendpinge või koormustakistus. Sisendpinge muutus võib olla tingitud võrgupinge kõikumisest või patareipinge alanemisest.

Lineaarstabilisaatorid; vasakul 5 V/1 A, paremal 5 V/100 mA

Pingestabilisaatorite põhiliigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pingestabilisaatorid jagunevad reguleerimisviisilt kahte põhiliiki:

  • lineaarstabilisaatorid ehk pidevreguleerimisega stabilisaatorid, milles pinget reguleeriv element töötab võimendusrežiimis, s.t tema väljund- ja sisendpinge vahel on lineaarne ehk võrdeline seos;
Next.svg Pikemalt artiklis Lineaarne pingestabilisaator
  • impulss-stabilisaatorid, kus reguleerelement ‒ näiteks MOSFET-transistor ‒ töötab lülitirežiimis; väljundpinge stabiliseerimiseks muudetakse tagasisideahela kaudu impulsside laiust.
Next.svg Pikemalt artiklis Pinge impulss-stabilisaator

Impulss-stabilisaatorite põhieelis lineaarstabilisaatori ees on suur kasutegur, oluliseks puuduseks aga kõrgesagedusliku ümberlülitamisega kaasnevad elektromagnethäired, mille tõkestamine nõuab lisameetmeid.

Lineaarstabilisaatoreina kasutatakse integraallülitustena valmistatud komponente. Impulss-stabilisaatorid kuuluvad enamasti impulsstoiteallika koosseisu.

Pingestabilisaatorite põhiparameetrid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Stabiliseerimistegur näitab, mitu korda on väljundpinge suhteline muutus väiksem sisendpinge suhtelisest muutusest:

k_{st}=\frac{\Delta{}U_S/U_S}{\Delta{}U_V/U_V },

kus US ja UV on vastavalt stabilisaatori sisend- ja väljundpinge ning ∆US ja ∆UV sisendpingemuutus ja väljundpingemuutus.

Väljundtakistus iseloomustab stabilisaatori võimet hoida väljundpinge püsivana koormusvoolu muutumisel ning väljendub stabilisaatori väljundpingemuutuse ∆UV ja seda põhjustava väljundvoolumuutuse ∆IV jagatisena:

R_V=\frac{\Delta{}U_V }{\Delta{}I_V }.

Kasutegur on stabilisaatorist tarbitava võimsuse PV ja selle sisendisse saabuva võimsuse PS suhe:

\eta=\frac{P_V}{P_S}=\frac{U_VI_V}{U_SI_S}.

Lineaarstabilisaatori kasutegur on 50 % ringis, impulss-stabilisaatoril võib see tegur ületada 90 protsenti.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]