Kasutaja arutelu:Andres

Allikas: Vikipeedia
Arhiivid
Arhiivid
Arhiiv 1
Arhiiv 2
Arhiiv 3
Arhiiv 4
Arhiiv 5
Arhiiv 6
Arhiiv 7

Punased lingid viitavad arhiivile, mida pole veel loodud. Artiklid paiknevad uuenevas järjekorras.

Vaata ka[muuda]

Kas tõesti on vajalik pidevalt "vaata ka" sektsiooni lisada väga kaudselt seotud linke (leebe näide; on palju hullemaid)? Vähemasti mina pean seda ebavajalikuks infomüraks ja leian, et see ei ole nende artiklite leidmisel eriti oluline. Ivo (arutelu) 27. oktoober 2014, kell 11:42 (EET)

Ma ei tea, mis need hullemad näited on. "Vaata ka" asemel oleks parem rääkida teksti sees, aga minu meelest on siin otsene seos. Andres (arutelu) 27. oktoober 2014, kell 17:26 (EET)
Minu meelest ka ei ole "Vaata ka" selleks mõeldud. Kui, siis peaks "Vaata ka" all olema mõni kitsaste kriteeriumite järgi ligidane teema. Kaugemalt (ja lähemalt) seotud asjade sidumine, on just see, mille jaoks on kategooriad. Lihtsalt lingi kuskile artiklisse suskamine ei tohiks olla eesmärk omaette, kui pole sisu, mis seda nõuab. Pikne 28. oktoober 2014, kell 16:03 (EET)
Te räägite nii, justkui mina suskaksin "vaata ka" alla asju, mis on lihtsalt kuidagi seotud. Enda arust ma küll ei tee seda. Ma panen peaaegu alati ainult niisuguseid linke, mis niikuinii peaksid artiklis olema, kui see oleks lõpuni kirjutatud. Ma leian küll, et erandjuhtudel on õigustatud ka niisuguste linkide panemine, mis lihtsalt täiendavad artikli sisu. Kategooriate ja siselinkide vastandamine on minu meelest kunstlik. Kui teemad on artiklites välja arendatud, siis needsamad seosed, mis tekivad kategooriate kaudu, tekivad ka siselinkide kaudu, sealhulgas loenditest. Kategooriate olemasolu ei saa minu meelest olla argumendiks, et linke keelata. Andres (arutelu) 28. oktoober 2014, kell 18:09 (EET)
Kas või link, mille Ivo näiteks tõi, see võib n-ö lõpuni kirjutatud artiklis mingis seoses näitena toodud olla ja samas ka ei pruugi. Sellegipoolest pole "Vaata ka" minu meelest mõeldud lihtsalt edasise töö käigus võib-olla vajalike linkide korjamiseks. Muidugi on artiklid seotud ka siselinkide kaudu, aga need seosed pole süstemaatilised, need seosed lihtsalt toetavad seda, mis parasjagu kirjas on, mitte pole mõeldud selleks, et sihipäraselt midagi muud otsida. Või kui kirjutatakse muuseas mingitest kaudsetest asjadest, lihtsalt selleks, et on artikkel, millele saaks linkida, siis minu meelest on see kunstlik. Ma saan aru, et püüad sedasi linkidele kohta leida, kuna muidu pole artiklid justkui leitavad. Aga tegelikult on, kui nad on kategoriseeritud. Kui lisaks on põhjust viidata kuskilt artiklitekstist, siis on muidugi hea, et saab luua veel täiendavaid seoseid. Pikne 28. oktoober 2014, kell 19:20 (EET)
Ka mina panen "Vaata ka" alla linke, mis peaksid sellest artiklist lähtuma. Näiteks leian, et linna artiklist peaks minema link selles linnas asuvale lennujaamale; külade artiklites oleks loomulik rääkida objektidest, mis seal asuvad, jne. Pole mõeldav, et ma jõuaksin kõik need artiklisse sisse kirjutada. Minu jaoks on enesestmõistetav, et artiklid on eelkõige seotud linkide abil, see on ju õigupoolest kogu interneti point. --Epp 28. oktoober 2014, kell 19:42 (EET)

Kategooriad on igatahes vähem paindlik riist kui siselingid ja isegi "Vaata ka". Kategooriad ei kirjelda seoseid ega tee valikuid. Jutt ei ole mitte sellest, et leida mingit kindlat artiklit, vaid sellest, et anda artikli teemast ammendav käsitlus. Kõike ei saa ühte artiklisse panna, tuleb edasi suunata. Kui me räägime mingist taimeliigist (Ivo näites küll perekond, sest liik ei ole teada), siis on ju esituse osa tutvustada tähelepanuväärseid isendeid ja isendite rühmi. Ei ole tarvis näidet, vaid täielikku esitust.

Ma ju räägin, et ma panen "vaata ka" alla ainult neid linke, mis on minu arvates kindlasti vajalikud, mitte võib-olla vajalikud. Andres (arutelu) 29. oktoober 2014, kell 00:36 (EET)

Siselinkide vastu iseenesest minul ega Ivol polnudki midagi. Seoseid kirjeldab tekst, seda ei tee minu meelest ka link kui selline. Link ja kategooria lihtsalt seovad artikleid kui selliseid.
Kui kirjeldatakse tähelepanuväärseid isendeid ja isendite rühmi, siis peaks minu meelest olema tegu antud konteksti ja artikli proportsioonide juures mõistliku valikuga. Kui tähelepanuväärseid isendeid on palju, siis samas nende kõigi tutvustamine minu meelest küll kohane ega vajalik pole. Pikne 29. oktoober 2014, kell 22:18 (EET)
Enamasti peaks link olema teksti sees, aga meil on artiklid enamasti nii puudulikud, et seda kohta pole, kuhu panna. Juurde kirjutada ma kõike ei jõua, aga artiklite sidumist ma pean ikkagi tähtsaks. "Vaata ka" lingid erinevad kategooriatest selle poolest, et kirjutaja saab ise otsustada, millised lingid seal peaksid olema. Kategooriad ei ole selle suhtes nii tundlikud (etteheited seose kauguses, mis "vaata ka" kohta võiksid käia, käivad kategooriate kohta ammugi), pealegi minu meelest ei saa eeldada, et lugeja kasutab kategooriaid.
Minu meelest tuleb linkide lisamisel näha artikleid perspektiivis.
See "kõigi tutvustamine" võib olla ka mõnes loendis, millele lingitakse. Kas tõesti näiteks Eestis on nii hirmus palju tähelepanuväärseid ebatsuugasid, et neid kõiki ei võiks mainida? Maailmas võib-olla on, aga selleni me pole jõudnud. Andres (arutelu) 30. oktoober 2014, kell 00:36 (EET)
Kuidas etteheited seose kauguse kohta käivad kategooriate kohta? Noh, kategooriaid muidugi ei pea kasutama, aga kui lugejat huvitavad kõikvõimalikud seonduvad teemad, mille mainimine antud artiklis pole otseselt vajalik, siis on minu meelest loomulik, et vaadatakse kategooriaid. Võib-olla pole väga palju tähelepanuväärseid ebatsuugasid, aga analoogselt näiteks tähelepanuväärseid tammepuid üsna kindlasti on, isegi Eestis. Pikne 30. oktoober 2014, kell 11:42 (EET)
Kui mind huvitavad artiklid, mis käivad mingis külas olevate objektide kohta, siis küla artikli linkidest peaksin need kätte saama. Kui kategooria käib valla kohta, siis enamik sealseid artikleid ei ole külaga otseselt seotud ja mul on raske leida neid, mis on.
Kõik need tammepuud ei pea olema artiklis mainitud, nad võivad olla mainitud ka mõnel lehel, kuhu artiklist link läheb, näiteks loendis. Aga kui asju on vähe, pole mõtet eraldi loendit teha. Sellegipoolest kuuluvad ka tammed täiesti otseselt artikli teema juurde. Loendid täidavad kategooriatega sarnast ülesannet. Andres (arutelu) 4. november 2014, kell 01:32 (EET)

Enamik kategooriates leiduvaid linke ei ole sellised, mis peaksid artiklis kindlasti olema. Andres (arutelu) 4. november 2014, kell 01:40 (EET)

kas see märkus Arutelu:Mägiotsa on seotud jälle sellesama aruteluga? Kui on, siis ma ei saa aru sellest. Üldiselt "Vaata ka" alla minevaid asju reglementeerida on üsna mõttetu; samas pikkadena mõjuvad nad tõesti infomürana. --Bioneer1 (arutelu) 3. november 2014, kell 20:00 (EET)

Noh, neid saab terve mõistuse järgi korrastada. Kui "vaata ka" on pikk, viitab see tõenäoliselt artikli poolikusele. Mõnikord on ka liiga kaugeid linke kuhjatud. Andres (arutelu) 4. november 2014, kell 01:40 (EET)

Kas Andrese ülesanne siin keskkonnas on kustutada kasutajate poolt lisatud sisu, pidurdades sellega kogu edasise sisuloome? Isiklikult arvan, et sellise inimese kasutajaõigused tuleks senikauaks peatada kuniks tema terve mõistus taastub - tõsiselt häirib selline labiilne ja alusetu tegevus! 23. märts 2015, kell 17:30

Milles konkreetselt on probleem? Andres (arutelu) 23. märts 2015, kell 17:51 (EET)
Kui jutt on leheküljest Henriku Liivimaa kroonika, siis ma selgitasin asja lehel Arutelu:Henriku Liivimaa kroonika. Andres (arutelu) 23. märts 2015, kell 18:06 (EET)

Meenutan jälle seda "Vaata ka" teemat. Palun mitte kasutada seda linkide kuhjamiseks. Kaua ma pean korrastama neid ülepaisutatud Vaata ka sektsioone, mis sisaldavad jumal-teab-mis linke? Sama teema artikleid grupeerivad kokku kategooriad. Kui on tarvilik välja tuua otsene seos mingite artiklite vahel, siis tuleks seda teha artikli tekstis. Ivo (arutelu) 4. aprill 2015, kell 18:02 (EEST)

Me ei jõudnud selles asjas kokkuleppele.
Muidugi on tavaliselt parem seostada artikli tekstis, aga mina ei jõua artiklit nii palju arendada, et kõik tekstis koha leiaks. Kui artikkel kirjutatakse pikemaks, siis saab ka "vaata ka" osa kärpida. Andres (arutelu) 4. aprill 2015, kell 18:09 (EEST)

Täpsustusmärkus[muuda]

Selliste, punast linki sisaldavate täpsustusmärkuste tegemist minu meelest ei saa nõuda. Inglise vikis näiteks on isegi reegel, et selliseid täpsustusmärkusi ei tohi olla. Kui mõnel juhul on rohkem põhjust karta, et linki muidu tõesti hiljem üles ei leita, siis parem panna see kuskile leitavasse arutelusse. Pikne 28. oktoober 2014, kell 16:03 (EET)

Ma ei tea, ma leian, et linkide üle arve pidamine on nii tähtis, et seda ei tohi juhuse hooleks jätta. Linkide hilisem otsimine tekitab lisatööd, toimetajad on aga niigi tööga koormatud. Peale selle, kui lingi kuju pole nähtaval (loogilisel ja kergesti leitaval) kohal fikseeritud, siis võib iga kirjutaja teha omamoodi lingi, ja see tekitab kindlasti segadust juurde.
Kus see reegel on, et täpsustuses ei tohi punast linki olla? Andres (arutelu) 28. oktoober 2014, kell 18:09 (EET)
Ma arvan, et lisasegadus ei oleks suur. Samas aga ei segaks me lugejaid täpsustusmärkustega, millest navigeerimisel abi pole. Inglise vikis on nii: en:WP:NOARTICLE. Pikne 28. oktoober 2014, kell 19:20 (EET)
Sama hästi võiks öelda, et ka teksti sees on punased lingid segavad. Mina pean praegust süsteemi otstarbekaks. --Epp 28. oktoober 2014, kell 19:42 (EET)
Aa, et see käib siis ainult täpsustusmärkuste, mitte täpsustuslehtede kohta? Aga kahe lingiga täpsustuslehti ei soovitata luua. Kuidas nad siis artikli pealkirja üle arvet peavad? Ma ei leidnud "punase lingi" teema alt selle kohta midagi. Peab ka arvestama, et inglise vikis on suur osa teemasid kaetud ja punaseid linke vähe, meil on vastupidi.
Minu meelest on linkide eest hoolitsemine isegi tähtsam kui artiklite kirjutamine, sest linkimata asju ja valesid linke üles otsida on raskem ja vastikum kui sisu kirjutada. Sellepärast ma leian, et punaste linkide täpsustuses hoidmine on hädavajalik. Kui see häirib, siis palun: kirjutatagu siniseks. Andres (arutelu) 29. oktoober 2014, kell 00:25 (EET)
Täpsustusmärkus on lisatekst artikli päises. Minu meelest pole see teksti sees oleva punase lingiga võrreldav.
Nojah, täpsustusleht, mis viib ainult tagasi eelmisele lehele või ei vii üldse kuskile, on veel halvem. Mulle tundub, et inglise vikis lihtsalt nii väga ei üle tähtsustata linkide üle arvepidamist ning seal püütakse artiklid üles ehitada ja vormistada nii, et nad oleks mõeldud rohkem lugejale kui toimetajale. Kui on tarvis lihtsalt linkide üle arvet pidada, siis peaks selleks mingi parem süsteem olema, näiteks kuidagi arutelulehega seotud. Artiklipäistest ma siiski korjaksin sellised halvad märkused ära. Pikne 29. oktoober 2014, kell 22:18 (EET)
Tee parem artikkel, sellest on lugejal rohkem kasu.
Mõtle selle peale ka, et kui toimetajad peavad rohkem aega ja närve kulutama, siis lugeja kaotab, sest jõutakse vähem sisu luua. Ja õigeid linke tehakse ju ikka lugeja jaoks, ega siis muidu toimetajad nendega vaeva ei näe. Andres (arutelu) 29. oktoober 2014, kell 23:43 (EET)
Sa siis mõtled, et kõik punased täpsustused tuleks panna arutelulehele? Noh, see oleks mõeldav, kuigi see kirjutajatele teeks asja tülikaks. Aga mulle tundub, et lugeja teatav ebamugavus punase täpsustuse juures ei kaalu kaugeltki üles selliste täpsustuste kasu linkide korrashoidmisel. Mulle isiklikult tundub, et siin ei ole üldse midagi kõneväärset, aga noh, ma ei saa teiste eest otsustada, võib-olla tõesti see kedagi väga häirib. Aga nagu öeldud, tehkem lingid siniseks, siis on probleem lahendatud. Inglise vikis ongi nii tehtud. Andres (arutelu) 30. oktoober 2014, kell 00:43 (EET)
Ma isiklikult ei pea uute artklite tegemist kuigi prioriteetseks, siin on enne mitmele põlvele koristamist. Ja kui mul pole mahti midagi sisukamat kirjutada, siis suurt mittemidagiütleva nupukesega asja kuigivõrd paremaks ei tee. Osalt on inglise vikis küll rohkem artikleid ja sellevõrra vähem punaseid linke, aga seal pööratakse samas kindlasti rohkem tähelepanu ka ülelinkimisest hoidumisele.
Olgu täpsustusmärkuse link pealegi õige, aga lugejal pole sellest vähimatki kasu. See on ju mõeldud ainult selleks, et näidata kirjutajale, milline link valida. Ma ei usu ka, et sellest arvestatavat lisaraskust tuleb, kui me linkide üle nii suure hoolega arvet ei pea, rohkem kui valede linkidega niikuinii raskust on. Lõppude lõpuks lingitakse suur osa asju vaistlikult õigesti. Kui on vaja täpsustusega linki, siis ka suur osa täpsustustest on vähegi kogenud kirjutajate jaoks hõlpsasti ära arvatavad. Ja sageli leiab lingi niigi hõlpsasti mõne seonduva artikli sisuosast (või ka infokastist), nii nagu mittesünonüümsete märksõnade korralgi.
Kui on täpsustusleht, kus on ka mitu sinust linki, siis seal vast pole punastest linkidest väga lugu. Aga ka täpsustuslehel võiks rohkem valida, milliseid täpsustuskirjeid on mõtet teha, vähemalt kuskilt artiklist võiks varasemast samale asjale olla viide.
Minu meelest tuleks artikleid kirjutada selles mõttes perspektiivis, et täpsustusmärkus võib jääda päisesse kasutuna pikaks ajaks (ja tõenäoliselt jääb), ka sellepärast on parem teha see ühe lingiga märkus alles siis kui seda vaja on. Nii nagu artikli muu ülesehitus võiks sama arvestusega lähtuda artikli hetkeseisust. Sedasi, et kui ressurssi on lühemapoolse artikli jaoks, siis paistaks artikkel antud mahuga piirdumise korral valmis olevat. Mulle tundub, et teistes keeltes lähtutakse enam sellest. Pikne 30. oktoober 2014, kell 11:42 (EET)
See märkus tehaksegi ju alles siis, kui seda vaja on, ehk siis kuskil on sellist linki juba tekstis kasutatud. Ma ei saa üldse aru, miks jääb ette see, et keegi tahab midagi korralikult teha. Inglise vikis on minu kogemuse järgi muide oluliselt rohkem linke, mis lähevad valesse kohta, minu jaoks lausa häirivalt palju. Meil on see ikka päris hästi kontrolli all. Ja see on igatahes eelkõige lugeja, mitte kirjutaja huvides. Kui Sind häirib, et jääb pikaks ajaks, eks tee siis siniseks. --Epp 30. oktoober 2014, kell 12:53 (EET)
Mina ei vastandaks koristamist ja uue sisu tekitamist. Mõlemad asjad on vajalikud. Pole mõeldav, et jääksime uue sisuga ootama, kuni kõik on koristatud. Peale selle, koristamise juures tuleb vahet teha, mis on tähtsam, mis vähem tähtis. Paljud asjad on rohkem iluvead, ja see, millele Sina tähelepanu juhid, on minu meelest üks kõige väiksemaid iluvigu. Ma leian, et linkide õigsus on palju olulisem, sest valed lingid jätavad lugeja lihtsalt infost ilma. Nende parandamine on ka üks raskemaid asju. Tavalugejad ei oskaks seda tavaliselt teha.
Miks peaks uus artikkel olema mittemidagiütlev nupuke? Kui paar-kolm lõiku kirjutada, siis tuleb infot juba rohkem kui tavaentsüklopeedias. Isegi üks sisukas ja usaldatav lause koos intervikilinkidega on juba väärtuslik.
Mina ei mäletaks küll, kuidas ma enne linkisin. Tavaliselt on pealkirja panemiseks ikka päris mitu võimalust, ja eri inimestel on erinev loogika.
On küll võimalik, et vajalik link kuskilt leitakse, aga kui pole kindlat kohta, kust seda otsida, siis pole kindlust, et mujal on samamoodi lingitud.
Minu meelest on täpsustuslehed enamasti (ja täpsustusmärkused alati) tehtud juba olemasoleva vajaduse järgi. Täpsustusmärkus ei ole (ka mitte lugejale) kasutu, sest ta hoolitseb linkide õigsuse eest.
Minu meelest on artiklite omaette täiuslikkuse kallal nokitsemine ressursi raiskamine, sest iga lisandus teeb artikli jälle ebatäiuslikuks. Minu meelest tuleb iga artiklit vaadata selle valguses, mis temast võiks lõpuks saada.
Mulle tundub praegu, et me võiksime rohkem keskenduda fundamentaalse (kõige olulisema) sisu arendamisele ja viimistlemisele. Kõige olulisematel teemadel tuleks püüda kirjutada pikad, sisukad ja kvaliteetsed artiklid. Siis oleks meie piiratud ressursid paremini kasutatud. Tühiste, pealegi konstruktiivselt kõrvaldatavate iluvigade kallal nokitsemine pole minu meelest tõhus. 146.255.183.105 30. oktoober 2014, kell 23:30 (EET)
Ma ei tahtnudki koristamist ja uute artiklite kirjutamist vastandada. Lihtsalt ütlesin, miks mina isiklikult ei kavatse seda "iluviga" sedasi parandada. Asi ei ole ka selles, mis minule ei meeldi, küsimus on lugejasõbralikkuses üleüldiselt. Ma ei vaidle vastu, et märkus on kasulik, kui eesmärk on linkide üle arvepidamine, ma räägin sellest, et lugeja (mitte kirjutaja) jaoks on märkus kasutu ja segav. Selline segav märkus artikli alguses on silmatorkav puudus ning kui iluvigu ja ka pisut suuremaid vigu saab hõlpsasti parandada, siis siin pole praegu konstruktiivset lahendust ja "iluviga" tehakse põhimõttekindlalt edasi. Sellepärast ma ei saa aru, kuidas saab tegu olla lihtsalt iluveaga.
Muidugi võiks Vikipeedias juba olla kõigest kirjutatud või vähemasti lähitulevikus võiks olla. Aga see pole ju kaugeltki realistlik, sellepärast ütlen, et lahendus, mida pakud, pole konstruktiivne. Nii ei ole ka realistlik hakata artiklit kirjutama lähtuvalt sellest, mis temast kõige lõpus saab. Tuleks arvestada sellega, et Vikipeedia on juba ammu lugejatele kasutatav ja sellepärast peaks siht olema minu meelest, et sisu on igas Vikipeedia arenguetapis enamvähem rahuldav ja pealtnäha valmis (kuigi täiendatav), mitte silmatorkavalt poolik. Siht teha Vikipeedia selliseks nagu ta tõenäoliselt mitte kunagi (vähemasti mitte meie eluajal) ei saa, on lihtsalt lugejavanelik (pean silmas tegelikku lugejat, mitte hüpoteetilist lugejat, kes Vikipeediat saja aasta pärast loeb). Sellepärast minu meelest Vikipeediat valdavalt nii ka ei tehta, vähemasti mitte teistes keeltes. Pikne 31. oktoober 2014, kell 10:40 (EET)
Siin on minu jaoks miskit pisut segamini - tean inimesi kes igapäevaselt Vikipeediat loevad aga siniste punaste linkide kohta arvet ei pea -sest nemad Vikipeedia toimetamisel kaasa ei löö - inimene otsib kiirelt, tasuta ja kohe midagi kindlat --- praegune valge-musta-punase-sinise värvigamma ei ole palju - võiks ju veel lisanduda rohelised, kollased jpm - lugeja loeb tähti mitte värve - kas tulevikus on Vikipeedia Braille kirjas ja/või häälettelugemisprogrammina me ei tea seda - minu silme alt on läbi käinud 1 ja veel ja koma Eesti entsüklopeediaid ja kõige lõppu ei paistagi tulevat - aga kui vaadata Vikipeedia tegijaid ja arengulugu siis jah kindlasti on tulevikus mida lugeda küll - ainult, et kasutaja Pikselt vast mitte nii väga - tal kas vististi ei olnud aega või ajas ta vahel sassi Vikipeedia ja 'Piknpeedia' kes seda enam mäletab...
Mariina 1. november 2014, kell 16:20 (EET) alias Простота
Andestust, et ma oma isikuga sulle nii palju mõtteainet pakun. Mis teha, mõnele on raskem meele järele olla, kui teistele. Pikne 1. november 2014, kell 23:18 (EET)
Tere Pikne!
nüüd kukkus küll pisut kummaliselt välja, minu kui kaastöötaja portfellis on palju patoloogilist ja nüüd siis 'isiklik Pikne' ka veel - meeled ja mälud ei ole minu jaoks kuigi kindlad väärtused mille poole püüelda ja seetõttu ei paku minu isik Vikipeedias ei kõne-ega mõtteainet - nende keskis kes mind on kohanud vast küll pisut aga isikud ei ole siin tähtsad - mina ei püüa siin kellegi-millegi meele-mõtte järele olla - kas tõesti tundub Sulle, et seda mõtteainet on palju? - ma saan aru, et ma pole Vikipedist nemad teevad Maakerale igaüks vähemalt seitse tiiru peale ja rohkemgi veel, keeravad ringi iga kivi ja leiavad iga ussikese männipuu koore alt - ma usun, et tegelikkus on enamikel inimestel üsna ülisuured mentaalsed võimed aga korraga Vikipeediasse saab neid vajutada sõna-sõna-artikkel ja link haaval - kui tulevikus on inimestele korraga abiks kas 100 arvutit? mis otseühenduses ajuga ja sisestavad nii filosoofiat, ajalaugu, keemiat, kokandust ja toiduvalmistamise retsepte üheaegselt (ühe inimese pea kaudu) siis - või jälle kui Vikipeedia hakkab koostööd tegema [1] ahvidega, kassidega, madudega mis siis...
Mariina 2. november 2014, kell 06:39 (EET) alias Простота
Linkide üle arvepidamine kõealuses vormis minu meelest lihtsalt pole kuigi vajalik. Mulle tundub, et linkide mitteleitavus on suuresti otsitud probleem (nii nagu eelmises kommentaaris juba seletasin). Jah teatud juhtudel on lingid nii paremini leitavad, aga üldine kasu tundub väike, punase lingiga märkus seevastu on silmatorkav ja segav. Pealekauba suurem osa veel tegemata artiklite linke pole seotud täpsustusega, aga üldjoontes saame ka nendega hakkama, ilma et oleks eraldi arvepidamine. Pikne 31. oktoober 2014, kell 10:40 (EET)
Mina ei usu, et punane link täpsustusmärkuses oleks kellelegi tõsiselt segav. Kas tõesti on lugejaid, kes ei saa aru, et Vikipeedia on poolik ja sellepärast on ka punased lingid täpsustusmärkuses?
Peaaegu kõik artiklid on poolikud, isegi kui see formaalselt välja ei paista. Kui me püüame iga artikli poolikuse pärast iga täiendust uuesti ära peita, siis me teeme tühja tööd, ja iga tühi töö toimub lugeja arvelt. Ka siin kehtib see, et lugeja saab aru, et artiklid on poolikud, ja nii neid ka võtab.
Linkide õigsus on minu meelest väga oluline ja minu jaoks on see prioriteetne. Paistab, et inglise vikis on linkide parandamine jäetud lugeja õlgadele. Mina näen kasu ja kahju suhet vastupidisena: ühel pool otseselt mitte kasutatav, kuid kahjutu täpsustusmärkus ja teisel pool lingid, mis on punased, kuigi artikkel on olemas.
Täpsustusega tuleb siduda ainult need lingid, millel on sulgudes täpsustav märkus. Teine Vikipeedia tegijate eksimus on see, et uue artikli tegemisel ei kontrollita sissetulevaid linke. Ja muidugi tuleb teha ka põhilehekülg, kui tehakse sulgudega artikkel. Andres (arutelu) 31. oktoober 2014, kell 20:30 (EET)
Ma ei mõtlegi, et pole arusaadav, et Vikipeedia on poolik. Ma ei saa aru, kuidas poolikuse n-ö ärapeitmiseks peab eraldi vaeva nägema. Pigem on vaev viia vähene sisu kokku ülesehitusega, mida veel pole ja võimalik, et ei saagi olema. Ja lugejatele on artiklid nii raskemini loetavad.
Noh, ütled, et linkimiseks on eri võimalused ja eri kirjutad valivad erineva lingi. Sama lugu on ju niikuinii kõigi linkidega, ka nendega, mis pole täpsustusega seotud. Sellepärast ja kuna paljud lingid pannakse ka arvepidamiseta õigesti ja on ka muidu leitavad, siis ütlengi, et kahju ei saa olla kuigi suur, kusjuures see puudutab ainult neid juhte, kus ainus link on punane ja ka täpsustuslehe tegemine pole veel õigustatud. Ja samas, kui päises on liigne tekst, mis lugejat Vikipeedia sirvimisel ei aita, millest tuleb üle minna, siis ma ei saa aru, kuidas lugejale sellest kahju pole. Pikne 1. november 2014, kell 11:14 (EET)
Täpsustusmärkus raskendab lugemist samamoodi ka siis, kui seal on sinine link. Aga lugeja õpib kiiresti seda teises kirjas olevat märkust eirama. Pealegi on artiklis niikuinii osi, mis iga lugejat ei huvita.
Kuidas on artikkel raskemini loetav, kui osa linke on "Vaata ka" rubriigis? Seda ju kasutatakse, kui olemasolevas ülesehituses pole lingi jaoks kohta ja pole aega artiklit täiendada, nii et link ei oleks kunstlik.
Noh, neid juhtumeid, kus täpsustusmärkuses on ainult punane link, pole ka nüüd teab kui palju, tühine osa artiklite üldarvust, nii et kahju ei saa suur olla :)
Aga kahju, mis sünnib valest lingist, on ju võrreldamatult suurem. Andres (arutelu) 1. november 2014, kell 12:58 (EET)
Vahe on ju selles, et sinise lingi kaudu saab edasi navigeerida, sellist märkust on lugejal mõtet taluda. Minu meelest meil pole tegelikult raske siinkohal lugejale vastu tulla.
Ülesehituse all pidasin silmas rohkem materjali jagamist peatükkideks ja lõikudeks, kuivõrd jutt kuidagi artikli poolikuse peale läks.
Valestilinkimise kahju iseenesest on suur küll, aga see kahju tuleks ainult osaliselt arvepidamise puudumisest; arvan, et pigem harva sellest. Pikne 1. november 2014, kell 23:18 (EET)
On vähemalt välja töötatud protseduur, kuidas on võimalik vigu vältida ja parandada. Iseasi, kui seda mingil põhjusel ei järgita.
Oleks muidugi võimalik arvet pidada ka arutelulehel, aga see oleks tunduvalt tülikam, nii et ma ütleksin küll, et on raske. Peale selle, kui punane link lugeja silma eest ära on, siis võtab selle siniseks minemine ka rohkem aega. Ja mina ei oleks üldse nii kindel, et see punane link lugejale ebahuvitav on. Mis puutub edasi navigeerimisse, siis seda kasutavad ju eeskätt need, kellel seda tarvis on. Teistel ei ole vahet, kas link on punane või sinine.
Mis puutuvad peatükid ja lõigud "vaata ka" alla linkide panemisse? Muide, ma olen nüüd iga kord kategooriaid vaadanud ja pole ühelgi korral leidnud, et kategooriad saaksid linki asendada. Artiklit, millele lingitakse, ei ole kategoorias, ja kui ka oleks, siis ei teaks, milline link artikliga seotud on. Andres (arutelu) 1. november 2014, kell 23:35 (EET)
No inglise vikis ja mujalpool üldiselt arvatakse, et on vahe, kas täpsustusmärkuse ainus link on sinine või punane. Ühel juhul on seda paratamatult tarvis, et olemasolev artikkel oleks leitav, teisel juhul ei ole.
Jah, ülesehitus ei puutu otseselt ei täpsustusmärkuse küsimusse ega eelmisse teemasse. Lihtsalt püüdsin sellega näitlikustada, kuidas Vikipeedia artiklid ei pea olema taotluslikult ja rõhutatult poolikud, jällegi mõne suurema viki praktikate eeskujul.
See käib nüüd rohkem eelmise teema kohta, aga ma ei tea, mis kriteeriumitest linkide asendatavuse juures lähtud. Kui kategoorias pole artiklit, mis seal peaks olema, siis lihtsalt tuleks artikkel sinna kategooriasse lisada. Milline link peab millise artikliga seotud olema? Võimalik ka, et kui link pole "Vaata ka" all otseselt tingimata vajalik, siis pole ta ka kategoorias (või selle ülem- ja alamkategooriates) kohane. Pikne 2. november 2014, kell 11:16 (EET)
Ma saan sellest vahest aru küll, aga lugejale, kellel seda linki tarvis pole, jääb täpsustusmärkus samamoodi ette ka juhul, kui link on sinine. Seetõttu ei ole minu meelest lugeja segamisel siin erilist tähtsust.
Poolikus ei ole ju taotluslik ja rõhutatud, see tekib iseenesest. Leian lihtssalt, et pole mõtet välja visata asju, mis niikuinii peaksid sees olema. Ja selle, et "vaata ka" asemel tuleks sisse kirjutama midagi ainult selle pärast, et link sisse panna, järelikult pole ka "vaata ka" linki tarvis, mõtlesid Sa ise välja. Mina ei leia, et peaks ainult lingi pärast midagi kirjutama või et peaks panema linke, mis on artikli teemast kauged ja kuhu mõttejärg ei lähe.
Ma ei vaidle, et kategooriaid annab niimoodi seada, et vajalikud lingid leitaks, aga kategooriaid ei koostata niisuguse arvestusega, neid on hulga keerulisem sättida kui linki lisada ning kategooriate juhtimine on hajutatud ja pole mingit garantiid, et kategooriate ümberkorraldamisega link ära ei kao. Konkreetsed näited: vaata näiteks Arutelu:Tartu Ülikooli Viljandi Kultuurikolledž, rohkem ma ei mäleta, kas Sa ei pannud neid tähele? Pealegi ei saa minu meelest üldse eeldada, et inimene hakkab kategooriaid vaatama selleks, et samast teemast rohkem teada saada. Kategooriad on mõeldud mingite tunnuste järgi sarnaste artiklite leidmiseks. Andres (arutelu) 2. november 2014, kell 11:45 (EET)
Rõhutatud poolikuse all pean silmas, et mujalpool polda nii altid tegema näiteks ühe lausega alaosi või lõike, lähtudes sellest, milliseks artikkel võib-olla kunagi saada võib. Nii nagu ei lisata ka täpsustusmärkusi, mis võib-olla kunagi kasulikuks osutuvad.
Sa ju ütled, et kogud "Vaata ka" alla asju, mida artiklis peaks mainima. Kui tegu on asjaga, mida tingimata ei pea mainima, nagu see allee, siis tundub küll, et mainitaks vaid lingi pärast. Või ma ei saanud nüüd aru, mille ma välja mõtlesin.
See link kultuuriakadeemia artiklis tundub olevat üsna otseselt artikli teemaga seotud. Nojah, minu meelest ka kategooriast ei otsita sama teema kohta. Jutt oli sellistest kaudsetest linkidest "Vaata ka" all, mis hästi ei kvalifitseeru "samaks teemaks". Pikne 2. november 2014, kell 12:09 (EET)
Ma mitte ainult ei kogu, vaid need lingid juba ka töötavad lugeja jaoks. Minu arust peaks see allee täpselt samuti olema mainitud ja on samateemaline.
Mõtlesid välja selle, et ma täiendaksin artiklit ainult lingi pärast jne.
Kui eri teemad pannakse ühte lõiku kokku, siis on info hulga raskemini leitav, sest siis ei tea ilmaski kindel olla, kas see pole mõne teise teemaga kokku pandud. Andres (arutelu) 2. november 2014, kell 22:24 (EET)
Olgu, võib-olla sa ei lisa linke "vaata ka" alla selleks, et neile lihtsalt kohta leida, aga mõnikord tundub nii. Iga tähelepanuväärse isendi mainimine on liigi või perekonna käsitluse suhtes ju väga spetsiifiline, kuigi mõnd valitud isendit võib olla põhjust mainida. Umbes sama hästi võiks artiklis "Inimene" mainida kõiki tähelepanuväärseid isendeid.
Minu meelest ei ole üht kindlalt teemade jaotust, mille puhul on kindel, millest räägitakse koos ja millest eraldi. Üks ühelauseline lõik võib olla osa laiema(te)st teema(de)st ja võib materjali lisandudes jaguneda veel mitmeks alamteemaks. Pikne 2. november 2014, kell 22:53 (EET)
Mahukad teemad on mitme artikli vahel jaotatud, sellepärast ei pea kõik lingid olema nimiartiklis. Isendid võivad olla mainitud ka loendites, nagu on inimeste puhul Biograafiad, kus peaksid olema kõik tähelepanuväärsed isendid.

h::::: Teemade jaotus ei ole kindel jah, selle üle otsustab iga kirjutaja ise. Juhtudel, kui ma olen lõigud lahutanud, on mulle tundunud ilmne, et tegu on eri teemadega. Andres (arutelu) 4. november 2014, kell 01:51 (EET)

Boti staatuse andmine[muuda]

Palun anda kontole MamboBot boti õigused. Mul on kavatsus seda kasutada viidete linkide arhiveerimiseks, kuupäevade parandamiseks, mallide asendamiseks. Hiljem ehk ka muudeks ülesanneteks. Taavi (arutelu) 5. november 2014, kell 04:09 (EET)

Tehtud. Andres (arutelu) 5. november 2014, kell 09:53 (EET)

"Oli tegutsenud"-küsimus[muuda]

üle toodud artikli Tallinna Merekool arutelust:

Palun ärge kasutage sellist konstruktsiooni: "oli Tallinnas tegutsenud". Andres (arutelu) 5. november 2014, kell 00:06 (EET)

tundub nii keeleomane olevat. Kas see grammatiliselt on väär või ebasoovitatav?--Bioneer1 (arutelu) 6. november 2014, kell 21:11 (EET)
See on ebaloogiline: see ju tähendab, oli kool, mis varem oli tegutsenud, tähendab, oli kool, mis enam ei tegutsenud. Pealegi on see kohmakas sõnastus. Andres (arutelu) 8. november 2014, kell 13:15 (EET)
naljakas. Võrdle nt:
Riigi Trükikoda oli trükikoda Tallinnas Kalamaja piirkonnas.
Riigi Trükikoda oli Tallinnas Kalamaja piirkonnas tegutsenud trükikoda.
Minu meelest põhisõna (trükikoda) kui info tuum peaks minema lõppu. Ehk info edastamise mõttes oleks teine lause parem. Eeldusel, et see "oli olnud" struktuur on keeleliselt õige--Bioneer1 (arutelu) 12. november 2014, kell 12:20 (EET)
Miks põhisõna peab lõppu minema? Pigem mitte. Me ütleme ju alati "on linn" jne.
Ei, see konstruktsioon ei ole õige, pigem siis juba "oli tegutsev", kuigi ma seda ka ei kasuta. Andres (arutelu) 12. november 2014, kell 12:53 (EE
Keeleloogiliselt ei oska ma vaielda, ent mulle siiski tundub, et see konstruktsioon on õige. Vt nt sõnakasutust EKSS otsingumärksõnana "oli teinud". Ka üks vikikasutus "Tallinna linnusekohus oli Tallinnas Rootsi ajal tegutsenud kohus". Minu meelest on see igati OK lause--Bioneer1 (arutelu) 20. november 2014, kell 14:10 (EET)
"oli Tallinnas tegutsenud" on mõtlemise peale keeleliselt ebaloogiline küll, kuigi paljud nii räägivad. Mina eelistaks toodud lausetest esimest, sest minu meelest on meil pigem tava tuua põhisõna kohe alguses ära ja sõna "tegutsenud" ei ole defineerimiseks vajalik. Adeliine 20. november 2014, kell 16:06 (EET)

Pole ilmne, et tuleb rangelt eristada ja eraldi artiklid teha. Võiks vähemasti püüda arutada. Pikne 22. november 2014, kell 12:02 (EET)

Ma polnud seda arutelu näinud. Vastasin seal. Andres (arutelu) 22. november 2014, kell 12:17 (EET)
Palun abi. Ei saanid siiani aru, kuidas otsustada, kas -s lõpp muutub omastavas -se või -si vormiks. Mis on põhimõtte? Geonarva (arutelu) 22. november 2014, kell 12:29 (EET)
Kui rõhk on viimasel silbil, siis -si, muidu -se. Andres (arutelu) 22. november 2014, kell 12:30 (EET)

Õnnetunde levik suures sotsiaalvõrgustikus[muuda]

Tere Andres!

Vaatasin, et sa muutsid meie Wikipedia artikli pealkirja inglise keelseks. Mulle tundub, et eestikeelne oleks siiski parem järgmistel põhjustel:

  • inimesed, kes oskavad inglise keelt halvasti, leiavad artikli paremini üles
  • eestikeelne pealkiri ühildub artikliga paremini, kuna artikkel tervikuna on eesti keeles

Kui soovid rõhutada originaalartikli pealkirja inglise keeles, võib selle lisada näiteks artikli määratlusse "Õnnetunde levik suures sotsiaalvõrgustikus (Dynamic spread of happinness in a large social network" on James H. Fowleri ja ... "

Kas nii tunduks sulle hea või kas sinu meelest on ingliskeelne pealkiri millegi poolest oluliselt parem?

Parimat, Andres

Kui artiklit ei ole eesti keelde tõlgitud, siis on ju originaalpealkiri kõige parem ankur, mille järgi otsida. Pealkirja saab eesti keelde mitut moodi tõlkida, kust peaks siis lugeja teadma, millise pealkirja alt seda otsida. Ja muide, vana pealkirja alt on ümbersuunamine, nii et ta on ka selle järgi leitav.
Selleks et artikkel oleks esialgu kuidagigi leitav, panin lingi artiklisse Suhtlusvõrgustik. (Lingi taha võib ju sulgudes panna ka pealkirja tõlke, aga see peaks olema võimalikult täpne.) Lõppude lõpuks tuleb ikkagi kirjutada teemade ülevaateartiklid, kust saab soovi ja vajaduse korral loogilistest kohtadest edasi minna konkreetseid uurimusi käsitlevate artiklite juurde. Andres (arutelu) 28. november 2014, kell 10:52 (EET)
Samuti peaksid oluliste autorite kohta artiklid olema, ka nende järgi oleks hõlbus leida. Andres (arutelu) 28. november 2014, kell 10:55 (EET)

Дорпатский университет[muuda]

Здравствуй Андрес, это Ваагн из Армении. Как ваши дела? Передайте привет Свен-Эрика, Раула, Еви и ее мужа. Я хочу спросить кое что про Тартуский университет. Дорпатский и Тартуский это тот же университет, или они разные? На сколько я знаю это один и тот же университет. Если разние, то можете паказат статия про Дорпат в Эстонцком Википедии? (Извини за плохой русски.)--Gardmanahay (arutelu) 30. detsember 2014, kell 15:03 (EET)

Здравствуй, Ваагн! Дорпатский и Тартуский – это один и тот же университет. Andres (arutelu) 30. detsember 2014, kell 16:06 (EET)
Спасибо :)--Gardmanahay (arutelu) 30. detsember 2014, kell 17:25 (EET)
Minu teada Dorpat transkribeeriti vene keelde alati kui Derpt, nii et peaks olema Derptskii universitet.
Derpt oli Tartu venekeelne nimi, aga ju siis "Dorpat" mõnes tekstis esineb, kui juba niimoodi küsiti. Andres (arutelu) 30. detsember 2014, kell 19:01 (EET)
Aitäh. :)--Gardmanahay (arutelu) 31. detsember 2014, kell 09:57 (EET)

Head uut aastat[muuda]

Newyeargreeting.gif Happy new year (С новым годом)
С новым годом мистр Андрес.--Gardmanahay (arutelu) 31. detsember 2014, kell 21:51 (EET)

Pildid artiklites[muuda]

Ma ei tõstaks pilte galeriist välja. Leian, et tekst ja pildid peaksid lõppema samal maal ehk kui teksti on vähe, siis oleks kujunduslikust küljest parem hoida pilte galeriis.
Kui pildid tunduvad sulle galeriis liiga väikesed, siis tegelikult peakski neid suurelt vaatama. Selle hõlbustamiseks on sisse toodud ka too Media Viewer. Korralik kvaliteetpilt on märgatavalt suurem, kui keskmine ekraan ja selle pisipildina vaatamine ei saa olla piisav hoolimata sellest kas pisipilt on küljepikkusega 150 või 300 px. Seega võivad pidid rahumeeli galeriis olla: kui keegi neid lähemalt vaadata tahab, siis ta ei piirdu nende pisipiltide jõllitamisega. Ivo (arutelu) 6. jaanuar 2015, kell 16:44 (EET)

Mina näen teksti äärel olevaid pilte üldjuhul piisavalt suurtena, nii et kvaliteetpilt midagi olulist juurde ei anna. Aga galeriis olevad pildid on vaatamiseks liiga kribud. Ekraanist suuremat pilti ei saa ju normaalselt vaadata, see on liiga suur. Pealegi tähendaks see tüütut klõpsimist. Andres (arutelu) 6. jaanuar 2015, kell 17:00 (EET)
Kujundus oleneb seadetest, minu meelest ei olnud kujundusel viga midagi, kui ka natuke üle ääre läks. Andres (arutelu) 6. jaanuar 2015, kell 17:01 (EET)
Valdav osa lugejaid näeb vaikekujundust (+ vaevalt, et ka paljud vikipedistiti on enda jaoks kujundust eriti muutnud). Sinul on minu mäletamist mööda pisipiltide suurust aga oluliselt tõstetud. Väikekujunduses pole neil kaugeltki nii suurt erinevust galeriis olevatest piltidest ning seega ma ei ütleks, et üks on teisest kvalitatiivselt parem.
Mida pidasin silmas pildikvaliteeti puudutavana, siis Commonsisse korjame täisresolutsioonis fotosid. Piltide puhul on kvaliteet sama oluline kui artikliteksti puhul. Väikese resolutsiooniga ja tehniliste puudujääkidega foto on kehv ning seda võib vabalt võrrelda lühikese ja vigase artikliga. Iseasi, kas igaüks oskab seda kvaliteedierinevust märgata (ega igaüks oska ju ka artikliteksti kvaliteeti objektiivselt hinnata). Küll on aga korraliku foto puhul pisipildiga piirdumine sama, mis pika ja kvaliteetse artikli puhul ainult esimese lõigu lugemine – eks tihti piisab ka sellest, aga see pole päris SEE (teemast saab ju aimu, aga midagi sisulist suurt ei taba).
P.S: Kas võiks äkki sinu arutelulehekülge vähe arhiveerida? Ivo (arutelu) 6. jaanuar 2015, kell 17:24 (EET)
Kui ma mingi pildi vastu erilist huvi tunnen, eks ma siis vaata suurt pilti, aga nagu ma ütlesin, suured pildid, mis ekraanile ära ei mahu, ei täida esmast ülesannet, nimelt ei saa nendelt tervikust ülevaadet. Pealegi võtab nende laadimine tükk aega.
No, ma ei tea, see, et pildid ulatuvad tekstist pisut allapoole, on tühiasi, võrreldes sellega, et pilte ei saa vaadata (ja galerii pildid on kas liiga kribud või liiga suured). Muidugi mingi üldine mulje jääb, kui palju detaile pole. Galerii on ju niikuinii ajutine: kui teksti tuleb juurde, siis saab need galeriist ära võtta.
Kui tahad, siis arhiveeri. Andres (arutelu) 6. jaanuar 2015, kell 17:40 (EET)
Arhiveerisin. Arutelulehekülgi ei tohiks lasta nii pikaks minna. Ivo (arutelu) 6. jaanuar 2015, kell 18:02 (EET)
Iga veebilehitseja võimaldab nii piltide täpset ekraanile ära mahutamist kui ka piltide suurendamist. Jutt ekraanile mitte ära mahtumisest ei päde. Samahästi võiks rääkida, et ükski artikkel ei tohi olla nii pikk, et täies ulatuses ekraanipinnast üle ei läheks.
Laadimine võtab aega ainult aeglase internetiühenduse puhul (või kui arvuti on väga vähese jõudlusega). Ärme nüüd selle taha poe.
Ma ei ole nõus, et galerii on ajutine. Teatud kohtades on piltide esitamine galeriina kõige mõttekam lahendus, kuna võimaldab edukalt samasisulisi pilte kokku grupeerida.
Pildi suuruse hindamine kribuks või mittekribuks on suhteline. Nagu juba eelnevalt välja tõin, siis sinu seaded olevat üldse hoopis erinevad sellest, mida tavakasutaja näeb. Eelkõige peaks olema huvi just tavakasutajatele mugava lahenduse pakkumise järele.
Ivo (arutelu) 6. jaanuar 2015, kell 18:13 (EET)
Noh, ma tahtsin pilte normaalselt näha, siis mulle tehti selgeks, et võin vastava seade panna. Me võiks ju siis rohkem tutvustada seda võimalust, et pilte saab vaadata ka nii nagu raamatus. Raamatus me ju ei nõua, et inimesed pilte luubiga vaataksid. Illustratsioonid peaksid ikka olema vaadatavad ka ilma abivahenditeta. See puudutab minu meelest kõiki kasutajaid. Praegu on vastu tuldud nendele, kes ei tahaks üldse pilte näha, sellepärast on need tehtud nii pisikeseks, et nad võimalikult vähe häiriks (aga saab vist veel pisemaks sättida). Need arutelud peaksid kuskil alles olema.
Sa ju ise ütlesid, et küll on nüüd hea pilte vaadata, need on isegi suuremad kui keskmine ekraanisuurus. Ja ükskõik kui suured või väiksed need ka poleks, viib nende vaatamine artiklist välja, on tülikas ja katkestab lugemisprotsessi. No ma ei tea, ma ei usu, et enamikul inimestel on kiirem arvuti ja ühendus kui minul.
Mõnes kohas võib ju galerii olla mõttekas, aga Sa ju ise räägid, et galeriid kasutatakse sellepärast, et muidu ulatuvad pildid üle ääre. Andres (arutelu) 6. jaanuar 2015, kell 18:36 (EET)
Selleks ongi nüüd vikis selline lahendus nagu Media Viewer, mis lahendab selle igivana probleemi, et pilte ei saa korralikult vaadata ilma artiklist välja minemata. Ma ei tea, miks sa selle endal ära oled keelanud.
Ivo (arutelu) 6. jaanuar 2015, kell 18:41 (EET)
Media Vieweriga oli niisugune asi, et sellega oli tülikas või keeruline vaadata pildi andmeid. Pilti ennast vaadata pole mul peaaegu kunagi tarvis. Võib-olla olen ära keelanud, ma ei mäleta. Ma ei tea igatahes, kuidas sellele lähedale pääseda. Andres (arutelu) 6. jaanuar 2015, kell 18:50 (EET)
Kui tahad tingimata näha täiendavaid andmeid, siis vajuta Ctrl enne alla ja klikka siis pildile. Nii jääb artikkel ette alles ning pildi saab eraldi tab-ina lahti. Selle pärast ei pea Media Viewerit ära keelama. Ja täiendvate andmete jaoks oleks niikuinii vaja pildilehekülg avada. Ivo (arutelu) 6. jaanuar 2015, kell 19:00 (EET)
Mul pole aimugi, kuidas seda Media Viewerit nüüd käima panna. Ja kust ma pidin teadma, et Ctrl-nupule pidi vajutama?
Praegune süsteem on mul niisugune, et ma näen andmeid kohe, kui pildi lahti teen. Andres (arutelu) 6. jaanuar 2015, kell 19:37 (EET)
No tegelikult näeb tavalugeja ka pildileheküljel pilti enamvähem parasjagu nii suurena, et see aknasse korraga ära mahuks (kui pole mingeid erisätteid ega brauseri suurendusi peale keeratud).
Mis puutub võrdlusese raamatutega, siis ka seal kasutatakse väikseid pilte, mis on võrreldavad galeriipiltidega. Sellised pildid, kust detailid välja ei pruugi paista, ongi siis ju lihtsalt asjast üldise ettekujutuse loomiseks. Vikipeedias saab siiski soovi korral eraldi ka detaile uurida. 88.196.241.249 6. jaanuar 2015, kell 19:17 (EET)
Brauseri suurendus on mul küll (et kirja lugemine silmi ei pingutaks), erisätteid ei tohiks olla. See, kui suurena pilt paistab, oleneb ikka sellest ka, mitu pikslit seal on, või midagi sellist. Ja laadimise kiirus oleneb ka sellest.
Raamatus ju eeldatakse, et pilte ei pea luubiga vaatama. Mulle piisab raamatukvaliteedist küll, ütlen lihtsalt, et galerii pildid ei taga seda kvaliteeti. Aga raamatus on kõik pildid raamatukvaliteedis. Andres (arutelu) 6. jaanuar 2015, kell 19:35 (EET)
Kui galerii pildid tunduvad liiga väiksed, siis tuleb siin vikis galerii vaikeseadeid timmida. Piltide galeriist eemaldamine, kuna sulle ei tundu need muidu piisavalt suured, ei ole minu arvates aktsepteeritav. Ivo (arutelu) 6. jaanuar 2015, kell 20:02 (EET)
Ma ei puutu siis neid enam. Ma lihtsalt vaatasin, et mõne pildi saaks lehekülje äärele üle viia. Timmi siis neid vaikeseadeid. Andres (arutelu) 6. jaanuar 2015, kell 20:05 (EET)
Kirjelduslehel on pildi suurus vaikimisi 800×600 px. (Kui pilt on originaalis sellest väiksem, siis küll jah pilti originaalist suuremaks ei venitata.) See peaks kuvari tavalisemate eralduste juures korraga aknasse mahtuma. Võib-olla oled seda sätet endal muutnud. Lisaks võib mõni tekstisuurendus ka pilte suurendada.
Ma ei tea, mulle tundub, et n-ö raamatukvaliteet on galeriides üldjuhul olemas ja galeriipiltide vaikesuurust muutma ei peaks. Vahel võib-olla pole ka, kuna erinevalt raamatust pole siin pilte artiklitesse valitud suuruse järgi ja pilte pole otstarbekas teatud pisipildi suuruse järgi kärpima hakata (s.t mittehuvipakkuvaid servi maha lõikama), kuna need suurused pole siin niikuinii fikseeritud. 88.196.241.249 6. jaanuar 2015, kell 20:09 (EET)
Jah, mul oli suurem, panin selliseks, nagu Sa ütlesid. Nüüd on pildid sellised, et on umbes ekraani suurused, natuke suuremad.
Galerii piltidelt saab umbes aru, mis on kujutatud, kui just pildil palju detaile pole. Aga vaatamiseks on need pildid liiga suured. Teised pildid on mul seatud 300 piksli peale ja need tunduvad mulle parajad. Mõned üksikud pildid on sellised, mis vajavad suuremat suurendust. Andres (arutelu) 6. jaanuar 2015, kell 20:22 (EET)
Mida arvad nt sellisest galeriist? Ivo (arutelu) 6. jaanuar 2015, kell 20:40 (EET)
See on palju parem, suurus peaaegu juba nagu minu normaalsel pildil. Kusjuures nii head pildi kvaliteeti ma pole enne näinud. Andres (arutelu) 6. jaanuar 2015, kell 20:48 (EET)
Eeldan, et mitte minu fotod pole kahtlaselt hea kvaliteediga, vaid oled lihtsalt oma pidiseaded nii paigast ära kruttinud, et sul ei näita teisi pilte norm kvaliteediga.
Arhiveerisin veel natuke vanemat arutelu. Kes teab, mil keegi viimaks jälle seda arhiveerima juhtub. Ivo (arutelu) 6. jaanuar 2015, kell 20:52 (EET)
See Taheva näide tundub häirivalt pealetükkiv. Sedasi võiks ehk 2–3 pilti kõrvuti panna. 88.196.241.249 6. jaanuar 2015, kell 21:43 (EET)
Nojah, muidugi oleks ilusam, kui piltide vahel oleks rohkem õhku. Ja pildiallkirjade jaoks peaks ka ruumi jääma. Andres (arutelu) 6. jaanuar 2015, kell 22:37 (EET)
Ma pean silmas peamiselt seda, et pildid on suured ja neid on palju. 88.196.241.249 7. jaanuar 2015, kell 15:35 (EET)
Andresele: kui tavaline kasutaja pildile klikkab, siis peaks ta seda nägema (liigu edasi parema nooleklahviga). Ivo (arutelu) 6. jaanuar 2015, kell 21:55 (EET)
See on OK. Aga artiklist ju sisuliselt ikka liigub välja, nii et ma ei saa aru, mille poolest see parem on. Andres (arutelu) 6. jaanuar 2015, kell 22:37 (EET)
Tehniliselt võttes ei liigu artiklist välja, aga see selleks. Enam ei pea piltide vaatamiseks edasi-tagasi klõpsima nagu varem. Ivo (arutelu) 6. jaanuar 2015, kell 23:23 (EET)

Artiklid inimestest[muuda]

Tahtsin küsida, mis reeglid käivad artiklite kohta, kus kirjutatakse kindlast isikust? Ala kas ma võin mõnest oma sõbrast artikli teha, kui ta nt. mängib heas jalgpalli tiimis ning on võitnud mõningaid mänge/turniire jne?--Aksu851 (arutelu) 8. juuli 2014, kell 15:08 (EEST)

Peab olema märkimisväärne isik. Jalgpallihuvilised teavad paremini. Vist on nii, et kui on Meistriliigas, siis võib teha. Andres (arutelu) 8. juuli 2014, kell 16:57 (EEST)

Kuidas on lood teadlaste biograafilise leksikoniga, kas on mingeid reegleid trükitud köidete artiklite Vikipeedias kasutamise kohta? Praegu on niisugune huvitav diskrimineerimine, et need, kelle nime algustäht on tähestikus nii kaugel, et paberköiteisse ei jõudnud, on kenasti Vikis, aga tähestikus eespool olijate Vikisse jõudmine sõltub muudest kriteeriumitest/asjaoludest kui ETBL-i sattumine. Kas võib Vikis puuduvate teadlaste kohta ETBL-i paberköiteist artikleid Vikisse toksida? Või on neist ehk elektroonne versioon ja saab kõik siia tõsta niisamuti kui 3. köite artiklid? 193.40.5.245 6. jaanuar 2015, kell 17:26 (EET)

Kindlasti võib kasutada sealseid fakte. Tõstatan selle küsimuse üldises arutelus. Andres (arutelu) 6. jaanuar 2015, kell 20:57 (EET)

Palun mitte linkide välislinkide alt mittevabade piltide juurde kui Commonsis on külluses vabalt kasutatavaid fotosid. See on täiesti ebavajalik infomüra. Ivo (arutelu) 13. jaanuar 2015, kell 21:48 (EET)

Ei ole nõus. Parimad pildid ei ole vabad, ja Commonsis olevad ei saa neid asendada. Need pildid on olulised, eriti modelli puhul.
Ja siis, kui need lingid pandi, polnud Commonsis midagi. Andres (arutelu) 13. jaanuar 2015, kell 21:51 (EET)
Nüüd on olemas ja tuleb järjest kiirenevas tempos juurde. Ma ei ole jällegi nõus parimate piltide väitega.
Mingi hädine pisike pilt kuskil reklaame täis saidil ei ole asi kuhu peaks kasutajaid suunama. Ivo (arutelu) 13. jaanuar 2015, kell 22:43 (EET)
Piltide kvaliteedi ja konteksti uurimine on omaette töö. Kui Sa pead silmas Diane Krugeri artiklit, siis ma panin ainult ühe pildi tagasi. Võib-olla tõesti oli see vilets pilt, aga Sa ju ei öelnud ka, miks Sa selle välja võtsid.
No vaata, enne filminäitlejaks saamist oli Diane Kruger fotomodell. Commonsisse ei panda üles pilte, kus ta on modelliks, ega pilte, kus ta näitleb. Ah jaa, info mõttes ei ole oluline mitte piltide tehniline kvaliteet, vaid see, mis seal on kujutatud. Andres (arutelu) 13. jaanuar 2015, kell 23:18 (EET)
Piltide puhul on kvaliteet vähemalt sama oluline kui artiklite puhul.
Mõne suvalise pildi lisamine välislinkide alla ei täida seda informatiivset ülesannet.
Sellist piltide lisamist on harrastatud ka mujal. Praeguseks paljud neist linkidest enam ka ei tööta. Ivo (arutelu) 13. jaanuar 2015, kell 23:44 (EET)
Mille järgi otsustada, milline pilt on suvaline? Minu meelest on eelkõige just Commonsi pildid suvalised.
Minu meelest ei saa piltide ja teksti kvaliteeti võrrelda. Välislinkide all on professionaalsete fotograafide tehtud pildid. Võib-olla on mõni neist väikese lahutusega, aga see ei saa olla ainus valikukriteerium.
See, et link ei tööta, on ju üldine probleem. Siin ei loe, kas tegu on pildi või tekstiga. Andres (arutelu) 14. jaanuar 2015, kell 00:02 (EET)
Pildikvaliteet kätkeb endas hulka kriteeriume, kuid seda kõike on võimalik hinnata lihtsalt kiire visuaalse vaatlusega. Teksti kvaliteedi hindamine võtab oluliselt rohkem aega. Kriteeriumid on ka natuke teistsugused, aga mitte niiväga. Leian, et tekst sobib siinkohal heaks võrdlusaluseks.
Kui lingi nimi on "pilt" või "pildid", siis see on ikka pehmelt öeldes väga sobimatu nimetus, kuna ei anna edasi mingit olulist infot selle kohta, mis seal lingi taga tegelikult on. Samuti toidab see hästi seda suvalisuse tunnet: kas lingi lisaja ise ka teadis, miks just see pilt peaks oluline olema või mis seal kujutatud on.
Commonsi piltide seas on ka rämpsu, aga neid ei pea seepärast veel artiklitesse liitma. Nagu ma olen juba varemalt maininud: justnagu me siin töötame teksti kvaliteedi parandamise kallal, siis samal ajal käib töö ka selle nimel, et teksti kõrvale oleks võimalik võtta korraliku kvaliteediga meediamaterjali. See töö edeneb muide päris hästi. Ivo (arutelu) 14. jaanuar 2015, kell 01:23 (EET)
Loomulikult võib välislingi juurde panna rohkem infot, kui see, et tegu on pildiga. Aga pildi või pildigalerii valikut sellega ei põhjenda. Kahtlusest selles, mis pildil kujutatud on, ei saa aru.
Kordan, et kõige olulisemaid pilte lihtsalt pole võimalik Commonsisse panna, mitte enne kui saja aasta pärast. Andres (arutelu) 14. jaanuar 2015, kell 02:31 (EET)

Algas märtsist[muuda]

Tere! Ei, ma ei oota "juhtkirja", aga, Sinu kui bürokraadi, ja Eesti Vabariigi kodaniku poolt, oleks hea oodata arvamust, nt mix ISISe võitlejad ja VF föd kontrollitavate terr-de võitlejad kannavad sama "Voentorgi" hilpe; vana võlg politoloog nagu neid on treitud, on u samas korrelatsioonis kui arstiteadlane ja... Pietadè (arutelu) 17. jaanuar 2015, kell 00:14 (EET)

Ma ei pea ennast selles asjas pädevaks. Andres (arutelu) 17. jaanuar 2015, kell 08:59 (EET)

Potentsiaalse sõja tingimustes[muuda]

Mind huvitab, millised on Eesti Vikipeedia ~sammud käimasoleva sõja tingimustes
Maailma omadesT tean, aga siin? —Pietadè (arutelu) 17. jaanuar 2015, kell 00:27 (EET)

Vikipeedia ülesanne ei ole sõjas osalemine, vaid faktide objektiivne kajastamine. Andres (arutelu) 17. jaanuar 2015, kell 09:00 (EET)

Lenin[muuda]

On valgevenemaal selline küla, endine alev, asub Homieli oblastis. Väidetavalt olevat Vladimir Lenin ehk reaalselt Vladimir Uljanov (kelleni viib ka link Lenini juurest) just selle alevi järgi omale kasutajanime (pseudonüümi) võtnud. Minu meelest artiklit vääriv koht, kuigi lähemail päevil selle tegemiseni ei jõua. Nõuanded? Artikkel Lenin teha asulast, lingid Leninile ümber teha? Teha artikkel Lenin (Homieli oblast)? - Melilac (arutelu) 17. jaanuar 2015, kell 09:34 (EET)

Tavalise versiooni järgi on pseudonüüm võetud Lena jõe järgi.
Meil on nii tehtud küll, et paljas perekonnanimi on linna kohta, aga ma pakuks praegu siisk artiklipealkirjaks Lenin (Valgevene). Andres (arutelu) 17. jaanuar 2015, kell 10:03 (EET)

Unblocked Steward Savh[muuda]

Please don't block stewards on the wiki. If you have a concern, then please discuss it with the steward in question. Thanks. Billinghurst (arutelu) 24. jaanuar 2015, kell 14:05 (EET)

Pagulus pagulane[muuda]

Tere

Täiendasin paguluse artiklit, kuid ei oska artikeleid pagulus ja pagulane üheks kokku panna. Soovin artikli pagulane liita pagulusega.

Mina paneksin jälle kokku artiklisse Pagulane. Aga see pole nii tähtis. Kõigepealt tuleb teisest artiklist sisu üle kanda ja integreerida (kui Sa ei oska seda sisuliselt teha, küll siis keegi teine teeb), seejärel asendada teise artikli tekst kirjaga #suuna[[Pagulus]] . Andres (arutelu) 28. jaanuar 2015, kell 17:33 (EET)

Viiteta täiendused Mahleri artiklisse[muuda]

Tere!

8. juunil lisasite Gustav Mahleri artiklisse hulganisti uusi fakte, millest nii mõnegi puhul olete ka ise kirjutanud juurde märkuse "lisa viide". Nüüd, kui see on Hea artikli kandidaat, tekitasid need faktid Kasutaja:Kruusamägis (ja ka minus) küsimusi: kust need pärinevad ja miks neil viidet ei ole? Pärtel Toompere (arutelu) 4. märts 2015, kell 00:30 (EET)

Need asjad, mis on ilma viiteta, on nähtavasti võetud mõnest teisest vikist, kus viidet polnud. Kui nendele viidet ei leia, võib need ära jätta. Üldiselt tahaks, et detaile oleks rohkem. Lapsepõlvest räägivad teised vikid vastuolulist. Ma lugesin kuskilt, et ta hakkas 6-aastaselt klaveritunde võtma, see õpetamise jutt ei pruugi tõsi olla.
Vaatasin nüüd Fischeri raamatut, see on väga põhjalik. Seal on see ka sees, et umbes kolmeselt ta õppis akordioni mängima, ja natuke vanemalt kui kuueaastaselt hakkas klaverit õpetama. Küllap sealt saab teisi asju ka kontrollida. Andres (arutelu) 4. märts 2015, kell 01:26 (EET)
Kui ma aega saan, siis täiendan ja viitan Fischeri järgi. Andres (arutelu) 4. märts 2015, kell 01:27 (EET)

Kustutamine[muuda]

Kui kustutad ilmset vandalismi, siis palun tühjenda resümee kast. Roppused jms ei pea näha jääma. Ivo (arutelu) 9. märts 2015, kell 13:21 (EET)

Andres, kui sa küsid, miks ma sinu muudatuse ka tühistan, siis põhjus on see, et Iraan on Lõuna-Aasia riik. Afganistaniga on küll aga hoopis see asi, et selle maa majandust ei loeta Lõuna-Aasiasse. Tundub, et selle IP poolt massiliselt tehtud kaardivahetus erinevates vikides on igal pool tagasi pööratud, ega ma küll ei hakka uurima, kas äkki põhjuseks see, et kaarte jpeg-failidena vikides reeglina enam ei kasutata. Aga tõenäolisem põhjus on tema poolt peetav redigeerimissõda.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 12. märts 2015, kell 12:33 (EET)

Ma olen selle kasutajaga korduvalt tegemist teinud.
Traditsiooniliselt ei ole ei Afganistan ega Iraan Lõuna-Aasia riik, kuigi muidugi võimalikke käsitusi on mitmesuguseid, nagu artiklis öeldaksegi. Andres (arutelu) 12. märts 2015, kell 14:34 (EET)

Artikli "Astroloogia" juurest võiks maha võtta vähemalt sildi: sisaldab õigekeele- või stiilivigu. Mina neid seal ei näe. Täiendasin artiklit ka kõvasti, minu meelest on see ka neutraalne küll.--Astromaailm (arutelu) 15. aprill 2015, kell 16:15 (EEST)

Küsimus[muuda]

Ehk ütled, kas "Rünnak Bardo rahvusmuuseumi vastu" oleks kontekstuaalselt "haakuv" päälkiri? –Pietadè (arutelu) 19. märts 2015, kell 22:51 (EET)

Samas ei ole see "kunstivastane" rünnak, esialgu vist oli parlament sihikul, päälkiri pääx olema teises sõnastuses. —Pietadè (arutelu) 19. märts 2015, kell 23:14 (EET)

Jah, praegune pealkiri on tabavam. Andres (arutelu) 20. märts 2015, kell 00:11 (EET)
 ;-) Praegu tuli kõrva väide, et paavsti sõnul ei pea katoliiklased "paljunema nagu küülikud", Filipiini preester räägib, ja naerab... (BBC Hard Talk)
samas, siin olles, kas oleksid ehk nii hea inimene ja kusutaksid ümbersuunamislehekülje Gorgonzola, et sinna asemele teisaldada "valla" lehe, mu mäletamist mööda on kõik ametlikult linnaks deklareeritud "linn-asutused" primaarselt ilma vald lisandita, pealegi ei käi sääl esilause ja plk kokku... aitähh! —Pietadè (arutelu) 20. märts 2015, kell 01:00 (EET)
Ma jätaks pealkirja Gorgonzola keskasulale, või kui soovid, kesksele "fraktsioonile". Geonamesis on selle piirid selgelt välja joonistatud. Pealkiri võib ju olla ka Gorgonzola linn.
Praegu on ju nii, et lõid lk "Gorgonzola" ja mina ei saa ju seda alt ära kustutada, et "vallaks" tituleeritud artiklit asemele panna. On sul mõni konstruktiivne mõte, kuis seda "tsentraalasulat" sealt välja võtta, + praegu on kõik haldusandmed comune kohta, seega näib mulle korrektsem nimetada artikkel lihtsalt "Gorgonzola"-ks ja sealt edasi minna;
kõrvalt: kuidagi ei leia nime üles: 19. III suri 80+ vanuses Kanada peaminister, kes väärib ilmselt artiklit. —Pietadè (arutelu) 20. märts 2015, kell 01:48 (EET)
Kustutasin, aga ma leian eniselt, et pealkiri peaks olema Gorgonzola vald või siis Gorgonzola linn. Andres (arutelu) 20. märts 2015, kell 02:03 (EET)
Ei leia sellist. Võib-olla mõtled Austraalia peaministrit Malcolm Fraserit, kes suri 20. märtsil 84-aastaselt? Andres (arutelu) 20. märts 2015, kell 02:11 (EET)
Tema jah, noor-tädi toanurga kastis pesastunud BBC-st ütles, mõnikümmend min tagasi, et ametlik surmakuupäev on 19. III (enwiki ütleb 20. III), see aga GMT, seega ripub ära kellaajast. —Pietadè (arutelu) 20. märts 2015, kell 02:23 (EET)
Jälle, red konf-s, seega kopeerin samaaegselt kirjutatu:
Otse ja ausalt tundub mulle see mu tehtud ümbernimetmine totrana, ehk siis peaks nt olema ka artiklid à la Purtapurtu, Purtapurtu vald ja Purtapurtu linn; Itaalia ca 8000 yhiku puhul teex see kokku ca 25 000 artiklit, kuidas see kasutajat aitama peaks?
Ja vastuseks: kui meil on "põhi-baas"-ühik G, siis sealt saab alati edasi (kuigi allapoole) minna; ei väsi unustamast, kuidas meie tänased "klahviharjutused" nt sajandi pärast välja näevad –Pietadè (arutelu) 20. märts 2015, kell 02:08 (EET)
Enamik valdu ei kanna linna nime, ja Gorgonzola linn on sama mis Gorgonzola vald, nii et kahte artiklit pole siin tarvis. Aga Gorgonzola valla osa on Gorgonzola kitsamas mõttes. Artiklile valla osa kohta võib muidugi ka teistsuguse pealkirja panna. Andres (arutelu) 20. märts 2015, kell 02:15 (EET)

Ḩusnī Mubāraki "surma" edastas eile pealelõunal üks UKR väljaanne ja ka enwikis oli ta eile mingi aja surnuna kirjas. —Pietadè (arutelu) 16. aprill 2015, kell 07:41 (EEST)

Jah, ma nägin, et seda teadet levitati. Andres (arutelu) 16. aprill 2015, kell 08:00 (EEST)

Uus esilehe kujundus[muuda]

Tere,
Palun avalda oma arvamust uue esilehe kasutuselevõtu kohta siin. Postituvi (arutelu) 18. aprill 2015, kell 17:44 (EEST)

Logod[muuda]

Tere, Kuidas saaksin lisada lehele Finncomm Airlines ingliskeelsest Vikipeediast logo? Postituvi (arutelu) 22. aprill 2015, kell 21:48 (EEST)

Logo ei ole vabalt kasutatav. Siia saab panna ainult lingi. Andres (arutelu) 22. aprill 2015, kell 22:47 (EEST)

Kasutajanime vahetus (Bioneer1-->Estopedist)[muuda]

Mul on nüüd aeg oma desorienteerivaks muutunud kasutajanimi "Bioneer1" muuta nimeks "Estopedist" (kui see nimi on kasutusel, siis Estopedist1). Vaevalt, et enam bioloogia/ökoloogia teemasse süüvin. Kui on kaalukaid vastuargumente, siis teada anda--Bioneer1 (arutelu) 29. aprill 2015, kell 13:18 (EEST)

Muutmine ei käi enam minu kaudu, vaata Vikipeedia:Kasutajanimi. Andres (arutelu) 29. aprill 2015, kell 13:47 (EEST)
sul vist õnnestus siiski see kasutajanimi (Estopedist) lukku panna. Kontrolli [2]. Selle kasutajanime kinnipanek on ilmselt liigselt bürokraatlik ja ei tasu vaeva ära--Bioneer1 (arutelu) 29. aprill 2015, kell 22:10 (EEST)
Ma ei saa aru, millest Sa räägid. Mis mõttes mina selle lukku panin? Andres (arutelu) 29. aprill 2015, kell 22:13 (EEST)
Naljakas, selsamal päeval (29. aprill) lõi keegi konto kasutajanimega "Estopedist" ([3]). Ilmselt keegi luges seda arutelu ja arvas, et tuleks kasutajanimi endale reserveerida. Sellega on nüüd klaar--Bioneer1 (arutelu) 30. aprill 2015, kell 12:59 (EEST)
Kas enam numbriga nimi ei kõlba? - Melilac (arutelu) 30. aprill 2015, kell 13:05 (EEST)

Asking for a bot flag[muuda]

Hi Andres, sorry for the inconvenience, the problem was reported here. --Euphydryas (arutelu) 30. aprill 2015, kell 20:25 (EEST)

Küsin siis[muuda]

Kui Sa lingid tagasi ime+ulme lingiks, ehk siis selgitaksid lähemalt, minule näis/kuuldus teistkordsel vaatlusel topeltjaatusena, à la ime-kommunism vms, 2h faasanijaht jne... —Pietadè (arutelu) 6. juuni 2015, kell 19:58 (EEST)

Meil on olemas artikkel Imeulme, pole minu välja mõeldud sõna. Kui link ära võtta, siis ei muuda see sisuliselt asja, aga teeb halvemaks, sest kaob võimalus ühe liigutusega artikli juurde jõuda. Andres (arutelu) 6. juuni 2015, kell 21:07 (EEST)
Nu jah, ma ep täädnud art. (ime+ulme) olemasolust, ja, esmapilgul, suga nõus; kuigi, oskad sa siis näiteks tuua "eksemplare" mitte-ime-ulmeliste juhtumuste kohta (mina mõnda oskaksin, aga, need ei käix kudagi siia...)... ootan "pinguldatud-huvil" vastust, mis see #vastaspoolus" siis voix olla. —Pietadè (arutelu) 6. juuni 2015, kell 21:33 (EEST)
Vaata artiklit Ulme. On veel teadusulme ja õudusulme. Andres (arutelu) 6. juuni 2015, kell 21:39 (EEST)
Tähh ütlemast, ehk homme jõuan; praegu olen lõpetamas RV kohtu tabelit (oleksin tänulik ylevaatamise eest), ja siis on tänanae p otsas —Pietadè (arutelu) 6. juuni 2015, kell 22:40 (EEST)
Selle RV art kohta - see jääb ilmselt homsesse (seal on omajagu ekvilibristikat, tabelis). —Pietadè (arutelu) 6. juuni 2015, kell 23:16 (EEST)

Toomas Hellat[muuda]

Hello, what language do you prefer English or Russian. If you prefer Russian I could translate my message. I have a question about Toomas Hellat. As I understand he is son of Aleksander Karl Hellat [4], [5]/ and his father Aleksander Hellat was former Minister of Foreign Affairs of Estonia. Is it correct? If it's so, as I understand, Aleksander did not escape to Finland, he died in concentration camp in Kemerovo. With best regards, Hunu (arutelu) 17. juuni 2015, kell 22:01 (EEST) P.S. Sorry that I'm not able to speak Estonian Hunu (arutelu) 17. juuni 2015, kell 22:02 (EEST)

Yes, Toomas was Aleksander's son. Yes, Aleksander died in Kemerovo Region. Andres (arutelu) 18. juuni 2015, kell 02:47 (EEST)

Hello from Armenia[muuda]

Hello Andres :))) Gardmanahay (arutelu) 27. juuli 2015, kell 21:39 (EEST)

Request[muuda]

Greetings.

Could you create a long and detailed article about the Azerbaijani cuisine in Estonian?

Thank you.

Sorry, I won't. Andres (arutelu) 28. juuli 2015, kell 22:51 (EEST)
«Azerbaijani cuisine» consist of from Armenian, Georgian, Iranian, Lezgi dishes. Our azerbajanian friend says that dolma is azerbajanian dish, but it isn't truth. I belive that Estonian Wikipedia won't spread misinformation. --Gardmanahay (arutelu) 31. juuli 2015, kell 20:42 (EEST)

Hello from Armenia[muuda]

Armenian Dragon Rug Vishapagorg Kazak 229x129 1900 Chondoresk Karabagh s404L46.jpg
Hello my friend, I want to give you an Armenian old carpet as a gift.

_______________

See et sa oled siin miskit asjapulk, ei anna sulle õigust rikkuda Vikipeedia reegleid, vastupidi, kohustab hoopis rohkem iseenda tegevust analüüsima. Lõpeta palun vandaalitsemine ja lampi ümber pööramine. Kui sulle ei meeldi minu tekst, siis on sul vaba voli se teksti muuta ja oma tegevust põhjendada, nagu reeglid ette näevad. Kui ma võtan välja MÕTTEKORDUSED (ja neid oli palju), ja seda põhjendan, olen ausam mees kui sina, kes lampi tagasi muudab. Kui ma võtan välja viitevaled, siis olen ausam mees kui sina, kes lampi tagasi muutis. Kui ma võtan välja ilmselge katse hämada (Meinhardi lugu) ning seda põhjendan ja sina lampi tagasi pöörad selgitamata, sii soled sa vandaal ning viki reeglite rikkuja. Kui sa seda veel teed et lampi kustutad kuigi on argumendid muutmiseks, esitan kaebuse rahvusvahelisele vikile ja saadan ka Oopile kaebuse. --Hallsilm (arutelu) 14. august 2015, kell 10:28 (EEST)

Heinrich Heine[muuda]

Aitäh, et sa Heine artikliga tegeled! Mul ei ole hetkel võimalust ega häid materjale, aga tulen ka ühel hetkel kindlasti tagasi selle juurde.--Morel (arutelu) 16. august 2015, kell 14:51 (EEST)

Masside mäss[muuda]

Andres. Pole vaja kiirustada ega sekkuda asjadesse milles pole täit pädevust. Selleks on teised, kui neid ikka on. Ega neidki pole niisama varnast võtta. Keegi Teie pädevust toimetajana ei vaidlusta. Taime kasvamist selle väljatirimisega ei kiirenda. See ainult traumeerib. Parem on kasvõi alguses lasta olla olemas sellel mis on vähemalt terviklik, ilmselgelt puudulik ja alles kujunemas ning kohendada ja parandada seda järk-järgult, tasapisi ja kooskõlastatult. Kui tekitada selline jamps: lipp lipi peal, lapp lapi peal. Kas minulgi pole tööd ja muret selletagi vähe? Materjalid olid tihendamisel.

Loll lugu. Minu (ruttasin esialgset visandit ära tooma) ja Teie kiirustamise (püüdsite kujunevat ja pooleliolevat üksi ühekorraga korda teha) pärast jäi võimalik tulemus ära. Praeguseks jõudsin endale vajaliku juba uusajale keskendatud ajaloolisest esseest ammendada, järeldused ja eskiisid teha ning asi on kõrvaliseks muutunud. Kui ma siia midagi kirjutan siis on see vaid oma töö kõrvalt ja möödaminnes. Selline sehkendamine, närveldamine ja põdemine võtab niigi vähest aega ja hajutab põhiteemalt kõrvale. Oma viga mida saab parandada vaid läbi enda hõivamise oma tööga. Ent ühistööst ja teineteisest võiks rõõmu ka olla. Klaar.--80.235.7.239 27. august 2015, kell 14:00 (EEST)

Mina ei otsusta neid asju ainuisikuliselt, lihtsalt tegutsesin oma parema äranägemise järgi. Tekst on arutelulehel (ja ka artikli ajaloos) alles, seda on alati võimalik kasutada. Kui keegi tahab, võib ta selle artiklisse tagasi panna. Seni tehtu on entsüklopeedia nõuetega nii karjuvas vastuolus, et mõni teine nõuab isegi artikli kustutamist. Tarvis ei ole subjektiivset teejuhti teose juurde, vaid teose sisu selget edasiandmist ning ülevaadet selle retseptsioonist. Minu pädevus ei puutu siin üldse asjasse. Eeltöö tekstiga võib toimuda ka väljaspool Vikipeediat. Me kõik tegutseme siin põhitöö kõrvalt vabast ajast ning sageli ka kulutame närve. Palun vabandust, et minu tegutsemine rõõmu ei tee. Küsimus ei ole selles, kas tekst on hea, vaid selles, kas ta sobib entsüklopeediasse. Andres (arutelu) 27. august 2015, kell 14:43 (EEST)