Keemiline potentsiaal

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Keemiline potentsiaal on termodünaamiline funktsioon, mis iseloomustab püsivate välistingimuste korral komponendi aktiivsust keemilises reaktsioonis või aine ülekandeprotsessis.[1]

Keemilist potentsiaali defineeritakse matemaatiliselt kui termodünaamilise potentsiaali osatuletist komponendi moolide arvu järgi, kusjuures olekuparameetrid (, ) ja teiste komponentide hulgad on konstantsed:

kus on füüsikalise süsteemi Gibbsi vabaenergia muutus ja on komponendi ainehulga muutus.

Puhta aine keemiline potentsiaal sõltub ainult temperatuurist ja rõhust, segu või lahuse potentsiaal ka kontsentratsioonist või osarõhust.[1]

Keemilise potentsiaali muutuse mõõtühik on džaul mooli kohta (J/mol).

Keemilise potentsiaali mõiste võttis 1874. aastal kasutusele USA teadlane Josiah Willard Gibbs.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 ENE 4. köide, 1989

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]