Füüsikakonstant

Allikas: Vikipeedia

Füüsikakonstant ehk universaalkonstant on füüsikalisi objekte iseloomustav jääv suurus, s.t looduse teatud omadusi kirjeldav arv, millel on igal pool ja igal ajal üks ja seesama väärtus. Füüsikakonstandid kuuluvad seostavate teguritena põhilisi füüsikaseadusi väljendavatesse valemitesse.

Tuntakse sõltumatuid konstante, nt valguse kiirus vaakumis, gravitatsioonikonstant, Plancki konstant, ja neist sõltuvaid füüsikakonstante; nt aatomifüüsika oluline konstant Bohri raadius avaldub elektrilise konstandi, Plancki konstandi, elementaarlaengu ja elektroni massi kaudu.

Füüsikakonstantide väärtused ja dimensioonid olenevad mõõtühikute süsteemist. Nn loomulikes süsteemides loetakse mõningad füüsikakonstandid dimensioonita suurusteks ja võrdseks ühega.[1]

Füüsikakonstante[muuda | muuda lähteteksti]

Tabeliandmed pärinevad allikast CODATA 2014.

Sulgudes olevad numbrid arvu järel tähistavad viimaste numbrikohtade määramatust (nt väärtus 6,674 08 (31) tähendab sama mis 6,674 08 ± 0,000 31).

Konstandi nimetus Tähis(ed) Väärtus (SI ühikutes)
Elektromagnetism
Valguse kiirus vaakumis
Magnetiline konstant
Elektriline konstant
Elementaarlaeng
Gravitatsioon
Gravitatsioonikonstant
Termodünaamika
Absoluutne nullpunkt
Avogadro arv ,
Boltzmanni konstant
Stefani-Boltzmanni konstant
Universaalne gaasikonstant
Osakestefüüsika
Bohri raadius
Plancki konstant
Elektroni mass
Elektroni klassikaline raadius
Elektroni magnetmoment
Neutroni mass
Neutroni magnetmoment
Prootoni mass
Prootoni magnetmoment
Muud
Aatommassiühik
Faraday konstant
Erilainetakistus

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ENE, 3.kd, 1988, lk 87

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]