Temperatuuriandur

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Temperatuuriandur on seadis, mis teisendab temperatuuri väärtuse enamasti vastavaks elektripingeks. Samas tähenduses on laialt kasutusel ka terminid termoandur ja termosensor.

Anduris võivad olla temperatuuritundlikuks elemendiks järgmised seadised:

  • metalltakisti, mille takistus on võrdeline temperatuuriga, s.t takistuse temperatuuritegur on positiivne; levinuimaks takistimaterjaliks on plaatina, sest selle temperatuuri- takistuse sõltuvus on kõige lineaarsem laias temperatuurivahemikus ‒ takistustermomeetri PRT (platinum resistance thermometer) sensoril temperatuuridel –200…850 ºC;
Termobimetall-termomeeter
  • termistor ehk termotakisti (metallioksiididest või pooljuhtmaterjalist takisti), millel on tunduvalt suurem takistuse temperatuuritegur kui metalltakistil ning seega ka suurem tundlikkus, ent väiksem mõõtetäpsus; mõõtetehnikas kasutatakse rohkem negatiivse temperatuuriteguriga (NTC) termotakisteid;
  • termobimetallelement ‒ koosneb kahest erineva soojuspaisumisteguriga metalli ribast, mis on omavahel kokku liidetud; nii saadud bimetallribast spiraali üks ots on kinnitatud jäigalt ja teise otsa küljes on osuti (seesuguse tajuriga on näiteks saunatermomeetrid);
  • termopaar, mille talitlus põhineb Seebecki efektil; kasutatavaim on K-tüüpi kromell-alumell-tajur temperatuuride ‒100…1200 °C mõõtmiseks;
  • püromeetri ehk kiirgustermomeetri sensor mõõdab eemalt hõõguva keha pinnatemperatuuri kiirguse kaudu; niisuguseks sensoriks võib olla näiteks germaanium-fotodiood (temperatuuridel üle 350 °C) ja räni-fotodiood (üle 700 °C).

Termoandur on sisse ehitatud paljude integraalkomponentide kiipidesse, kus see võib kuuluda näiteks liigkoormuse eest kaitsva lülituse koosseisu.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]