Klaaskeraamika
Klaaskeraamika on klaasitaoline materjal, mis on saadud erilisandeid sisaldava sulaklaasi jahutamisel kindlal temperatuurirežiimil. Seejuures toimub osaline polükristallisatsioon ja moodustub komposiitmaterjal ühest või mitmest kristallifaasist ja amorfsest, keraamilisest faasist.
Klaaskeraamilisi materjale nimetatakse ka sitallideks (vene k ситаллы).
Omadused[muuda | muuda lähteteksti]
On loodud mitmesuguseid klaaskeraamika süsteeme: MAS-süsteem (MgO × Al2O3 × nSiO2), ZAS-süsteem (ZnO × Al2O3 × nSiO2), liitiumdisilikaat-klaaskeraamika ja tööstuslikult tähtsaimana LAS-süsteem, mille peamised koostisosad on liitiumoksiid, alumiiniumoksiid ja ränidioksiid ning kristallide epitaksiaalset moodustumist soodustav tsirkoonium(IV)-oksiid koos titaan(IV)-oksiidiga.
LAS-klaaskeraamika eriti hinnatav omadus on väga väike ja seejuures negatiivne soojuspaisumistegur (0,1−1) × 10−6 1/K laias temperatuurivahemikus (nt 20–700 °C). Seega talub see materjal purunemata järske temperatuurimuutusi.
Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]
Klaaskeraamikast valmistatakse seadmete osi, mis peavad olema mehaaniliselt tugevad ning seejuures keemiliselt ja termiliselt stabiilsed, näiteks
- induktsioonpliidi pealisplaadid;
- tööetalonid ja mõõdud;
- teleskoobi peegli kandetarindid;
- filmiprojektori reflektorid;
- lasergüroskoobid;
- laboritarvikud;
- rakettide voolundid.
Tootjad ja tooted[muuda | muuda lähteteksti]
Klaaskeraamika suurimad tootjad on Schott, Nippon Electric Glass ja Corning.
Tuntud tootenimed on Ceran ja KeraBlack (induktsioonpliitide alal), Zerodur (teleskoobipeeglid), Robax ja Pyroceram (küttekolde vaateavad).