Plancki aeg

Plancki aeg on aja mõõtühik Plancki loomulike ühikute süstemis ja kirjeldab väikseimat võimalikku ajavahemikku, mille kohta veel kehtivad teadaolevad füüsikaseadused. See on aeg, mida valgus (täpsemalt valguse kiirusega liikuv laine või massita osake) vajab Plancki pikkusega (≈1,616 255(18) · 10⁻³⁵ m) vahemaa läbimiseks.

Plancki aega nimetatakse ka ajakvandiks, mis on väikseim ajavahemik, millel on aja tähendus. Plancki aeg määratleb ühtlasi ajaskaalal esimese punkti pärast Suurt Pauku, mida saab füüsikaliselt kirjeldada.

Plancki aeg $t_{P}$ on määratud kolme fundamentaalse füüsikakonstandiga:

${\begin{aligned}t_{\mathrm {P} }&={\sqrt {\frac {\hbar G}{c^{5}}}}\\&\approx 5{,}391\,247(60)\cdot 10^{-44}\;\mathrm {s} ,\\\end{aligned}}$,

kus

• $G$ on gravitatsioonikonstant,
• $c$ on valguse kiirus,
• $\hbar$ on taandatud Plancki konstant.

Plancki aja arvulise väärtuse täpsus oleneb sellest, kui täpselt on teada fundamentaalkonstandid. Arvväärtuse ligikaudsus tuleneb seega füüsikakonstantide mõõtemääramatusest, mitte valemist endast.

Seni (2020. aastal) lühim katseliselt reprodutseeritud ajavahemik on 247 · 10⁻²¹ s); see on umbes 2 · 10²⁵ korda Plancki ajast pikem.