Hüvetegur

Allikas: Vikipeedia

Hüvetegur või Q-tegur[1] (tähis Q, inglise k quality factor) on sumbumisega võnkumisvõimelise süsteemi (näiteks pendli, elektrilise võnkeringi) dimensioonita tunnussuurus, mis iseloomustab süsteemi võnkumisel tekkivat energiakadu. Kui süsteemis kaod puuduksid, jääks kord ergutatud võnkumine kestma. Paratamatult esinevate energiakadude tõttu võnkumise amplituud aegamööda väheneb. Mida väiksemad on kaod võnkesüsteemi salvestatud energia suhtes, seda aeglasemalt võnkumine sumbub ja vastavalt seda suurem on hüvetegur.

Definitsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Hüvetegur on võrdne võnkumise perioodide arvuga, mida on vaja võnkumise amplituudi vähenemiseks võrra algsest amplituudist[2]. Teise hüveteguri definitsiooni järgi on hüvegur resonantsi "teravust" kirjeldav suurus, kus teravust näitab resonantssageduse, , suhe sageduste vahesse , millel võnkumisel on poole väiksem võimsus resonantssagedusel võkumisega võrreldes [3].

Seos sumbumusega[muuda | muuda lähteteksti]

Hüveteguri Q pöördväärtust nimetatakse sumbumuseks d:

Võnkeringi hüvetegur[muuda | muuda lähteteksti]

Elektrilise võnkesüsteemi hüvetegur avaldub süsteemis pendelduva reaktiivvõimsuse ja aktiivvõimsuse suhtena:

Võnkeringis põhjustab kadusid ja seega vähendab hüvetegurit peamiselt induktiivpooli mähise aktiivtakistus (mis pinnanähtuse tõttu kasvab koos sagedusega); kaod tekivad ka pooli südamikus ja kondensaatori dielektrikus.

Võnkeringi hüvetegurit saab väljendada pooli induktiivtakistuse või kondensaatori mahtuvustakistuse ja kaotakistuse kaudu, samuti võnkeringi mahtuvuse, induktiivsuse ja kaotakistuse kaudu.

LC-jadavõnkering
(R ‒ kaotakistus)
LC-rööpvõnkering
(R ‒ kaotakistus)

Jadavõnkeringi hüvetegur

Rööpvõnkeringi hüvetegur

Nendes valemites (kõik suurused põhiühikutes)

‒ pooli induktiivtakistus;
‒ kondensaatori mahtuvustakistus;
‒ induktiivsus;
‒ mahtuvus;
‒ kaotakistus.

Hüveteguri väärtusi eri võnkesüsteemides[muuda | muuda lähteteksti]

Võnkesüsteem Hüvetegur
Võnkevõime piirväärtus 0,5
Elektrodünaamiline valjuhääldi 0,2…1,2
LC-võnkering 102
Kellapendel 104
Kvartsresonaator (3…10)×105
Sagedusstabiliseeritud laser 105
Tseesium-aatomkell 1013

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Korrovits, Viktor (2002). Inglise-eesti füüsikasõnaraamat = English-Estonian dictionary of physics. Henn Käämbre. Tallinn: TEA Kirjastus. ISBN 9985-71-110-6. OCLC 249510480.
  2. Morse, Philip M. (1986). Theoretical acoustics. K. Uno Ingard. Princeton, N.J. Lk 41. ISBN 0-691-08425-4. OCLC 14068106.
  3. Garrett, Steven L. (2017). Understanding acoustics : an experimentalist's view of acoustics and vibration. Cham, Switzerland: Springer. Lk 102–103. ISBN 978-3-319-49978-9. OCLC 974439812.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]