Vikipeedia:Liivakast

Allikas: Vikipeedia

Siin joone all saab harjutada Vikipeedia artikli redigeerimist lähteteksti muutmise režiimis. Lihtsalt vajuta ülal lipikule "Muuda lähteteksti" ja pärast redigeerimiskasti all nupule "Salvesta". Siia salvestatud materjal ei kuulu Vikipeedia entsüklopeedilise informatsiooni hulka. Artiklite redigeerimisel leiab abi Vikipeedia abilehtedelt. Tähtsamaid vormindusvõtteid võid vaadata Spikrist.

Kui oled sisse loginud, võid ka luua isikliku liivakasti, selleks klõpsa siia. Isiklikus liivakastis on võimalik redigeerida lisaks lähteteksti režiimile ka uue VisualEditori abil. Registreerumata kasutajate liivakastid kustutatakse.


Püha Elmo tuli (inglisekeelselt St. Elmo's fire) on ilmastikunähtus, kus ümber teravate esemete tekib koroonalahenduse tõttu helendus, mida nimetatakse plasmaks.

Tallinn on linn Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres. Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn ja Harju maakonna halduskeskus.

Tallinna linna esmamainimisajaks peetakse 1154. aastat, kui Sitsiilia kuningriigi kuninga Roger II õukondlane araablane Muḩammad al-Idrīsī joonistas maailmakaardile Soome lahe ääres linna qlwry või flwry, mida on loetud ka Kaleweny, mida peetakse tänapäeva Tallinna esmaseks asulaks ja sadamakohaks. Tallinna ajalooline nimi on olnud saksapärane Reval (ka Revel), mis tuleneb muinasmaakonna Revala nimest. Teadaolevalt esmakordselt mainiti Revalit koos oma kodanikkonnaga (civitas Revaliensis) linnana 1238. aastal. Linn sai Lübecki linnaõigused 15. mail 1248. Eesti Vabariigi iseseisvumisel 1918. aastal võeti kasutusse eestindatud nimi Tallinna, mis 1933. aastal ainuüksi kohandati nimetavas käändes Tallinn'aks.

Tallinn hõlmab 159,3 km² suuruse maa-ala, mis jaguneb kaheksaks linnaosaks, mis jaotuvad 84 asumiks. Linna halduspiiridesse kuuluvad ka Ülemiste ja Harku järv ning Aegna saar.

1. veebruari 2017 seisuga oli Tallinnas 443 977 registreeritud elanikku ehk iga kolmas Eesti elanik on registreeritud tallinlaseks.

Tekke põhjused[muuda lähteteksti]

Püha Elmo tuleks nimetatakse helendavat elektrisädet. Oma olekult on tegu plasmaga ehk ioniseeritud gaasiga. Tavaline gaas koosneb neutraalsetest molekulidest või aatomitest, aga plasma koosneb ioonidest ja elektronidest. Sellist olekut saab tekitada kui lüüa tavalistest aatomitest välja elektronid. Näiteks elektrijõu toimel. Erinevalt tavalisest gaasist on plasma väga hea elektrijuht(vabade elektronide tõttu).[1] Püha Elmo tuleks nimetatakse koroonalahendust, kus elektrisäde justkui helendab. See tekib ümber teravate punktide kuna teravatesse punktidesse kogunevad elektrilaengud. Elektrivälja tugevus ümber teravate punktide võib olla piisavalt suur, et võimaldaks ioniseerida õhus olevat neutraalset gaasi ehk lüüa elektronid välja õhus olevatest gaasidest. Antud lahendus avaldub valguslahendusena, mida ka inimesed kasutavad tegelikult ära. Võttes näiteks luminofoorlambid, siis tegelikult need toimivad samal põhimõttel.[2][3] Elektrivool ioniseerib gaasi lambis(argooni) ja see põhjustab elektromagnetlaine, mille pikkus jääb meile nähtavasse piiri. Lahenduse värvus sõltub gaasidest, õhus on peamiselt lämmastik ja hapnik ning seetõttu paistab selline lahendus õhus meile sinaka, lillana. Selleks, et üldse oleks võimalik gaasi ioniseerida peab olema tugev elektriväli, see peab ületama üle 30 kV/cm teravike ümber.[4] Sellised tugevad elektriväljad tekivad peamiselt äikese ajal, kus maa ja pilvede vahel on suur potentsiaali erinevus. Seda nähtust seostatakse enim just laevade tippudega kuna need olid vanasti ühed vähesed ehitised, mis olid küllaltki kõrged, aga mis põhiline, teravad. Keegi ei teadnud elektrist üldiselt midagi ja rauast teravaid tippe niisama keegi hoovi peale püsti ei pannud. Koroonalahendus põhjustab ka suurtes elektriliinides voolukadusid. Tegelikult see sõltub suuresti ka õhurõhust ja õhuniiskusest, õhurõhu vähenemisel ja niiskuse suurenemisel tekib rohkem koroonalahendust. Peamine erinevus mille järgi teha vahet välgul ja koroonalahendusel on just helendamine, koroonalahendus helendab, välk aga on selline konstante elektrisäde.

Nähtused looduses[muuda lähteteksti]

Püha Elmo tuled, teadusliku nimetusega kui koroonalahendus. Peamiselt tekib elektrit juhtivate pinnaste tippudel äikeselise ilmaga. Nähtus võib esineda kiriku tippudel, välguvarrastel, lennukite propellerite tippudel ja tiiva otstel, isegi kõrgema muru otstel ja kariloomade sarvede otstel. Samuti võib selline nähtus esineda inimese sõrmede otstel, näiteks[5] taoline nähtus leidis aset Monona järve ääres.

Koroonalahenduse mõjud[muuda lähteteksti]

Koroonalahendus võib vähendada isolaatorite töövõimekust. Pikas perspektiivis nõrgestab isolaatoreid, mis võivad viia lühiste tekkeni ja sellest tulenevalt süsteemi kokkuvarisemise. Selline olukord võib toimuda ootamatult. Koroonalahendus põhjustab:

  • Valgust
  • UV-kiirgust
  • Heli (sisisevat heli või ka pragisevat)
  • Osooni
  • Lämmastiku- ja teisi happeid
  • Teisi keemilisi ühendeid (oleneb, millisest materjalist on isolaatorid)
  • Mehhaanilist erosiooni pinnasel
  • Kuumust (kuigi seda kuumust on väga vähe)
  • Süsinikujäägid (luues sellega võimaluse tõsistele lühistele)


Viited[muuda lähteteksti]

  1. https://en.wikipedia.org/wiki/Plasma_(physics)
  2. https://www.scientificamerican.com/article/quotwhat-causes-the-stran/
  3. http://www.todayifoundout.com/index.php/2014/04/causes-st-elmos-fire/
  4. https://en.wikipedia.org/wiki/Corona_discharge
  5. https://www.youtube.com/watch?v=T5cqazajP1Q