Vikipeedia:Liivakast

Allikas: Vikipeedia

Siin joone all saab harjutada Vikipeedia artikli redigeerimist lähteteksti muutmise režiimis. Lihtsalt vajuta ülal lipikule "Muuda lähteteksti" ja pärast redigeerimiskasti all nupule "Salvesta". Siia salvestatud materjal ei kuulu Vikipeedia entsüklopeedilise informatsiooni hulka. Artiklite redigeerimisel leiab abi Vikipeedia abilehtedelt. Tähtsamaid vormindusvõtteid võid vaadata Spikrist.

Kui oled sisse loginud, võid ka luua isikliku liivakasti, selleks klõpsa siia. Isiklikus liivakastis on võimalik redigeerida lisaks lähteteksti režiimile ka uue VisualEditori abil. Registreerumata kasutajate liivakastid kustutatakse.


Arhiiviteooria[muuda lähteteksti]

Jenkinson'i "Manual of Archive Administration" ilmus esmakordselt 1922. aastal, ning täiendatuna aastal 1937. Jenkinson nägi head arhivaari kui ainulaadselt isetut ja täielikult erapooletut "Tõele" pühendunud inimest, kelle eesmärgiks oli ilma eelarvamuste või järelhüüeteta pakkuda teadmisi kõigile neile, kes soovivad õppida "Teadmiste Vahendeid".[1]


Kriitika[muuda lähteteksti]

Jenkinson'i suurim mõju arhiiviteooriale ja -praktikale paistis enim silma tänu tema avaldatud töödele, õpetamisele ning isiklikele ettevõtmistele. Samas teati teda professionaalselt kui autokraatlikku ja vähepaindlikku konservatiivi, kes hoidis tagasi arhiveerimise professionaalsuse arengut.[2] Jenkinsonil oli mitmeid teoreetilisi lahkarvamusi oma ameerika kolleegi T.R Schellenbergiga. Eelkõige seisnes lahkarvamus arhivaari rollis hindamisel ja valiku tegemisel. Schellenberg on erakirjas Jenkinsoni parastavalt kutsunud ka "vanaks fossiiliks". ".[3] John Ridener'i sõnul oli Jenkinsoni teooria rajatud keskaegsetele andmestruktuuridele, mistõttu ka ebasobilik kaasaegsete andmete jaoks. [4] Jenkinson'i baasuskumused arhiivi objektiivsusesse ja arhivaari kui erapooletusse järelvaatajasse, on viimastel aastatel langenud sügava kriitika alla.

Etnobotaanika Eestis[muuda lähteteksti]

Esimeseks eestlasest etnobotaanikuks peetakse Gustav Vilbastet (1885–1967).

Vaata ka[muuda lähteteksti]

Viited[muuda lähteteksti]

  1. Jenkinson, Hilary, "The English archivist: a new profession", in Ellis and Walne 1980, pp. 236–59 (258–9).
  2. Cantwell 1991, pp. 452–79, 502.
  3. Tschan 2002 (quotation at pp. 176–7).
  4. Ridener 2009, pp. 56, 65–6.