Kaarlahendus

Allikas: Vikipeedia
Kaarlahendus õhus kahe naela vahel

Kaarlahendus on kestev sõltumatu gaaslahendus, millele on iseloomulik suur voolutihedus (105 kuni 1012 A/m2) ja gaasi (leegi) kõrge temperatuur (5000 kuni 50 000 K).

Et kaarlahendus tekkiks, on vajalik intensiivne termoemissioon või külmemissioon katoodlt ja põrkeionisatsioon elektroodidevahelises ruumis. Kaarlahendus saab tekkida gaasi rõhul, mis on suurem kui 10–2 Pa.

Kaarlahenduse pinge-voolu tunnusjoon on langev (vt joonis 2 artiklis Huumlahendus). See tähendab, et voolu tugevnemisel pingelang kaares langeb (kaare diferentsiaaltakistus on negatiivne). Et seejuures vool ei saaks laviinitaoliselt tugevneda, ühendatakse vooluahelasse jadamisi (järjestikku) eeltakisti, nn ballast.

Atmosfäärirõhul tekkivat kaarlahendust nimetatakse elektrikaareks (ka kaarleegiks, ajalooline nimetus Volta kaar). Selline kaarlahendus algab sädelahendusega.

Kaarlahendust rakendatakse keevitusseadmetes (kaarkeevitus), kaarahjudes (metallurgias), gaaslahenduslampides jm.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]