Elektriisolatsioon

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Mitut liiki plastidest kaabliisolatsioon
Keraamiline kõrgepingeisolaator

Elektriisolatsioon on tõke, mis hoiab ära elektrilise kokkupuute (galvaanilise ühenduse) seadme osade vahel, samuti võimaluse puutuda elektriseadme pingestatud ja voolu juhtivate osade vastu. Niisuguse tõkkena kasutatakse tahkeid, vedelaid ja gaasilisi elektriisolatsiooni materjale ehk elektriisoleermaterjale:[1]

Tunnussuurused[muuda | muuda lähteteksti]

Elektriisoleermaterjale iseloomustavad elektrilised, mehaanilised ja füüsikalis-keemilised omadused ning parameetrid, näiteks

Elektriisoleermaterjalide kõige tähtsam tunnussuurus on kestvalt lubatav töötemperatuur, mis iseloomustab isoleermaterjali kuumataluvust.

Isolatsiooniklassid[muuda | muuda lähteteksti]

Temperatuuritaluvuse järgi jagunevad isoleermaterjalid järgmistesse kuumakindlusklassidesse.[2]

Klassi number väljendab kestvalt lubatavat temperatuuri, mida materjal peab taluma ettenähtud aja jooksul.

Kuumakindlus-
klass °C
Tähis Materjalinäiteid
90 Y Immutamata kiudmaterjalid (puuvill, siid, paber, papp)
105 A Sama, immutatud
120 E Epoksüvaik polüuretaan
130 B Anorgaanilised materjalid (vilk, asbest, klaasriie
155 F Sünteetilise lakiga immutatud klaasriie
180 H Räniorgaanilise lakiga immutatud klaasriie
200 N Teflon
220 R Sama mis klass 200

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ENE 2. köide, 1987
  2. Standard EVS-EN 60085:2008 (Electrical insulation – Thermal evaluation and designation)

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]