Elektrotehniliste suuruste ja mõõtühikute loend
Loend sisaldab elektrotehnikas kasutatavate elektriliste ja magnetiliste suuruste ning ühikute nimesid ja tähiseid.
| Suuruse nimi | Suuruse tähis, varutähis | SI ühiku nimi | SI ühiku tähis | Muud ühikud |
|---|---|---|---|---|
| elektrilaeng, elektrihulk | Q | kulon | C | SI: ampersekund (A•s) SI-väline: ampertund (A•h ehk Ah)[1] |
| laengu pindtihedus | ρ (roo) | kulon ruutmeetri kohta | C/m2 | |
| laengu ruumtihedus | η (eeta) | kulon kuupmeetri kohta | C/m3 | |
| elektrivälja tugevus | E | volt meetri kohta | V/m | |
| elektriline potentsiaal | V, φ (fii) | volt | V | |
| potentsiaalide vahe, pinge | U, V | volt | V | |
| elektromotoorjõud | E | volt | V | |
| elektrivoog | Ψ (psii) | kulon | C | |
| elektrivoo tihedus, elektriline nihe | D | kulon ruutmeetri kohta | C/m2 | |
| mahtuvus | C | farad | F | |
| absoluutne dielektriline läbitavus | ε (epsilon) | farad meetri kohta | F/m | |
| suhteline dielektriline läbitavus | εr (epsilon) | üks | 1 | |
| dielektriline vastuvõtlikkus | χe (hii) | üks | 1 | |
| elektrivool, voolutugevus | I | amper | A | |
| nihkevool | ID | amper | A | |
| voolutihedus | J, S | amper ruutmeetri kohta | A/m2 | |
| magnetvälja tugevus | H | amper meetri kohta | A/m | CGS: örsted (Oe) |
| magnetomotoorjõud | F, Fm | amper | A | SI-väline: amperkeerd (lühend At) CGS: gilbert (Gb) |
| vooluläbitavus[2] | Θ (teeta) | amper | A | |
| magnetiline induktsioon, magnetvälja tihedus | B | tesla | T | CGS: gauss (Gs) |
| induktiivsus, eneseinduktiivsus | L | henri | H | |
| magnetvoog | Φ (fii), η (eeta) | veeber | Wb | CGS: maksvell (Mx) |
| vastastikune induktiivsus | M, Lmn | henri | H | |
| absoluutne magnetiline läbitavus | μ (müü) | henri meetri kohta | H/m | |
| suhteline magnetiline läbitavus | μr (müü) | üks | 1 | |
| magnetiline vastuvõtlikkus | K, χm (hii) | üks | 1 | |
| magneetumus | M, Hi | amper meetri kohta | A/m | |
| koertsitiivsus | Hc | amper meetri kohta | A/m | |
| magnetiline dipoolmoment | J | njuuton korda meeter ruudus ampri kohta | N•m2 ehk Nm2 | SI: veebermeeter (Wb/m) |
| aktiivtakistus, resistants | R | oom | Ω (oomega) | |
| reaktiivtakistus, reaktants | X | oom | Ω | |
| näivtakistus, impedants | Z | oom | Ω | |
| aktiivjuhtivus | G | siimens | S | |
| reaktiivjuhtivus | B | siimens | S | |
| näivjuhtivus | Y | siimens | S | |
| eritakistus | Ω (oomega) | oom-meeter | Ω•m ehk Ωm | |
| erijuhtivus | γ (gamma), σ (sigma) | siimens meetri kohta | S/m | |
| magnetiline takistus, reluktants | R, Rr | üks henri kohta, pöördhenri | 1/H | SI: amper veebri kohta (A/Wb) |
| magnetiline juhtivus | A, P | henri | H | SI: veeber ampri kohta (Wb/A) |
| aktiivvõimsus | P | vatt [3] | W | |
| reaktiivvõimsus | Q, PQ | voltamper | V•A ehk VA | SI: varr (var) [4] |
| näivvõimsus | S, PS | voltamper | V•A ehk VA | |
| aktiivenergia | W, WP | džaul | J | SI: vattsekund (W•s) SI-väline: vatt-tund (W•h ehk Wh) |
| reaktiivenergia | WQ | voltampersekund | V•A•s ehk VAs | SI: varrsekund (var•s) SI-väline: varr-tund (varr•h) |
| näivenergia | WS | voltampersekund | V•A•s ehk VAs | SI-väline: voltampertund (V•A•h ehk VAh) |
| kaonurk | δ (delta) | radiaan | rad | |
| kaotegur | d[5] | |||
| faasinurk | φ (fii), δ (delta) | radiaan | rad | |
| võimsustegur | λ [6] (lambda) | |||
| hüvetegur | Q | |||
| sidestustegur (kahe vooluahela vaheline) | k | |||
| puistetegur | σ (sigma)[7] | |||
| mähise keerdude arv | N | |||
| keerdude arvu suhe (nt trafol) | n, q | |||
| faaside arv | m | |||
| pooluspaaride arv | p |
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Kasutatakse peamiselt akude nimilaengu ehk mahutavuse ühikuna.
- ↑ Kui Θ koosneb N ühesugusest voolust I, on Θ = N•I (selle suuruse jaoks ei kasutata nimetust amperkeerd).
- ↑ Vatt on ühiku voltamper erinimetus ja seda tuleb kasutada üksnes aktiivvõimsuse jaoks.
- ↑ Ühikunime varr ja tähise var on IEC kehtestanud reaktiivvõimsuse SI-põhise ühikuna.
- ↑ Siinuselise pinge ja voolu korral d = tan δ.
- ↑ Siinuselise pinge ja voolu korral λ = cos φ.
- ↑ σ = 1 ‒ k2.
Elektrotehnika tähiste standardeid[muuda | muuda lähteteksti]
Standardisarjas IEC 60027 "Elektrotehnikas kasutatavad tähised":
- Osa 1: Üldtähised ‒ EVS-EN 60027-1:2006+A2:2007 (Rahvusraamatukogu arhiivkogu kohaviit AR3-08-00439)
- Osa 2: Telekommunikatsioon ja elektroonika ‒ EVS-EN 60027-2:2007 (Rahvusraamatukogu arhiivkogu kohaviit AR3-08-00438)
- Osa 3: Logaritmilised suurused ja ühikud ‒ EVS-EN 60027-3:2007 (Rahvusraamatukogu arhiivkogu kohaviit AR3-08-00437)
- Osa 4: Pöörlevad elektrimasinaid ‒ EVS-EN 60027-4:2007
- Osa 6: Juhtimis- ja reguleerimistehnika ‒ EVS-EN 60027-6:2007
- Osa 7: Elektrienergia genereerimine, edastamine ja jaotamine ‒ EVS-EN 60027-7:2010
Standardisarjas "Suurused ja ühikud":
- Suurused ja ühikud. Osa 6: Elektromagnetism ‒ EVS-EN 80000-6:2008
- Suurused ja ühikud. Osa 13: Infoteadus ja -tehnika ‒ EVS-EN 80000-13:2008 (Rahvusraamatukogu arhiivkogu kohaviit AR3-12-00554)