Kujutis (optika)

Kujutis on optikasüsteemis tekkiv eset jäljendav tõeline või näiv valgusmoodustis. Optikariistades tekitavad kujutisi läätsed ja peeglid. Kujutise tekitavad ka väikest ava – apertuuri – läbivad valguskiired (vt pimekamber).

Tõelise kujutise saamine kumerläätse ja nõguspeegli abil	Näiva kujutise saamine nõgusläätse ja kumerpeegli abil
O on objekt (ese), f on fookus ja I on kujutis

Tõeline kujutis moodustub punktidest, millesse koonduvad eseme punktidest väljuvad valguskiired, näiv ehk näiline kujutis moodustub nende kiirte pikenduste koondumispunktidest. Kujutis tekib läätse või kõverpeegli fookuses optilist telge läbival risttasandil – fokaaltasandil.

Kumerläätse ja nõguspeegliga on võimalik saada tõeline kujutis ja sõltuvalt eseme asukohast fookuse suhtes ka näiv kujutis. Nõguslääts ja kumerpeegel tekitavad alati näiva kujutise. Kujutised võivad olla esemest suuremad või vähendatud.

Tasapeegel annab näiva kujutise (kujutis näib asetsevat peegli taga). ja see on sama suur ja peeglist niisama kaugel kui ese.

Valguskiired on suunatud tõelise kujutise poole ja näivast kujutisest eemale. Nii tõeline kujutis kui ka näiv kujutis on silmaga nähtavad, kuid ainult tõelist kujutist saab näha ekraanil või pildistada. Näiva kujutise saab muuta tõeliseks kujutiseks teise optikasüsteemiga.

Läätsede ja kõverpeeglitega optikasüsteemide tekitatud kujutistel on mitmesugused vigu (vt aberratsioon), mida saab vähendada, kuid mitte täiesti kõrvaldada.