Kompressor

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Joonis 1. Kolbkompressor koos suruõhumahutiga
Joonis 2. Külmiku kompressor
Joonis 3. Kolbkomressori tööpõhimõte
Joonis 4. Kruvikompressori rootorid
Telgkompressor labamasin

Kompressor (lad compressio 'kokkusurumine') on mootori võllilt/väntvõllilt (mehaaniliselt) käitatav seadeldis gaaside, sealhulgas ka õhu kokkusurumiseks. Kokkusurumise ehk komprimeerimisega suureneb gaasi rõhk, millega kaasneb adiabaatiline temperatuuri tõus. Kompressori ajamiks (käitavaks jõuallikaks) on tavaliselt elektrimootor, sisepõlemismootor või turbiin. Gaasi komprimeerimise tehnika tugineb samadele tööpõhimõtetele, mida rakendatakse pumpades (aine teisaldamise seadmetes).

Parameetrid[muuda | muuda lähteteksti]

Kompressorite peamised iseloomustussuurused:

  • väljuva gaasi rõhk MPa (megapaskalites);
  • kompressiooniaste ehk rõhutõusuaste (väljuva ja siseneva gaasi rõhkude suhe);
  • tootlikkus m3/s;
  • võimsustarve kW.

Kompressorite liigitus[1] [2][muuda | muuda lähteteksti]

Tööpõhimõtte järgi (laiemalt levinud tüübid):

  • kolbkompressor – suletud ruumis (silindris) surub gaasi kokku edasi-tagasi liikuv kolb;
  • kruvikompressor − gaasi edastatakse pöörlevas hammasmehhanismis kruvijooneliselt; hambumises olevad kruvikujulised rootorid suruvad pööreldes sisseimetavat gaasi kokku;
  • telg- ehk aksiaalkompressor – labamasin, kus labadega rootori pöörlemise mehaaniline energia kandub kokkusurutavale gaasile üle piki rootori telge sihiliselt;
  • tsentrifugaalkompressor – labamasin, kus labadega rootori pöörlemisel kokkusurutavale gaasile mõjuv tsentrifugaaljõud paiskab gaasi rootori labade vahelt rõngaskambrisse;
  • jugakompressor − gaasi komprimeerib kiireneva gaasijoa kineetiline energia (nagu jugapumbas).

Väljuva gaasi rõhu järgi:

  • vaakumkompressor – vt vaakumpump;
  • madalrõhukompressor – surub gaasi kokku rõhuga 0,1−1,0 MPa;
  • keskrõhukompressor – surub gaasi kokku rõhuga 1,0−10 MPa;
  • kõrgrõhukompressor – surub gaasi kokku rõhuga 10−100 MPa;
  • ülikõrgrõhukompressor – surub gaasi kokku rõhuga üle 100 MPa.

Suure töörõhu saamiseks kasutatakse mitmeastmelisi kompressoreid.

Tootlikkuse järgi:

  • väikese tootlikkusega – kuni 0,1 m3/s;
  • keskmise tootlikkusega – kuni 0,1−1,0 m3/s;
  • suure tootlikkusega – üle 1,0 m3/s.

Õhukompressor[muuda | muuda lähteteksti]

Tänapäeva kaasaegses laboris kasutatakse suruõhku mitmel otstarbel. Õhukompressor (joonis 1) muudab elektri kineetiliseks energiaks, surudes õhu rõhu alla, mida on võimalik vallandada kiirete lahvatustena. On olemas mitmeid õhukompressiooni meetodeid, mis jagunevad positiivseteks ja negatiivseteks väljasurveteks. Kaasaegsed labori kompressorid võivad olla eriti vaiksed ja mitmed neist on ka saadaval koos tõhusate filtreerimis- ja kuivatussüsteemidega. Seetõttu nad on võimelised tagama absoluutselt puhast ja kuiva õhku peaaegu igale rakendusele.

Rakendusi[muuda | muuda lähteteksti]

  • Gaasiballoonide täitmine
  • pneumaatilistele tööriistadele suruõhuga jõu lisamine (nt naelpüstol)
  • õhukummide täitmine

Hooldamine[muuda | muuda lähteteksti]

Seadme töökorras olekus veendumiseks tuleb see aeg-ajalt üle vaadata, näiteks:

  • otsida õli ja õhu lekkeid;
  • kontrollida diferentsiaali survet õhufiltris;
  • teada, kas õlivahetust on vaja või mitte kompressoris;
  • seade tuleb hoida ohutul töötemperatuuril ja hoiduda ülekuumenemisest;
  • eemaldada kondens.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ENE 4. köide, 1989
  2. Kompressor

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]