Elektrooniline paber

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Elektrooniline paber ehk e-paber on polügraafilise trükiga paberi sarnane elektrooniline kuvapind. Erinevalt LCD-ekraanist, mille kujutis saadakse läbivalgustataval maatriksil, moodustub e-paberil kujutis peegelduvas valguses, seega nii nagu tavalisel paberil. E-paber on õhuke ja kerge, sellest saab odavalt valmistada mitmesuguse kuju ja suurusega kuvaseadiseid; voolutarve on väga väike.

Elektroonilist paberit kasutatakse peamiselt e-lugereis, kuid vastavalt tehnoloogia täiustumisele järjest enam ka muudes kaasaskantavates seadmetes (näiteks käekellades), infotabloodes (näiteks sõiduplaanid peatustes) ja sageli muutmist vajava sisuga elektroonilistes etikettides, nime- ja hinnasiltides.[1]

Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

Elektroonilise paberi väljatöötamise katseid alustati juba 1970. aastail firmas Xerox (Gyricon-paber). Elektroforeesil põhineva paberi algvariandi töötas 1990. aastail välja Joseph Jacobson. Tema poolt 1997. aastal asutatud firmas E Ink Corporation ongi välja töötatud tänapäeval kasutatavad e-paberi lahendused. Siit pärineb ka toortõlkelise ’e-tint’ kasutamine elektroonilise paberi sünonüümina, kuigi elektroonilise paberi tehnoloogia ja tootmisega tegelevad paljud firmad.

Esimesed e-paberist kuvariga lugemisseadmed jõudsid müügile 2006. aastal firmadelt iRex Technologies (iRex iLiad) ja Sony (Sony Reader). 2007. aastal järgnesid Prantsuse firmalt Bookeen Cybook ja sama aasta novembris Amazonilt Kindle. Eriti viimase ilmumine andis otsustava tõuke e-raamatute turu hoogsaks arenguks.

E-paberi põhiomadusi[muuda | muuda lähteteksti]

Tekst on e-paberist kuvaril niisama terav ja kontrastne kui tavapaberil, ja seda ka eredas päikesevalguses.

Samamoodi nagu pliiatsijälg paberil, moodustavad ka elektroonilisel paberil kujutise tahked peenosakesed valgust hajutaval pinnal. seetõttu ei teki vaatenurga probleemi (nagu see võib ilmneda LCD-kuvarite puhul).

Teksti ja piltide kuva püsib ekraanil pikka aega ilma elektrikuluta, sest pigmendiosakesed kleepuvad pikslit moodustavate kapslite kesta sisepinnale molekulidevahelise tõmbejõu mõjul (van der Waalsi jõud). Nõrka vooluimpulssi on vaja ainult elektroodide ümberpingestamiseks, seega käsitsemiskäskude sisestamisel. Sellega seletub niisuguse kuvari üliväike energiatarve: kui energiat kulub ainult kuva vahetamiseks, jätkub näiteks e-lugeri aku laengust nädalaiks (mõistagi kulutab võrguühenduste ja muude rakenduste kasutamine akut niisama kiiresti kui nutitelefon).

E-paberi tehnoloogia edasiarendused on teinud võimalikuks ka värvilise ja videokujutise esitamise.

Elektroonilise paberi tehnoloogiad[muuda | muuda lähteteksti]

E Ink[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis E-Ink.

E Ink on põhiline e-paberi tehnoloogia firmalt E Ink Corporation, mille ettevõtted toodavad kuvareid e-lugereile, näidikuid elektroonilistele etikettidele ja mitmesugustele kaasaskantavatele seadmetele.

CLEARink[muuda | muuda lähteteksti]

USA firma CLEARink poolt 2017. aastal esitletud e-paberil on elektrofoorikihi peal sisepeegeldavate läätsedega kile. Need läätsed peegeldavad hästi tagasi neile langevat valgust vastavalt elektroforeeskihis paiknevate pikslite heledusele. See tehnoloogia võimaldab esitada paberõhukestel elektroonilistel näidikutel ja kuvaritel värvilist ka liikuvat kuva, sest pikslite reageerimiskiirus on selleks piisav.[2]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]