SI-süsteemi põhiühikud

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

SI-süsteemi põhiühikud on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi mõõtühikud, millel põhinevad kõik teised füüsikaliste suuruste ühikud selles süsteemis.

Põhiühikud ja nende vastastikune seotus; nooled on suunatud sõltuva ühiku poole nendelt ühikutelt, millele defineerimisel tuginetakse

Vastavalt Vihtide ja Mõõtude Peakonverentsi 1960. ja 1971. a otsustele on füüsikalised põhisuurused mõõdetavad järgmiste põhiühikutega:

Põhiühikute seos füüsikakonstantidega[muuda | muuda lähteteksti]

Põhiühikud on otse või kaude defineeritud muutumatute füüsikakonstantide ehk looduskonstantide kaudu, välja arvatud materiaalsel prototüübil põhinev kilogramm. Et aga selle nn algkilogrammi mass võib aja jooksul siiski muutuda (vähemalt teoreetiliselt), otsustati 2018. a Vihtide ja Mõõtude Peakonverentsil defineerida ka kilogramm füüsikakonstandi alusel ja lähtuda Plancki konstandi väärtusest.

Plancki konstant on võrdetegur footoni energia ja sellele vastava elektromagnetlaine sageduse vahel: . Einsteini valem seostab energia ja massi valguse kiiruse kaudu. Need valemid teevad võimalikuks mõõta massi footonite energia kaudu ehk seostada massi Plancki konstandiga. Kilogrammi uus definitsioon kehtib alates 20. maist 2019; ühtlasi uuenevad ka ampri, kelvini ja mooli definitsioonid ja täpsustuvad mõnede füüsikakonstantide väärtused.

Põhiühikute defineerimiseks vajalike füüsikakonstantide väärtused (20.05.2019)[muuda | muuda lähteteksti]

Põhiühikute seosed omavahel ja seitsme füüsikakonstantidega, mille numbriliste väärtuste abil põhiühikud defineeritakse
Tseesium-133 aatomi põhiseisundi kahe ülipeenstruktuurinivoo vahelisel üleminekul eralduva kiirguse sagedus
Valguse kiirus vaakumis
Plancki konstant
Elementaarlaeng
Boltzmanni konstant
Avogadro arv
540 THz sagedusega monokromaatilise kiirguse fotomeetriline kiirgusekvivalent

Põhiühikute 2019. a definitsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Definitsioonid põhinevad füüsikakonstantide numbrilistel väärtustel ja uued definitsioonid on enamasti antud valemite kujul.

Sekund[muuda | muuda lähteteksti]

Definitsioon ei ole muutunud.

Sekund on tseesium-133 aatomi põhioleku kahe ülipeenstruktuurinivoo vahelisel üleminekul eralduva kiirguse 9 192 631 770 võnkeperioodi kestus.

Meeter[muuda | muuda lähteteksti]

Definitsioon ei ole muutunud ja põhineb valguse kiirusel.

Meeter on pikkus, mille läbib valgus vaakumis 1 / 299 792 458 sekundi jooksul.

Kilogramm[muuda | muuda lähteteksti]

Kilogrammi määratlus ei põhine enam prototüübil, vaid täpselt määratletud Plancki konstandil, mille ühik on s−1·m2·kg või vastavalt J·s. Niisiis defineeritakse kilogrammi põhiühikute sekund ja meeter kaudu.

Amper[muuda | muuda lähteteksti]

Ampri definitsiooni on muudetud mõõtmise lihtsustamiseks. Uus definitsioon põhineb elementaarlaengu täpsel väärtusel (seega mitte enam kilogrammil ja meetril).

Kelvin[muuda | muuda lähteteksti]

Kelvini uus definitsioon põhineb Boltzmanni konstandi täpsel väärtusel ja sellest tulenevalt sekundil, meetril ja kilogrammil.

Mool[muuda | muuda lähteteksti]

Mooli uus definitsioon põhineb Avogadro arvul, seega pole enam seotud kilogrammiga.

Kandela[muuda | muuda lähteteksti]

Definitsiooni sõnastust on muudetud.

540 THz sagedusega monokromaatilise kiirguse fotomeetriline kiirgusekvivalent on täpselt võrdne 683 luumeniga vati kohta.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]