Keelrelee

Allikas: Vikipeedia
Keelrelee magnetväljas
Keelreleega magnetkontakti põhimõte

Keelrelee (varasem nimetus: herkonrelee) on vooluahelate lülitamise seadis, mille kontaktipaari vetruvad magnetmaterjalist keeled paiknevad hermeetiliselt suletud kestas (harilikult klaastorus); see kest on kontaktide sädelemise vähendamiseks täidetud inertgaasiga. Keelte kontakteeruvad pinnad on kullatud või hõbetatud ja asetsevad teineteisest 30 kuni 150 μm kaugusel. Releel võib olla ka mitu kontaktipaari.

Termini herkonrelee asemel on praegusajal rohkem kasutusel keelrelee (herkon pärineb vene keelest: герко́н on moodustatud sõnadest герметичный контакт). Inglisekeelses kirjanduses on selle seadme nimetuseks lülitina reed switch või releena reed relay.

Keelkontakte lülitatakse (suletakse või lahutatakse) magnetväljaga, mida tekitatakse kas elektrivooluga või püsimagnetiga.

Elektrivoolu abil tekitatakse magnetväli samamoodi nagu tavalises, lahtiste kontaktidega elektromehaanilises relees elektromagneti abil, mille induktiivpool ümbritseb kontakte. Kui pooli mähisesse vool sisse lülitada, siis kujunevas magnetväljas kontaktipaari pooled magneetuvad, nii et nende kontakteeruvatel otstel moodustuvad erinimelised magnetpoolused (mis teatavasti omavahel tõmbuvad teineteise poole) ja piisava väljatugevuse korral kontaktid sulgevad vooluahela. Tüürvoolu väljalülitamisel eemalduvad vetruvate kontaktipoolte otsad teineteisest, katkestades kontaktidega ühendatud vooluringi.

Samalaadselt saab keelkontakte tüürida (sulgeda ja lahutada) püsimagneti lähendamise ja eemaldamisega. Niisuguseid lülitusseadiseid ‒ magnetkontakte ‒ kasutatakse näiteks valvesignalisatsioonis. Keelkontakt monteeritakse ukse (või akna) piidasse ja püsimagnet sellega kohakuti ukse välisserva. Kui ukse avamisel püsimagnet keelkontaktist eemaldub (näiteks 10 mm võrra), siis magnetvälja mõju nõrgeneb sedavõrd, et kontaktkeeled eemalduvad teineteisest, katkestades relee juhtvoolu ahela, ning relee annab signaali häireseadise töölerakendamiseks.

Keelreleesid valmistatakse ka pindmontaažiks, samuti mikroteostuses integraallülituste tarvis. Need on võimelised lülitama ülinõrku signaale, mille pinget mõõdetakse nanovoltides, voolu femtoamprites ja lülitamissagedust megahertsides. Tööiga võib ulatuda miljardite lülitamistsükliteni.

Reaalset herkonlülitit iseloomustavad:

  • füüsilised mõõtmed (mm)
  • tundlikkus magnetvälja suhtes
  • maksimaalne lubatud pinge (V)
  • maksimaalne lubatud vool (A)
  • elektriliste kontaktide arv
  • lülituse iseloom (sulguv, avanev, ümberlülitav)
  • lülituse kiirus vastavasse magnetvälja jõudes (s)
  • kontaktide algasendi taastumine vastavast magnetväljast eemaldudes (s)
  • töötsüklite arv ehk eluiga

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Igapäevaselt võib keelreleed leida jalgratta spidomeetri komplektidest või turvasüsteemidesse kuuluvatest ukseanduritest. Vajadus keelrelee järgi tekib olukordades, kus elektrilisi lülitusi on vaja sooritada perioodiliselt ja väga tihedalt või kaootiliselt ning väga harva – seetõttu leidub neid ka tööstuses automatiseeritud seadmetes.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Allikad[muuda | redigeeri lähteteksti]