Jaanuar 2015

Allikas: Vikipeedia

Jaanuar 2015, kroonika

2015. aasta jaanuar algas neljapäeval ja lõppes 31 ööpäeva pärast laupäeval.


Kuupäevad:   1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

1. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]

2. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]

3. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]

  • Iisraeli võimud teatasid, et vastusena Palestiina liitumisele Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga peatavad nad Palestiina omavalitsuse nimel kogutud maksutulude väljamaksed Palestiinale ja hakkavad Palestiina omavalitsuse juhtide vastu ette valmistama süüdistusi sõjakuritegudes.
  • Kreekas tabati marksistlik terrorist Christódoulos Xiros, kes valmistas tabamise ajal ette relvastatud rünnakut ühele Ateena vanglatest.
  • Nigeerias õnnestus äärmuslikul islamiliikumisel Boko Haram vallutada riigi kirdeosas Baga linnas asuv sõjaväebaas.

4. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]

5. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]

6. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]

7. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]

  • Ameerika Ühendriikide kaitseminister Chuck Hagel kinnitas, et kaitseministeerium kavatseb sulgeda 15 Euroopas asuvat sõjaväebaasi, mis säästab Ameerika Ühendriikidele umbes 500 miljonit USA dollarit aastas.
  • Charlie Hebdo tulistamine: Prantsusmaal Pariisis tungisid kohaliku aja järgi kella 11.30 paiku satiirilise nädalakirja Charlie Hebdo toimetusse kaks relvastatud meest, kes avasid seal tule. Tulistamises hukkus 10 ajakirja töötajat ja 1 politseinik, teiste seas ka väljaande peatoimetaja Stéphane Charbonnier; veel 11 inimest sai vigastada. Hiljem tapeti tänaval veel 1 politseinik. Prantsusmaa julgeolekujõud ja politsei algatasid üleriigilise operatsiooni kahtlusaluste Saïd Kouachi, Chérif Kouachi ja Hamyd Mouradi tabamiseks. Noorim kahtlusalune, 18-aastane Mourad, kes ise ilmselt otseselt tulistamises ei osalenud, andis ennast samal õhtul politseile ise üles. Tulistamine oli ajendatud prohvet Muḩammadit pilavate karikatuuride avaldamisest, ründajad ise väitsid end olevat seotud islamistliku terroriorganisatsiooniga Tanz̧īm al-Qā‘idah fī Jazīrat al-‘Arab.
  • Jeemeni pealinnas Sanaas politseikolledži ees toimus autopommi plahvatus, milles hukkus 35 inimest ja sai vigastada veel kümneid inimesi. Rünnaku toimepanekus kahtlustatakse terroriorganisatsiooni Tanz̧īm al-Qā‘idah fī Jazīrat al-‘Arab.
  • Leedu ringhäälingukomisjon otsustas peatada Venemaa telekanalite RTR Planeta ja NTV Mir edastamise Leedu territooriumil. Otsust põhjendati telekanalites ilmnenud ajakirjanduseetika rikkumisega Ukraina kriisi kajastamisel.
  • Liibanoni parlamendis kukkus kvoorumi puudumise tõttu läbi 17. katse valida riigile uut presidenti. Uus presidendivalimiste katse määrati 28. jaanuarile.
  • Saksamaa liidukantsler Angela Merkel külastas Londonit ja kohtus seal Suurbritannia peaministri David Cameroniga. Ühe keskse teemana arutati Suurbritannia etteheiteid Euroopa Liidule ja võimalikku referendumit Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise küsimuses.
  • Eesti välisminister Keit Pentus-Rosimannus andis üle välisministeeriumi kultuuripreemiad, mille pälvisid Helen Sildna, Madis Kolk ja Sirje Helme.
  • Tartus avati Päästeameti ning Häirekeskuse uus ühine hoone. Hoone avamisel osales ka siseminister Hanno Pevkur.

8. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]

9. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]

10. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]

11. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]

12. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]

13. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]

14. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]

15. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]

16. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]

17. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]

18. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]

  • Haiti president Michel Martelly teatas uue valitsuse moodustamisest. Järgmisel päeval vannutati see ametisse. Valitsusjuht Evans Paul oli ametisse astunud juba 16. jaanuaril.
  • Indoneesias viidi täide kuue narkokurjategija surmanuhtlus. Kuuest kurjategijast viis olid välismaalased – Nigeeria, Malawi, Vietnami, Hollandi ja Brasiilia kodanikud. Protestiks surmanuhtluse kasutamise vastu kutsusid Brasiilia ja Holland samal päeval tagasi oma suursaadiku Indoneesias.
  • Nigeeria kirdeosas Potiskumi linnas lasi ennast õhku enesetaputerrorist, kes kihutas lõhkeainega täidetud autoga kohalikku bussijaama. Plahvatuses hukkus 4 ja sai vigastada 35 inimest.
  • Paavst Franciscus pidas Filipiinide pealinnas Manilas vabaõhumissa, kus osales eri hinnangutel 6–7 miljonit inimest.
  • Zimbabwe pealinna Harare lähistel maanteel toimunud kahe bussi kokkupõrkes hukkus vähemalt 25 inimest.
  • Ukraina armee teatas, et neil õnnestus tagasi vallutada suurem osa viimastel nädalatel mässulistele kaotatud territooriumist Donetski lennujaama piirkonnas.

19. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]

20. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]

21. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]

  • Afganistani parlament lükkas tagasi 7 president Ashraf Ghani pakutud 25 ministrikandidaadist, põhjendades seda nende kandidaatide topeltkodakondsusega.
  • Ameerika Ühendriikides vannutati Marylandi osariigi kubernerina ametisse vabariiklane Larry Hogan.
  • Ameerika Ühendriikide president Barack Obama alustas kahepäevast ringsõitu Idaho ja Kansase osariikides.
  • Ameerika Ühendriikide tarkvarafirma Microsoft esitles oma uut operatsioonisüsteemi Windows 10. Ühtlasi teatati, et ühe aasta jooksul uue operatsioonisüsteemi müügiletulekust saavad selle tasuta alla laadida kõik senised operatsioonisüsteemide Windows 7 ja Windows 8 kasutajad.
  • Iisraeli pealinnas Tel Avivis pussitas palestiinlasest mees hommikuse tipptunni ajal bussis ja tänaval kokku seitset inimest. Ükski ohvritest ei hukkunud, kuid kõik said eri raskusastmega vigastusi. Ründaja üritas põgeneda, kuid politseinik lasi ta maha.
  • Itaalia senat kiitis heaks peaminister Matteo Renzi valitsuse esitatud valimisseaduse täienduse, avaldades sellega usaldust Renzi valitsusele ja tema reformipaketile, mille põhiosad peaksid senatisse hääletamisele jõudma lähiajal.
  • Jeemeni president ‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī tegi järeleandmisi šiiitidest al-Ḩūthiyyūni mässulistele, lubades neile muudatusi põhiseaduses ja nende kaasamist riigi valitsemisse. Kuigi mässulised tervitasid neid samme, jäid nende võitlejad endiselt piirama presidendi residentsi.
  • Kuuba pealinnas Havannas algasid läbirääkimised Ameerika Ühendriikide ja Kuuba vahel kaubandussuhete taastamiseks.
  • Prantsusmaa peaminister Manuel Valls teatas, et hiljutiste terrorirünnakute tõttu suurendatakse politsei-, luure- ja julgeolekuametkondade isikkoosseise.
  • Saksamaal teatas oma tagasiastumisest immigratsioonivastase liikumise PEGIDA üks juhtidest Lutz Bachmann, sest avalikuks oli saanud pilt Bachmannist, kus ta poseerib Adolf Hitlerina.
  • Šveitsis Davosis algas Maailma Majandusfoorumi iga-aastane tippkohtumine, millel osales ka Eesti president Toomas Hendrik Ilves.
  • Tšiili võimud teatasid, et taasalustasid 1973. aastal surnud vasakpoolse luuletaja Pablo Neruda surma asjaolude uurimist.
  • Türgi parlament võttis vastu otsuse mitte saata kohtu alla valitsevasse erakonda Õigluse ja Arengu Partei kuuluvaid nelja endist ministrit, kelle vastu oli algatatud uurimine seoses korruptsioonikahtlustustega.
  • Ukraina president Petro Porošenko teatas Maailma Majandusfoorumil peetud kõnes, et Ukraina territooriumil tegutseb 9000 Venemaa sõjaväelast. Samal päeval katkestas Porošenko oma osalemise foorumil ja pöördus tagasi Ukrainasse, sest temani jõudsid teated rünnakutest Ukraina üksustele Venemaa regulaarvägede poolt.
  • Ukraina peaminister Arseni Jatsenjuk teatas kavast võtta vastu uus seadus, mis võimaldab suurendada Ukraina kaitsejõudude isikkoosseisu 68 000 inimese võrra kuni 250 000 kaitseväelaseni.
  • Venemaal Moskva Konservatooriumi akadeemilises muusikakolledžis algas 24. jaanuarini kestev rahvusvaheline noorte organistide konkurss, kus Eestit esindab Andres Naruson.
  • Eestis algas Riigikogu valimiste aktiivne kampaaniaperiood, millega kaasneb valimiseelse poliitilise välireklaami keeld.

22. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]

  • Ameerika Ühendriikides vahistati korruptsioonis kahtlustatav New Yorgi osariigi parlamendi alamkoja spiiker, Demokraatliku Partei poliitik Sheldon Silver.
  • Euroopa Keskpanga president Mario Draghi teatas pressikonverentsil Keskpanga uuest rahapoliitikast, mille kohaselt hakkab keskpank ostma igas kuus 60 miljardi euro väärtuses Euroopa Liidu liikmesriikide võlakirju. Sisuliselt tähendab uus poliitika raha juurdetrükkimist, mis peaks suurendama inflatsiooni ja alandama intresse, elavdades sellega majandust. Programm kestab vähemalt septembrini 2016.
  • Iisraeli neli araablaste parteid teatasid oma ühinemisest valimisliiduks märtsis toimuvateks parlamendivalimisteks.
  • Jeemenis teatas peaminister Ḩālid Bāḩah oma valitsuse tagasiastumisest. Hiljem samal päeval teatas ka president ‘Abd Rabbuh Manşūr Al-Hādī, et loobub ametist, kuid parlament ei võtnud presidendi tagasiastumisavaldust vastu.
  • Somaalia pealinnas Muqdishos ründas islamistlik äärmusorganisatsioon al-Shabaab ühte hotellidest. Nende korraldatud plahvatuses hukkus mitu politseinikku. Samas hotellis olid plahvatuse ajal kogunenud ka oma presidendi visiiti ette valmistavad Türgi delegatsiooni liikmed.
  • Suurbritannia valitsus kiitis heaks seaduseelnõu, mis suurendab Šotimaa poliitilist autonoomiat. Pärast selle jõustumist saab Šotimaa valitsus ajada iseseisvat maksupoliitikat, omab suuremat sõnaõigust sotsiaalabiküsimustes ning saab ise kehtestada Šotimaale sobiliku valitsemissüsteemi ja parlamendivalimiste korra.
  • Ukrainas Donetskis tabas mürsk peatuses seisnud trollibussi. Hukkus 9 inimest ja veel mitmed inimesed said vigastada.
  • Ukraina kaitsejõud teatasid, et on loovutanud venemeelsetele mässulistele Donetski lennujaama uue terminali, kuid osa lennujaama territooriumist jäi endiselt Ukraina valitsusvägede kontrolli alla.
  • Uus-Kaledoonia parlamendis kukkus läbi teine katse valida meretagusele alale uut presidenti.
  • Eesti välisminister Keit Pentus-Rosimannus alustas kolmepäevast visiiti Hiinas. Visiidi raames kohtub ta Hiina välisministri Wang Yi, asevälisministri Wang Chao ja Rahvakongressi väliskomisjoni juhi Fu Yingiga. Samuti avas ta visiidi esimesel päeval Pekingis Eesti uue saatkonnahoone.
  • Eesti valitsus kinnitas Rapla maavanemaks Tõnis Blangi ja Pärnu maavanemaks Kalev Kaljuste.
  • Tallinnas Ameerika Ühendriikide saatkonnas antakse üle Eesti-Ameerika innovatsiooniauhinnad. Auhinnatseremoonial osaleb ka Eesti peaminister Taavi Rõivas.
  • Tallinna Linnavolikogu 2015. aasta esimesel istungil esitasid kolm opositsioonierakonda järjekordse umbusaldusavalduse linnapea Edgar Savisaare vastu.
  • Paide abilinnapea, Reformierakonna liige Janno Lehemets teatas, et loobub kandideerimast Riigikogu valimistel. Sellega jäi Reformierakonna valimisnimekirja 124 kandidaati. Lehemets taandas oma kandidatuuri ajalehes Äripäev ilmunud artikli tõttu, mis kirjeldas talle äritegevuse keelu kaasa toonud kahtlaseid äritehinguid.

23. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]

  • Ameerika Ühendriikides tunnistas föderaalne ringkonnakohtunik Callie Granarde põhiseadusega vastuolus olevaks Alabama osariigis kehtestatud keelu samasooliste abielule. Kohtuotsus jõustus kohe, sellega sai Alabamast 37. osariik, kus samasooliste abielu on seadustatud. 26. jaanuaril peatas kohtunik osariigi taotlusel siiski kaheks nädalaks oma otsuse jõustumise.
  • Ameerika Ühendriikides California osariigi lõunaosas kukkus alla merejalaväele kuulunud helikopter. Hukkusid mõlemad helikopteri pardal viibinud sõjaväelased.
  • Armeenia ja Aserbaidžaani piiril puhkenud tulevahetuses hukkus vähemalt 2 Armeenia sõdurit. Kuna mõlemad pooled esitasid toimunu ja ohvrite arvu kohta vastukäivaid andmeid, ei ole vahejuhtumi kohta võimalik midagi täpsemat öelda.
  • Bolivia president Evo Morales nimetas ametisse oma uue valitsuskabineti.
  • Euroopa Liit teatas, et peatab kaks Guyana toetamiseks loodud abiprogrammi. Vastava sammu tingis Guyana presidendi Donald Ramotari novembris 2014 tehtud otsus, millega peatati parlamendi volitused ja mille tõttu Euroopa Liidu hinnangul ei ole tagatud enam piisav sõltumatu kontroll abivahendite kasutamise üle.
  • Gruusias astus tagasi siseminister Aleksandre Tšikaidze, keda oli süüdistatud ühe lahendamata mõrvajuhtumi süüdlaste varjamises.
  • Haitil nimetati ametisse üheksaliikmeline ajutine valimiskomisjon, mis hakkab ette valmistama kaua edasi lükatud parlamendivalimisi.
  • Lõuna-Korea president Park Geun-hye nimetas riigi uueks peaministriks Lee Wan-koo.
  • Nepali parlament ei suutnud tähtajaks vastu võtta uue põhiseaduse projekti.
  • Saudi Araabias suri 90-aastasena kuningas ‘Abd Allāh ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd. Troonile tõusis tema 79-aastane poolvend Salmān ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd.
  • Tai võimud keelasid endisel peaministril Yingluck Shinawatral viie aasta kestel poliitikas osaleda. Ühtlasi otsustas riigiprokuratuur esitada talle süüdistuse talunikelt riisi kokkuostmises turuhinnast kõrgema hinnaga ja sellega riigile majandusliku kahju tekitamises.
  • Tuneesia peaministrikandidaat Habib Essid teatas, et moodustas oma valitsuskabineti ainult sekulaarsete parteide esindajatest, jättest sellest välja riigi ühe suurema erakonna, mõõdukalt islamistliku Ḩarakat an-Nahḑah liikmed.
  • Türgi president Recep Tayyip Erdoğan pidi külastama Somaalia pealinna Muqdishot, kuid lükkas visiidi seoses Saudi Araabia kuninga matustega edasi.
  • Usbekistani parlament kinnitas peaministriks ka seni valitsusjuhi ametit pidanud Shavkat Mirziyoyevi.
  • Eestis Tartu Ülikooli Raamatukogus toimunud Friedrich Puksoo 125. sünniaastapäeva ettekandepäeval tunnistati Friedrich Puksoo auhinna laureaadiks ajaloolane Jürgen Beyer Eesti varauusaegset raamatulugu käsitlevate arvukate artiklite eest.

24. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]

25. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]

26. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]

27. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]

28. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]

29. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]

  • Aserbaidžaan teatas, et tulistas oma territooriumi kohal alla Armeenia kaitsejõudude drooni. Armeenia eitas toimunut.
  • Belgias Brüsselis toimunud Euroopa Liidu välisministrite erakorralisel kohtumisel, kus osales ka Eesti välisminister Keit Pentus-Rosimannus, otsustati pikendada Venemaa vastu kehtestatud majandus- ja finantssanktsioone septembrini 2015.
  • Egiptuses Siinai poolsaarel toimus rida rünnakuid, milles hukkus vähemalt 27 julgeolekutöötajat. Vastutuse rünnakute eest võttis äärmusliku islamiorganisatsiooni Islamiriik Egiptuse haru, mis oli varem tuntud nime Anşār Bayt al-Maqdis all.
  • Itaalias toimus presidendivalimiste esimene voor, kus presidenti valida ei õnnestunud.
  • Läti pealinnas Riias algas Euroopa Liidu justiits- ja siseministrite kahepäevane mitteametlik kohtumine. Eestit esindas kohtumisel siseminister Hanno Pevkur.
  • Mehhiko pealinna México lääneosas plahvatas sünnitushaigla juures kütuseveok. Plahvatuses hävines 70% haiglast, hukkus üks meditsiiniõde ja kaks imikut. Veel ligi 70 inimest, nende seas ka mitmed väikelapsed, sai eri raskusastmega vigastusi.
  • Norras algas Põhja- ja Baltimaade kaitsevägede juhatajate kahepäevane kohtumine, millel arutati nende riikide julgeolekualast koostööd. Kohtumisel osales ka Eesti kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras.
  • Saksamaal teatasid islamiseerumise vastase liikumise PEGIDA viis asutajaliiget, et lahkuvad organisatsioonist ja asutavad uue samade eesmärkidega liikumise. Lahkumise põhjuseks said lahkhelid küsimuses, kui palju mõju peaks liikumise endisel juhil Lutz Bachmannil organisatsiooni üle olema.

30. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]

31. jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]