Eutanaasia

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib inimese halastussurmast; teiste loomade suremisabi kohta vaata artiklit Loomade eutanaasia


Eutanaasia ehk suremisabi ehk halastussurm ehk surmaabi on teise inimese elu tahtlik lõpetamine selle inimese enda heaks. Tavaliselt on tegu paranemislootusteta ja piinleva haige elu lõpetamisega.[1]

Termin tuleb kreeka keelsetest sõnadest ’’eu’’ (hea või kerge) ja ’’thatanos’’ (surm). Eutanaasia pooldajad nimetavad eutanaasiat „ väärikaks surmaks“ kannatavale inimesele.[2]

Eutanaasias kasutatakse peamiselt  barbituraatide gruppi kuuluvaid ravimeid st kesknärvisüsteemi depressante, mida manustatakse ette antud seaduste järgi.


Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Arvatakse, et eutanaasia sai alguse Vana- Kreekas ja Roomas 5. sajandil eKr. Eutanaasia sai alguse abordi tegemisest, aga see oli vastuolus Hippokratese vandega ehk keelatud oli anda kellelegi surmavat ravimit, kui seda küsitakse.

Aasta 1870 oli väga oluline eutanaasia ajaskaalal. Sel aastal soovitas Samuel Williams kasutada morfiini ja valuvaigisteid sisaldavaid ravimeid, et abistada kiiret ja valutut surma. See tõi taas esile arutelu Ameerika Ühendriikides eutanaasia kohta. Eutanaasia ajaloos oli läbimurdeks kaitsta valuvaigistite kättesaadavust inimeste seas, et ei saaks valuvaigistitega enesetappu sooritada.[3]

Aastal 1940 oli esimene kord, kui praktiseeriti mittevabatahtlikku eutanaasiat Saksamaal, selleks et kõrvaldada haigeid ja puudega sakslasi, kellel olid psühholoogilised probleemid. Seda tehti suletud gaasikambrites. Aastaks 1945 oli tapetud 300 000 sakslast. Hiljem kasutasid natsid sama meetodi, et kõrvaldada venelasi, juute ja mustlaseid.[4]

Arutelu eutanaasia kohta jätkub siiani ja käib kindlasti veel lähiaastatel edasi. Eutanaasial on nii eelised kui ka puudused, aga pole veel selgelt selgusele jõutud, kas olla eutanaasia poolt või vastu. 60-80% inimestest Lääne-Riikidest on poolt abistatud enesetapule.[5]

Liigitus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Aktiivne eutanaasia - eutanaasiavorm, kus arst võtab aktiivselt osa patsiendi surma tagamisel. Surm tagatakse ravimite üleannustamise teel, aktiivne eutanaasia on valutu, see sulgeb inimese füsioloogilise süsteemi kuni inimene justkui uinub.
  • Passiivne eutanaasia - eutanaasiavorm, kus patsiendi nõusolekul loobutakse surija elu kunstlikust pikendamisest, vähendades vajadusel valuraviga tema piinasid.
  • Abistatud enesetapp - inimesele antakse võimalus ja vahendid, et ise kontrollitud keskkonnas enesetapp sooritada. Kindel reegel on, et patsient peab ise ravimid manustama. [6]

Eutanaasia eelised[muuda | muuda lähteteksti]

Piinade lõpetamine ehk vanana või haigena valu vältimine.

Väärikas surm ehk haigena või vanana ei pea teiste hoole alla jääma.

Fondidesse jääb rohkem raha ja raviseadmed on vabad teistele patsientidele.

Võimalus valida oma saatust. [7]

Eutanaasia puudused[muuda | muuda lähteteksti]

Deväärtustab inimelusid.

Religioossed ja eetilised probleemid st, et igas usundis pole eutanaasia lubatud.

Eutanaasia kasutamine raha säästmise eesmärgil st, et väga haigete patsientide ravikulude pealt raha säästmine.[8]


Kus on surmaabi lubatud?[muuda | muuda lähteteksti]

Aktiivne eutanaasia on seaduslikult lubatud viies riigis. Need on Uruguay, Belgia, Holland, Luxsemburg ja Kolumbia. Teatud tingimustel on Jaapanis eutanaasia lubatud, kuigi Jaapanis ei ole ühtegi seadust, mis eutanaasiat puudutab.

Belgias legaliseeriti eutanaasia 2002. aastal. Belgias on kõige liberaalsemate seadustega kehtestatud, seal on surmaabi õigus nii lastele kui ka vaimse tervise probleemidega inimestele.

Hollandis legaliseeriti eutanaasia 2001. aastal. Hollandis on aktiivne eutanaasia lubatud alates 12. eluaastast.

Luksemburgis legaliseeriti eutanaasia 2008. aastal.

Kolumbias on eutanaasia lubatud vaid vähi, AIDSi ja maksa- ning neerupuudulikkuse käes kannatajatel. [9]

Abistatud enesetapp on lubatud Šveitsis, mitmes USA osariigis[10], näiteks Washingtonis, Oregonis, Montanas ja Kanadas.[11] Näiteks Soomes ja Saksamaal pole abistatud enesetapp otseselt keelatud, aga arstidel pole eetiliselt lubatud abistada kellegi enesetappu. [12] Võimalik saada kriminaalkaristus, selle eest, et ei aidanud abi vajavat inimest raviga.  Esimene seadus abistatud enesetapu vastu loodi 1828ndatel aastal New Yorkis. [13]

Organisatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

20. sajandi alguses said inimesed teadlikuks abistatud tapmisest ja eutanaasiast. Samuti hakati moodustama erinevaid organisatsioone eutanaasiaga seotud murede käsitlemiseks. 1935ndal aastal moodustati esimene grupp eutanaasia legaliseerimiseks, Voluntary Euthanasia Legislation Society (VELS), asutajateks olid Londoni arstid.

1938ndal aastal asutati sarnane organisatsioon, tuntud kui National Society for the Legalization of Euthanasia (NSLE).

1980nendal aastal asutati World Federation of Right to Die Societies( Maailmaföderatsioon Õigus Surra) ja samal aastal asutati ka Hemlock Society, et toetada eutanaasiat. Hemlock Society’s on registreerinud rohkem kui 60 000 osalist. [14]

Surmaturism[muuda | muuda lähteteksti]

Surmaturism tähendab seda, et potentsiaalne patsient reisib välismaale, et sooritada abistatud enesetapp. Reisitakse mujale, sest enda riigis pole eutanaasia legaalne. Belgia ja Šveits on abistatud enesetapu ja eutanaasia tõttu peamised surmaturismi sihtmärgid. Šveitsi MTÜ Dignitas andmete järgi on nende käe all oma elutee lõpetavad inimesed peamiselt sakslased. [15]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik" 195:2004.
  2. Wiesen, G. "What is Active Euthanasia? WiseGEEK". 27. september 2019. Vaadatud 09.10.2019.
  3. "The Long History of Euthanasia Will leave You Truly Suprised". Vaadatud 29.10.2019.
  4. "The Long History of Euthanasia Will leave You Truly Suprised". Vaadatud 29.10.2019.
  5. "The Long History of Euthanasia Will leave You Truly Suprised". Vaadatud 29.10.2019.
  6. Maran, Kaur. "Põhjalik ülevaade: kus on surmaabi lubatud ja kuidas seda tehakse?". Heureka, 25. jaanuar 2+19. Vaadatud 09.10.2019.
  7. "7 Important Euthanasia Pros and Cons". FLOW psychology, 2015. Vaadatud 09.10.2019.
  8. "7 Important Euthanasia Pros and Cons". FLOW psychology, 2015. Vaadatud 09.10.2019.
  9. Maran, Kaur. "Põhjalik ülevaade: kus on surmaabi lubatud ja kuidas seda tehakse?". Heureka, 25. jaanuar 2019. Vaadatud 09.10.2019.
  10. Maran, Kaur. "Põhjalik ülevaade: kus on surmaabi lubatud ja kuidas seda tehakse?". Heureka, 25. jaanuar 2019. Vaadatud 09.10.2019.
  11. "Mercy Killing Facts". Vaadatud 29.10.2019.
  12. Maran, Kaur. "Põhjalik ülevaade: kus on surmaabi lubatud ja kuidas seda tehakse?". Heureka, 25. jaanuar 2019. Vaadatud 09.10.2019.
  13. "The Long History of Euthanasia Will leave You Truly Suprised". Vaadatud 29.10.2019.
  14. "The Long History of Euthanasia Will leave You Truly Suprised". Vaadatud 29.10.2019.
  15. Maran, Kaur. "Põhjalik ülevaade: kus on surmaabi lubatud ja kuidas seda tehakse?". Heureka, 25. jaanuar 2019. Vaadatud 09.10.2019.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]