Valgevene

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Valgevene Vabariik


valgevene Рэспубліка Беларусь *
Respublika Biełaruś
* (Respublika Belaruss)
vene Республика Беларусь
(Respublika Belaruss)
Valgevene asendikaart
Riigihümn My biełarusy
Pealinn Minsk
Pindala 207 595 km²
Ametlikud keeled valgevene, vene
Rahvaarv 9 349 645 (1.01.2021)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus 45 in/km²
President Alaksandr Łukašenka[2]
Peaminister Raman Hałoŭčanka
SKT 54,442 mld $ (2017)[3] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 5733 $ (2017)[4] Muuda Vikiandmetes
Rahaühik rubla (BYN)
Ajavöönd Ida-Euroopa aeg
Tippdomeen .by
ROK-i kood BLR
Telefonikood 375

Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь[5] või Белоруссия[6], leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas. Riik piirneb Venemaa Föderatsiooni (Pihkva, Brjanski, Smolenski oblastite), Ukraina, Poola, Leedu ja Lätiga.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Valgevene järved

Valdav osa Valgevene pindalast on madal tasandik (umbes 110–200 meetri kõrgusel merepinnast). Idast läände kulgeb Valgevene kõrgustik. Riigi kõrgeim tipp on merepinnast 345 meetri kõrgune Dziaržynskaja mägi.

Valgevene pindalast on metsaga kaetud 41%.[7]

Valgevene on üks vähestest riikidest, kus euroopa piison elab vabas looduses.

Riik[muuda | muuda lähteteksti]

Valgevene president on alates 1994. aastast Alaksandr Łukašenka, riigi peaminister on 4. juunist 2020 Raman Galovtšanka.

Valgevene Rahvavabariigi president on Ivonka Surviłła, kes on eksiilis.

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

UkrainaPoolaLeeduLätiVenemaaMinskMinski oblastViciebski oblastMahiloŭ oblastHomieli oblastBresti oblastHrodna oblast
Valgevene oblastid (lingitud)

Valgevene jaguneb oblastiteks (вобласць / voblasć). Oblastid on jaotatud rajoonideks (раён) ja need omakorda külanõukogudeks. Pealinn on eristaatuses.

Pealinn

Oblastid

Riigikaitse[muuda | muuda lähteteksti]

Valgevene riigikaitse aluseks on maavägede kaks armeekorpust Läänepiirkonnas ning staabid Hrodnas, Loodepiirkonnas ja Barysaŭs. Lisaks alalisvägedele on Valgevene kaitsejõudude koosseisus ka territoriaalsed reservväed, mis mobiliseeritakse sõja alguses.

Sisejulgeolek[muuda | muuda lähteteksti]

Valgevene sisejulgeolekut tagavad asutused on: Valgevene Julgeolekunõukogu, Valgevene Vabariigi Riiklik Julgeoleku Komitee, Riiklik Majanduskuritegude Uurimiskomitee, Riigikaitse Peavalitsuse Presidendi Julgeolekuteenistus ja Valgevene Siseministeeriumi riigi juhtkonna valveteenistus ("Ахова"). Valgevene Tollikomitee, Riigikontrollikomitee ja Riiklik Piirivalvekomitee.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

2019. aasta rahvaloenduse andmeil oli 1. oktoobri seisuga Valgevene rahvaarv 9 413 446. Aastal 2009 läbiviidud rahvaloenduse andmeil elas 14. oktoobri seisuga Valgevenes 9 503 807 inimest. Valgevenelased moodustasid elanikest 83,7%, venelased 8,3%, poolakad3,1%, ukrainlased 1,7% ja juudid 0,1%. Statistika- ja Analüüsiministeeriumi andmetel oli 1. juulil 2007 Valgevene rahvaarv 9 698 100 inimest.

Sarnaselt mitme teise Ida-Euroopa riigiga on Valgevene rahvastiku iive negatiivne. Positiivne rändeiive ei kompenseeri negatiivset loomulikku iivet. 2015. aastal oli 69,9% elanikest vanuserühmas 14–64; 15,5% olid alla 14-aastased ja 14,6% üle 65–aastased. Riigi elanikkond on vananev. Keskmine oodatav eluiga oli 72,15 (meestel 66,53 aastat ja naistel 78,1 aastat). 2018. aastal sündis Valgevenes 94 042 last ja 2019. aastal 87 851 last, mis on madalaim näitaja pärast 1945. aastat.[8]

Valgevene üldkaart

Suuremad linnad[muuda | muuda lähteteksti]

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Suurem osa riigi majandusest on riigi kontrolli all. Töötavatest Valgevene elanikest 51,2% töötab riigisektoris, 47,4% erasektoris (neist 5,7% välisosalusega ettevõtetes) ja 1,4% välisettevõtetes. Valgevene majandus sõltub Venemaast mitme impordiartikli tõttu, sealhulgas nafta.

2006. aastal oli Valgevene olulisimaks kaubanduspartneriks Venemaa, mille arvele langes ligi pool väliskaubanduse käibest. Euroopa Liidu riikidega toimus umbes 1/3 kogu Valgevene väliskaubandusest.

Tööstustoodangust moodustavad olulise osa traktorid ja teised põllumajandusmasinad, mootorrattad, veoautod, kodumasinad, väetised ja tekstiilid.

Alates 1. juulist 2016 on Valgevenes käibel Valgevene rublaks (BYN).

Kuni 2016. aasta juulini oli Valgevenes käibel valuuta, mille nimi oli samuti Valgevene rubla (BYR), mis võeti kasutusele mais 1992. 23. mail 2011 devalveeriti rublat USA dollari suhtes 56%. 1. juunil 2011 palus riik Rahvusvaheliselt Valuutafondilt päästepaketti. Tol aastal oli riigis inflatsioon 109%.

Keskmine kuupalk oli 2012. aasta mais 3,559 miljonit Valgevene rubla (umbes 350 eurot).

1. juulil 2016 võeti käibele tänapäeval kasutuses olev Valgevene rubla (BYN). Sedasi korraldas Valgevene Vabariigi Riigipank denominatsiooni: 1 BYN (uus valgevene rubla) = 10 000 BYR (vana valgevene rubla). Raharinglusse lasti 2009. aastaga dateeritud ühekopikased ja üherublased mündid (1 капейка – 2 рублі) ning rublakupüürid (5 рублёў – 500 рублёў). Need mündid on esimesed mündid iseseisva Valgevene Vabariigi rahakäibes. Vanad pangatähed jäid käibele ja olid paralleelselt ringluses kuni 31. detsembrini 2016. Ajavahemikus 01.01.2017–31.12.2019 sai vahetada vanu rublasid uuteks Valgevene Vabariigi Riigipangas, kõikides Valgevene pankades ning muudes krediidi- ja finantsorganisatsioonides ilma summa piiranguteta ja komisjonitasuta. Alates 1. jaanuarist 2020 saab vanu rublasid uute vastu vahetada ainult Valgevene Vabariigi Riigipangas kahe aasta jooksul.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. The population as of January 1, 2021 and the average annual population for 2020 in the Republic of Belarus by regions, districts, cities and urban-type settlements
  2. Valitud 2020. aasta presidendivalimistel, mille tulemusi osa riike ei tunnusta.
  3. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 19.10.2018.
  4. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
  5. Valgevenepärane nimi, mis on ainus ametlik nimi nii valgevene keeles kui ka vene keeles Valgevene Vabariigi Põhiseaduse järgi.
  6. Traditsiooniline venekeelne nimi. Praegu mitteametlik. On tungivalt soovitatud mitte kasutada valgevenelaste suhtlemise puhul, sest see nimi sai halva sisu pärast Vene keisririigi toetajate ja vene marurahvuslaste arvukaid Valgevene iseseisvust alandavaid arvamusavaldusi sotsiaalvõrgustikes.
  7. Euroopa riikide metsad – levik, koosseis, loodusväärtused. Eesti Loodus, 3/2012.
  8. http://www.demoscope.ru/weekly/2020/0845/mir01.php#4

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Ametlik[muuda | muuda lähteteksti]

Muu[muuda | muuda lähteteksti]