Microsoft

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Microsoft Corporation
Microsoft logo (2012).svg
Tüüp Börsiettevõte (NASDAQMSFT)
Asutatud 4. aprill 1975; 44 aastat tagasi
Albuquerque, New Mexico[1]
Asutajad Bill Gates
Paul Allen
Peakorter Redmond, Washington, USA
Võtmeisikud Satya Nadella (tegevdirektor)
Valdkonnad Arvutitarkvara
Tooted Windows (Phone, Server)
Office
Dynamics
Azure
Xbox
Surface
Skype
Käive Tõus 60,42 mld dollarit (2019)
Tegevuskasum Tõus 43 mld dollarit (2019)
Puhaskasum Tõus 39.2 mld dollarit (2019)
Vara Tõus 286.55 mld dollarit (2019)
Omakapital Tõus 102.33 mld dollarit (2019)
Töötajaid 120 riigis 144 106 (2019)
Tunnuslause Your potential. Our passion.

Microsoft Corporation on Ameerika hargmaine tehnoloogiaarendus ettevõte mille peakorter asub Ameerika Ühendriikides Redmondi linnas (Washingtoni osariik). Firma arendab, toodab, litsentseerib ning müüb erinevaid tehnoloogia seadmeid. Samuti pakutakse klientidele tehnilist tuge ning muid sarnaseid teenuseid. Kõige paremini tuntud tarkvarateenused on Microsoft Windows'i operatsioonisüsteemid, Microsoft Office Suite, Internet Explorer ning Edge veebibrauser. Nende riistvara lipulaevaks on Xbox mängukonsool ning puutetundlikud Microsoft Surface arvutid. Aastal 2016 oli Microsoft oma käibe järgi maailma suurim tarkvaraarendaja (tänavu Alphabet Inc./Google) ning alates 2019 maailma kõige väärtuslikum firma. Sõna "Microsoft" on justkui kahe erineva inglisekeelse sõna sulam "Microcomputer" ja "Software". "Fortune 500" on USA korporatsioonide kogukäibe põhjal paremusjärjestus, aastal 2018 kõrkus Microsoft antud tabelis 30. kohal.

Microsoft loodi ametlikult 1975. aastal, 4. aprillil Bill Gatesi ja Paul Alleni poolt. Esimest välja töötatud programmi BASIC, kasutati Altair 8800 mikroarvutil. Tänavapildis kuulsaks muutus Microsoft 80-ndate keskpaigas tänu oma süsteemile MS-DOS, millele järgnes kõigile tuntud Microsoft Windows.

Aastal 2000 võttis Bill Gates'i koha tegevjuhina üle Steve Ballmer kes hiljem kujutelmas soovis luua "seadmed ja teenused" strateegia. See saigi ilmsiks aastal 2008, kui Microsoft võttis üle Danger Inc. ettevõtte. Aastal 2008 sisenes Microsoft arvutitootmise marketisse. Juba juunis 2012 lasti välja esimene Microsoft Surface sari tahvelarvuteid.

Alates 2014, kui tegevjuhi koha võttis üle Satya Nadella., on firma oma keskpunkti suunanud pilveteenuste pakkumisele, ning tagaplaanile jätnud tarkvara arendamise.

Aasta 2019 aprillis ületas Microsofti turuväärtus miljardi dollari piiri.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1972-1985: Microsofti sünd[muuda | muuda lähteteksti]

Paul Allen ja Bill Gates olid lapsepõlvesõbrad, kellel oli ühine huvi äriloomise ning programmeerimise vastu. Aastal 1972 loodi esimene ettevõte, Traf-O-Data, mis müüs algelisi arvuteid jälgimaks ning analüüsimaks autode liiklusandmeid. Gates lõpetas Harvard'i ülikooli ning Allen pürgis arvutiteaduste kraadi suunas Washingtoni osariigi ülikoolis, kuid loobus sellest ning asus tööle Honeywell tootmises.

Aastal 1980 sisenes Microsoft operatsioonisüsteemide tootmisse, oma enda versiooniga Unixist, nimega Xenix. Aja möödudes sai Microsoftist juhtiv OP- süsteemide tootja. Aastal 1983 astus Paul Allen tagasi tegevjuhi kohalt, kuna tal avastati Hodgins'i tõbi.

1985-1994: Windows and Office[muuda | muuda lähteteksti]

1985 aasta Augustis alustas Microsoft koostööd IBM-iga, et välja töötada OS/2. Hoolimata sellest, lasi Microsoft välja Microsoft Windowsi sama aasta 20.novembril. See oli graafiline jätk MS-DOS-ile.

1986. aasta 26. veebruaril kolis Microsoft oma peakontori Redmond, Washingtoni. 13.märts 1986 sisenes Microsoft avalikule turule mille tulemusel suurenesid varud ning firma siseselt loodi umbes 4 miljardäri ning 12 000 miljonäri. 2. aprill 1987 avaldas Microsoft OS/2 originaalseadmete hulgi tootjatele (OEM).

Aastal 1990 tuli Microsoft välja oma Microsoft Office kogumikuga. Toona oli selles kogumikus Microsoft Word ja Microsoft Excel. Nii Office kui ka Windows murdsid siin tee inimeste südametesse.

1995-2007: Web, Windows 95, Windows XP ja Xbox[muuda | muuda lähteteksti]

Mõne erandiga uute ettevõtete näol (Netscape), oli Microsoft ainuke suurfirma, mis suutis piisavalt kiiresti mõelda ja tegutseda. Microsoftile tähendas see World Wide Web'iga kaasa käiku peaaegu et algusest. Teiste ettevõtete võimetus ajaga kaasas liikuda, lubas Microsoftil kõrgelt turul domineerida. Mõneks nendest firmadest võib tuua Borland, WordPerfect, Novell, IBM ja Lotus.


24. august, 1995 ilmus Windows 95 mille oli eelnevast vägagi erinev startnupu logo: Raamat.32-bitile sobivus. Windows 95 tuli koos MSN-iga, mis algselt oli loodud, et Internetile konkurentsi pakkuda, ning Internet Exploreriga, veebibrauseriga. Kuid veebibrauser tuli kaasa vaid Windows 95 Plus! pakiga. Seda selletõttu, et Windows 95 karbid said prinditud enne kui meeskond oli valmis saanud veebibrauseriga. Sööstes uutele jahimaadele aastal 1996, tulid Microsoft ja General Electric'u poolt loodud NBC haru välja uue 24/7 kaabel uudistekanaliga, MSNBC.


13. jaanuar 2000, andis Bill Gates Tegevjuhi koha üle oma pikaaegsele kolleegile, vanale keskkoolisõbrale, Steve Ballmerile.


25. oktoober 2001, tuli välja Microsoft XP. Samal aastal sisenes Microsoft Sony ja Nintendo poolt hallatud turule- video mängukonsoolid. Microsofti kuldrelvaks sai Xbox.

November 2005, Microsoft lasi välja uue Xboxi, Xbox 360. Algseteks hindadeks oli tavatootele 299.99 dollarit (268.58EUR) ning Premium tootel 399.99 dollarit (358.11EUR).


2007-2011: Windows Vista, Windows 7, Microsoft'i poed ja Microsoft Azure[muuda | muuda lähteteksti]

30. jaanuar 2007, Microsoft lasi välja uue operatsioonisüsteemi, Windows Vista. See väljalase oli keskendunud võimalustele, turvalisusele ning värskendati Aero rakendus. Samal ajal lasti ka välja Microsoft Office 2007, uue tegumiribaga.

27. veebruar 2008, Euroopa Liit esitas Microsofti vastu 899 000 000EUR (1,3 miljardit dollarit) suuruse rahatrahvi, väites, et Microsoft nõuab põhjendamatuid hindu oma andmebaasi serverite eest.

27. oktoober 2008, välja tuli Azure teenuseplatvorm ning siseneti pilvteenusepakkujate turule.

28. veebruar 2009, Microsoft teatas, et soovib avada oma Microsofti Brändi kaupluseketi.

22. oktoober 2009 avati esimene Microsofti pood Arizonas Scottsdale'is. Samal päeval ilmus ka Windows 7. Seekordseks operatsioonisüsteemi põhirõhuks oli pigem Vista vigade parandus, kergesti kasutatavad lisafunktsioonid, kui Windowsi ümbertöötlemine.

Kui 2007 aastal nutitelefonid õide puhkesid, oli Microsoftil raske järele jõuda Apple'ile ja Google'ile, pakkudes ajakohast nutitelefoni operatsioonisüsteemi. 2010. aastal vahetas Microsoft välja oma igivana Windows Mobile, ning tõi Windows Phone OS. Sellega tuli uus kujunduskeel, koodinimi "metroo", lihtsad kujundid- prooviti elustada minimalismi.

Microsoft on kaasasutaja MTÜ Avatud Internetimaailm, mis aitaks toetada uut pilvemaailma. Teiste asutajate seas on veel Google, HP, Yahoo!, Verizon Communications, Deutsche Telekom ja veel 17 teist ettevõtet.

2011-2014: Windows 8/8.1, Xbox One, Outlook.com ja Surface seadmed.[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Windows Phone välja laskmist, võttis Microsoft 2011-2012.a. ette radikaalselt massiivse kujundusevärskenduse. Vahetatud said logod, tooted, teenused, veebilehed said motiiviks Metroo kujunduskeele. Microsoft avaldas Windows 8, et toetada mõlemaid: nii tahvelarvuteid, kui ka tavaarvutit.

Surface arvuti tuli avalikkuse ette 18. juuni 2012. Sellest arvutist sai maailmas esimene, mille riistvara oli loodud vaid Microsofti poolt.

25. juuni 2012 maksis Microsoft 1.2miljardit dollarit (895,6 miljonit eurot), et osta sotsiaalvõrgustik Yammer

31. juuli 2012 tuldi välja Outlook.com meiliserveriga, et konkurentsi Gmailile pakkuda.

Juulis 2012 müüs Microsoft oma 50%-se osaluse MSNBC osakust, mida juhiti koos NBC-ga alates 1996.

26. oktoober 2012 lasi Microsoft välja Windows 8 ning Microsoft Surface. Kolm päeva hiljem oli valminud Windows Phone 8.

Lootuses suurema nõudluse järele nüüd, kuna lühikese aja jooksul on toimunud nii mõnigi radikaalne muutus, avas Microsoft oma hooaja kauplused.

2013. aasta juulis otsustas organiseerida oma turu väljavaateid. Nimelt jäid Operatsioonisüsteemid, rakendused, pilv ja seadmed. Kõik eelnevad sektorid tõmmati kokku ning kõik Microsofti meeskonna liikmed säilitasid oma töökoha.

3. september 2013 Microsoft otsustas osta Nokia 7 miljardi dollari eest (6,3 miljardit eurot) ning siit alates jätkas Microsofti finantsjuhina Amy Hood.

2014 kuni tänapäevani: Windows 10, Microsoft Edge ja HoloLens[muuda | muuda lähteteksti]

4. veebruaril 2014 astus Steve Ballmer tagasi tegevjuhi kohalt ning ametisse sai eelnevalt pileteenusesse pühendunud Satya Nadella.

29. juuli 2015 avaldati Windows 10 koos oma serverisugulasega, Windows Server 2016 (September 2016)

2015. aasta esimeses kvartalis oli Microsoft maailmas telefonimüüjate tabelis kolmandal kohal, müües 33 miljonit seadet (7.2% kõigist). Kuid telefonimüügis ei läinud Microsoftil edasi kõige paremini: sama aasta suvel koondati 7800 töötajat nõudluse puudumise tõttu.

Juhtimine[muuda | muuda lähteteksti]

Vanemjuhid[muuda | muuda lähteteksti]

Satya Nadella - Tegevjuht

Judson Althoff - Juhatuse aseesimees

Chris Capossela - Juhatuse aseesimees ja turundusjuht

Jean-Philippe Courtois - President ja juhatuse aseesimees

Kurt DelBene - juhatuse aseesimees ja digimajandusjuht

Scott Guthrie - Juhatuse aseesimees

Kathleen Hogan - Juhatuse aseesimees

Amy Hood - Juhatuse aseesimees ja finantsjuht

Rajesh Jha - Juhatuse aseesimees

Peggy Johnson - Juhatuse aseesimees

Kevin Scott - juhatuse aseesimees ja tehnikajuht

Harry Shum - Juhatuse aseesimees

Brad Smith - President

Phil Spencer - Juhatuse aseesimees

Tütarettevõtete juhid[muuda | muuda lähteteksti]

Jeff Weiner - Tegevjuht - LinkedIn

Shannon Brayton - turundusjuht - LinkedIn

Christina Hall - Inimestejuht ja vanemesimees - LinkedIn

Steve Sordello - Finantsjuht ja vanemesimees - LinkedIn

Nat Friedman - Tegevjuht - GitHub

Carrie Olesen - Personalijuht - GitHub

Mike Taylor - Finatsjuht - GitHub

Jonas Martensson - Tegevjuht - Mojang

Karin Severinson - Finantsjuht - Mojang

Rikard Herlitz - Tehnoloogiajuht - Mojang

Daniel Frisk - vanem arhitekt - Mojang

Microsoft Eesti[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Microsoft Eesti

Alates 2003. aastast laiendas Microsoft oma tegevust Eestisse.

2004. aastal tuli Microsoft turule kontoritarkvara Microsoft Office 2003 eestikeelse versiooniga.[2] Microsoft Eesti eestvedamisel on loodud ka Windows XP, Windows Vista, Windows 7 ning MSN Messengeri eestikeelse liidesega versioonid.[3] Microsoft Eestis töötab 30 inimest.[4]

Lisaks äritegevusele on Microsoft Eesti kaasatud mitmesse heategevuslikku projekti. 2006. aastal annetas Microsoft Eesti pool miljonit krooni Tallinna Puuetega Inimeste Koja projekti "Puuetega inimeste arvutiõpe ja internetipunkt" jaoks.[5] 2009. aastal koostöös Elioni ja EMTga korrastati ligi 200 arvutit, mis annetati suurperedele, eakatele ja erivajadustega inimestele.[6]

Microsoft Eesti on kaasatud Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu projekti Demokeskus, mille eesmärgiks on Eestis loodud infotehnoloogialahenduste tutvustamine välismaailmale.[7][8]

Microsoft paigutus 2009. aasta töötaja- ja peresõbralikemate ettevõtete nimistus kolmandale kohale.[9]

Firma[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]