Microsoft

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Microsoft Corporation
Microsoft logo (2012).svg
Tüüp börsiettevõte (NASDAQMSFT)
Asutatud 4. aprill 1975; 44 aastat tagasi
Albuquerque, New Mexico[1]
Asutajad Bill Gates
Paul Allen
Peakorter Redmond, Washington, USA
Võtmeisikud Satya Nadella (tegevdirektor)
Valdkonnad arvutitarkvara
Tooted Windows (Phone, Server)
Office
Dynamics
Azure
Xbox
Surface
Skype
Käive Tõus 60,42 mld dollarit (2019)
Tegevuskasum Tõus 43 mld dollarit (2019)
Puhaskasum Tõus 39,2 mld dollarit (2019)
Vara Tõus 286,55 mld dollarit (2019)
Omakapital Tõus 102,33 mld dollarit (2019)
Töötajaid 120 riigis 144 106 (2019)
Tunnuslause Your potential. Our passion.

Microsoft Corporation on Ameerika Ühendriikide hargmaine tehnoloogiaarendusettevõte, mille peakorter asub Washingtoni osariigis Redmondi linnas. Firma arendab, toodab, litsentseerib ja müüb mitmesuguseid IT-seadmeid ja tarkvara. Samuti pakutakse klientidele tehnilist tuge ning muid teenuseid.

Kõige tuntumad Microsofti tarkvaratooted on Microsoft Windowsi operatsioonisüsteemid, kontoripakett Microsoft Office Suite, veebibrauserid Internet Explorer ja Edge. Nende riistvara lipulaevaks on Xboxi mängukonsool ja puutetundlikud Microsoft Surface'i arvutid. Aastal 2016 oli Microsoft oma käibe järgi maailma suurim tarkvaraarendaja (tänavu Alphabet Inc./Google) ning alates 2019 maailma kõige väärtuslikum firma. Microsofti nime võib käsitleda kohversõnana ingliskeelsetest sõnadest microcomputer ja software. "Fortune 500" on USA ettevõtete kogukäibe põhjal paremusjärjestus, 2018. aastal kõrgus Microsoft selles edetabelis 30. kohal.

Microsofti lõid ametlikult 1975. aasta 4. aprillil Bill Gates ja Paul Allen. Esimest välja töötatud programmi BASIC kasutati Altair 8800 mikroarvutil. 1980. aastate keskpaigas aitas Microsofti populaarsuse kasvule kaasa opsüsteem MS-DOS, millele järgnes kõigile tuntud Microsoft Windows.

Aastal 2000 võttis Bill Gatesi koha tegevjuhina üle Steve Ballmer, kes hiljem kujutelmas soovis luua "seadmed ja teenused" strateegia. See saigi ilmsiks aastal 2008, kui Microsoft võttis üle Danger Inc. ettevõtte. Aastal 2008 sisenes Microsoft arvutitootmise turule. Juba juunis 2012 lasti välja esimene Microsoft Surface'i sari tahvelarvuteid.

Alates 2014. aastast, kui tegevjuhiks sai Satya Nadella, on firma oma keskpunkti suunanud pilveteenuste pakkumisele ning jätnud tarkvara arendamise tagaplaanile.

2019. aasta aprillis ületas Microsofti turukapitalisatsioon triljoni USA dollari piiri.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1972–1985. Microsofti sünd[muuda | muuda lähteteksti]

Paul Allen ja Bill Gates olid lapsepõlvesõbrad, kellel oli ühine huvi äriloomise ning programmeerimise vastu. Aastal 1972 loodi esimene ettevõte, Traf-O-Data, mis müüs algelisi arvuteid jälgimaks ning analüüsimaks autode liiklusandmeid. Gates jättis oma õpingud Harvardi ülikoolis pooleli ning Allen pürgis arvutiteaduste kraadi suunas Washingtoni osariigi ülikoolis, kuid loobus sellest ning asus tööle Honeywelli tootmises.

Aastal 1980 sisenes Microsoft operatsioonisüsteemide tootmisse omaenda versiooniga UNIX-ist, nimega Xenix. Aja möödudes sai Microsoftist juhtiv opsüsteemide tootja. Aastal 1983 astus Paul Allen tagasi tegevjuhi kohalt, kuna tal avastati Hodginsi tõbi.

1985–1994. Windows ja Office[muuda | muuda lähteteksti]

1985. aasta augustis alustas Microsoft koostööd IBM-iga, et välja töötada OS/2. Hoolimata sellest andis Microsoft sama aasta 20. novembril välja Microsoft Windowsi. See oli graafiline jätk MS-DOS-ile.

1986. aasta 26. veebruaril kolis Microsoft oma peakontori Washingtoni osariiki Redmondi. 13. märtsil 1986 sisenes Microsoft börsile, mille tulemusel suurenesid varud ning firma siseselt loodi umbes 4 miljardäri ning 12 000 miljonäri. 2. aprill 1987 avaldas Microsoft OS/2 originaalseadmete hulgi tootjatele (OEM).

Aastal 1990 tuli Microsoft välja oma Microsoft Office'i tarkvarapaketi. Toona kuulusid sinna Microsoft Word ja Microsoft Excel. Nii Office kui ka Windows murdsid siin tee inimeste südametesse.

1995–2007. Veeb, Windows 95, Windows XP ja Xbox[muuda | muuda lähteteksti]

Mõne erandiga uute ettevõtete näol (Netscape), oli Microsoft ainuke suurfirma, mis suutis piisavalt kiiresti mõelda ja tegutseda. Microsoftile tähendas see World Wide Webiga kaasa käiku peaaegu et algusest. Teiste ettevõtete võimetus ajaga kaasas liikuda lubas Microsoftil kõrgelt turul domineerida. Mõneks nendest firmadest võib tuua Borland, WordPerfect, Novell, IBM ja Lotus.

24. august 1995 ilmus Windows 95 täiesti uue Start-nupu logoga. Windows 95 tuli koos MSN-iga, mis algselt oli loodud Internetile konkurentsi pakkumiseks, ning Internet Exploreriga, veebibrauseriga. Kuid veebibrauser tuli kaasa vaid Windows 95 Plus! pakiga. Seda selletõttu, et Windows 95 karbid said trükitud enne, kui meeskond oli veebibrauseri valmis saanud. Sööstes uutele jahimaadele aastal 1996, tulid Microsoft ja General Electricu loodud NBC haru välja uue 24/7 kaabel-uudistekanaliga MSNBC.

13. jaanuar 2000 andis Bill Gates tegevjuhi koha üle oma kauaaegsele kolleegile ja vanale keskkoolisõbrale Steve Ballmerile.

25. oktoobril 2001 tuli välja Microsoft XP. Samal aastal sisenes Microsoft seni Sony ja Nintendo hallatud turule – hakkas tootma videomängukonsoole. Microsofti kuldrelvaks sai Xbox.

Novembris 2005 andis Microsoft välja uue Xboxi, Xbox 360. Algne tavatoote hind oli 299,99 dollarit (268,58 eurot) ning Premium-tootel 399,99 dollarit (358,11 eurot).

2007–2011. Windows Vista, Windows 7, Microsofti poed ja Microsoft Azure[muuda | muuda lähteteksti]

30. jaanuaril 2007 Microsoft lasi välja uue operatsioonisüsteemi, Windows Vista. See väljalase oli keskendunud võimalustele, turvalisusele ning värskendati Aero rakendus. Samal ajal lasti ka välja Microsoft Office 2007, uue tegumiribaga.

27. veebruar 2008, Euroopa Liit esitas Microsofti vastu 899 000 000 euro (1,3 miljardit dollarit) suuruse rahatrahvi, väites, et Microsoft nõuab põhjendamatuid hindu oma andmebaasi serverite eest.

27. oktoober 2008, välja tuli Azure teenuseplatvorm ning siseneti pilveteenusepakkujate turule.

28. veebruar 2009, Microsoft teatas, et soovib avada oma Microsofti Brändi kaupluseketi.

22. oktoober 2009 avati esimene Microsofti pood Arizonas Scottsdale'is. Samal päeval ilmus ka Windows 7. Seekordseks operatsioonisüsteemi põhirõhuks oli pigem Vista vigade parandus, kergesti kasutatavad lisafunktsioonid, kui Windowsi ümbertöötlemine.

Kui 2007. aastal nutitelefonid õide puhkesid, oli Microsoftil raske järele jõuda Apple'ile ja Google'ile, pakkudes ajakohast nutitelefoni operatsioonisüsteemi. 2010. aastal vahetas Microsoft välja oma igivana Windows Mobile, ning tõi Windows Phone OS. Sellega tuli uus kujunduskeel, koodnimi Metro, lihtsad kujundid – prooviti elustada minimalismi.

Microsoft on kaasasutaja MTÜ Avatud Internetimaailm, mis aitaks toetada uut pilvemaailma. Teiste asutajate seas on veel Google, HP, Yahoo!, Verizon Communications, Deutsche Telekom ja veel 17 ettevõtet.

2011–2014. Windows 8/8.1, Xbox One, Outlook.com ja Surface'i seadmed[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Windows Phone'i turuletoomist võttis Microsoft 2011.–2012. aastal ette radikaalselt massiivse kujundusevärskenduse. Vahetatud said logod, tooted, teenused, veebilehed said motiiviks Metro kujunduskeele. Microsoft avaldas Windows 8 nii laua- ja süle- kui ka tahvelarvutitele.

Surface'i arvuti avalikustati 18. juunil 2012. Sellest arvutist sai maailmas esimene täielikult Microsofti riistvaraga arvuti.

25. juuni 2012 maksis Microsoft 1,2 miljardit dollarit (895,6 miljonit eurot), et osta suhtlusvõrgustik Yammer.

31. juuli 2012 tuldi välja Outlook.comi meiliserveriga, et pakkuda konkurentsi Gmailile.

Juulis 2012 müüs Microsoft oma 50% osaluse MSNBC osakust, mida juhiti koos NBC-ga alates 1996.

26. oktoober 2012 andis Microsoft välja Windows 8 ja Microsoft Surface'i. Kolm päeva hiljem toodi turule Windows Phone 8.

Lootuses suurema nõudluse järele nüüd, kuna lühikese aja jooksul on toimunud nii mõnigi radikaalne muutus, avas Microsoft oma hooaja kauplused.

2013. aasta juulis otsustas organiseerida oma turu väljavaateid. Nimelt jäid operatsioonisüsteemid, rakendused, pilv ja seadmed. Kõik varem arendatud sektorid tõmmati kokku ning kõik Microsofti meeskonna liikmed säilitasid oma töökoha.

3. september 2013 Microsoft otsustas osta Nokia 7 miljardi dollari eest (6,3 miljardit eurot) ning Microsofti finantsjuhiks sai Amy Hood.

2014 kuni tänapäevani: Windows 10, Microsoft Edge ja HoloLens[muuda | muuda lähteteksti]

4. veebruaril 2014 astus Steve Ballmer tagasi tegevjuhi kohalt ning ametisse sai varem pilveteenustega tegelenud Satya Nadella.

29. juulil 2015 avaldati Windows 10 koos oma serveriga Windows Server 2016 (september 2016)

2015. aasta esimeses kvartalis oli Microsoft maailmas telefonimüüjate tabelis kolmandal kohal, müües 33 miljonit seadet (7,2% kõigist). Kuid telefonimüügis ei läinud Microsoftil edasi kõige paremini: sama aasta suvel koondati 7800 töötajat toodete nõudluse puudumise tõttu.

Juhtimine[muuda | muuda lähteteksti]

Vanemjuhid[muuda | muuda lähteteksti]

Satya Nadella – tegevjuht, Judson Althoff – juhatuse aseesimees, Chris Capossela – juhatuse aseesimees ja turundusjuht, Jean-Philippe Courtois – president ja juhatuse aseesimees, Kurt DelBene – juhatuse aseesimees ja digimajandusjuht, Scott Guthrie – juhatuse aseesimees, Kathleen Hogan – juhatuse aseesimees, Amy Hood – juhatuse aseesimees ja finantsjuht, Rajesh Jha – juhatuse aseesimees, Peggy Johnson – juhatuse aseesimees, Kevin Scott – juhatuse aseesimees ja tehnikajuht, Harry Shum – juhatuse aseesimees, Brad Smith – president, Phil Spencer – juhatuse aseesimees

Tütarettevõtete juhid[muuda | muuda lähteteksti]

Jeff Weiner – tegevjuht – LinkedIn, Shannon Brayton – turundusjuht – LinkedIn, Christina Hall – personalijuht ja vanemesimees – LinkedIn, Steve Sordello – finantsjuht ja vanemesimees – LinkedIn, Nat Friedman – tegevjuht – GitHub, Carrie Olesen – personalijuht – GitHub, Mike Taylor – finantsjuht – GitHub, Jonas Martensson – tegevjuht – Mojang, Karin Severinson – finantsjuht – Mojang, Rikard Herlitz – tehnoloogiajuht – Mojang, Daniel Frisk – vanemarhitekt – Mojang

Microsoft Eesti[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Microsoft Eesti

2003. aastal laiendas Microsoft oma tegevuse ka Eestisse.

2004. aastal tõi Microsoft turule kontoritarkvara Microsoft Office 2003 eestikeelse versiooni.[2] Microsoft Eesti toetusel on loodud ka Windows XP, Windows Vista, Windows 7 ning MSN Messengeri eestikeelse liidesega versioonid.[3] Microsoft Eestis töötab 30 inimest.[4]

Lisaks äritegevusele on Microsoft Eesti kaasatud mitmesse heategevuslikku projekti. 2006. aastal annetas Microsoft Eesti pool miljonit krooni Tallinna Puuetega Inimeste Koja projekti "Puuetega inimeste arvutiõpe ja internetipunkt" jaoks.[5] 2009. aastal korrastati koostöös Elioni ja EMTga ligi 200 arvutit, mis annetati suurperedele, eakatele ja erivajadustega inimestele.[6]

Microsoft Eesti on kaasatud Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu projekti "Demokeskus", mille eesmärgiks on Eestis loodud infotehnoloogialahenduste tutvustamine välismaailmale.[7][8]

Microsoft paigutus 2009. aasta töötaja- ja peresõbralikemate ettevõtete nimistus kolmandale kohale.[9]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]