Aserbaidžaan

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib riigist; ajaloolise piirkonna kohta vaata artiklit Aserbaidžaan (ajalooline piirkond); Iraani osa kohta vaata artiklit Aserbaidžaan (Iraan); laeva kohta vaata artiklit Azerbaidžan

Aserbaidžaani Vabariik
aserbaidžaani Azərbaycan Respublikası
Aserbaidžaani lipp Aserbaidžaani vapp
Aserbaidžaani lipp Aserbaidžaani vapp
Aserbaidžaani asendikaart
Riigihümn Aserbaidžaani hümn
Pealinn Bakuu
Pindala 86 600 km²
Ametlikud keeled aserbaidžaani
Rahvaarv 9 593 000 (2015)[1]
Rahvastikutihedus 110,8 in/km²
President İlham Əliyev
Peaminister Artur Rasizadə
Iseseisvus taastas iseseisvuse 30. august 1991
Rahaühik manat (AZM)
Ajavöönd maailmaaeg +4 (suvel +5)
Tippdomeen .az
ROK-i kood AZE
Telefonikood 994

Aserbaidžaani Vabariik (aserbaidžaani keeles: Azərbaycan Respublikası) on riik Lõuna-Kaukaasias Kaspia mere läänekaldal. Ta piirneb põhjas Venemaa (Dagestani Vabariigiga), lõunas Iraaniga (Lõuna-Aserbaidžaan), loodes Gruusia ja läänes Armeeniaga. Nahhitševani eksklaavil on lühike lõik ühispiiri ka Türgiga.

Praegune Aserbaidžaani Vabariik tekkis Nõukogude Liidu lagunemise järel 1991. aastal. Mägi-Karabahhi ümber Armeeniaga puhkenud sõjalise konflikti tulemusena kaotas Aserbaidžaan kontrolli 16% üle oma territooriumist (Mägi-Karabahh ja sellest läände ja lõunasse jäävad alad) ning sai 800 000 sõjapõgenikku okupeeritud aladelt.

Aserbaidžaan

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aserbaidžaan on suure osa oma ajaloost kuulunud Pärsia koosseisu. Aserbaidžaani Vabariik on ajaloolise Aserbaidžaani põhjaosa, mis läks Pärsialt Venemaale 19. sajandi alguses (Gulistoni rahulepinguga 1813. aastal ning Turkmantšai rahulepinguga 1828. aastal). Lõuna-Aserbaidžaan on jagatud kaheks Iraani provintsiks – Lääne-Aserbaidžaani (pärsia keeles Āzarbāyjān-e Gharbī) ja Ida-Aserbaidžaani provintsiks (pärsia Āzarbāyjān-e Sharqī).

1870. aastatel alanud naftabuumis kasvas suureks linnaks Bakuu, kus sajandivahetusel toodeti mõnedel andmetel üle 50% maailma naftast. Aserid olid vaeseim ja rahulolematuim osa linna elanikkonnast.

1905. aasta Vene revolutsiooni päevil leidsid Bakuus aset aserite pogrommid armeenlaste kallal.

1918. aasta mais kuulutati Bakuus Türgi vägede toetusel välja Aserbaidžaani Vabariik. Lühidalt kaitsesid noort riiki Briti väed, mille eesmärgiks oli kindlustada naftaväljad.

1920. aasta mais tungis Aserbaidžaani Punaarmee ja kehtestas bolševike võimu.

1922. aastal loodi Taga-Kaukaasia SFNV, mille koosseisu arvati ka Aserbaidžaan. 1936. aastal jagati see föderatiivne moodustis Gruusia, Armeenia ja Aserbaidžaani NSV-ks.

Riik[muuda | muuda lähteteksti]

Parlament[muuda | muuda lähteteksti]

Aserbaidžaani ühekojalises parlamendis (Milli Məclis) on 125 saadikut, kes valitakse 5 aastaks.

President[muuda | muuda lähteteksti]

President İlham Әliyev (meil tuntud venepärane nimekuju Ilham Alijev) on ametis 31. oktoobrist 2003. 2008. aasta oktoobris valiti ta teiseks ametiajaks tagasi. Aserbaidžaani presidendi valib rahvas 5 aastaks.

Valitsus[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvusvahelised suhted[muuda | muuda lähteteksti]

2010. aastal sõlmis Aserbaidžaan Türgiga strateegilise partnerluse ja vastastikuse abi lepingu, mis muuhulgas kohustab osapooli osutama üksteisele igakülgset abi kolmanda riigi või riikide relvastatud rünnaku või agressiooni korral.

2011. aasta mais liitus Aserbaidžaan Mitteühinemisliikumisega.[2]

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Administratiivne jaotus:

  • 59 rajooni (rayon),
  • 11 linna (şəhər),
  • Nahhitševani Autonoomne Vabariik (Naxçıvan Muxtar Respublikası).

Regioonid

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Pinnamood[muuda | muuda lähteteksti]

Suure osa territooriumist hõlmab Kura-Araksi madalik, millest enamik asub allapoole maailmamere pinda. Põhjas ulatub Aserbaidžaani Suur-Kaukasus, läände jääb Karabahhi ahelik. Bakuu asub Kaspiasse ulatuval Abşeroni poolsaarel.

Madalaim punkt: Kaspia mere tase –28 m
Kõrgeim punkt: Bazardüzü mägi 4485 m

Kliima[muuda | muuda lähteteksti]

Suurem osa Aserbaidžaanist asub lähistroopikas. Kliimaerinevused maa eri osade vahel ulatuvad valdavast kuivast lähistroopikast (ja niiskest lähistroopikast Lənkərani madalikul) tundrale iseloomuliku kliimani Suur-Kaukasuse kõrgematel aladel (kõrgusvööndilisus). Juulis on madalikel 26 °С ja mägialadel 5 °С, jaanuaris vastavalt 3 °C ja –10 °C. Suvi on kuiv. Kura-Araksi madalikul sajab 200–300 mm (Bakuus alla 200 mm), Suur-Kaukasuse eelmäestikes 300–900 mm, mägialadel 900–1400 mm ja Lənkərani madalikul 1700 mm sademeid aastas.

Gäncä-kliima.svg Länkäran-kliima.svg
Gəncə kliimadiagramm Lənkərani kliimadiagramm

Loodusvarad[muuda | muuda lähteteksti]

Aserbaidžaani peamisteks maavaradeks on nafta, maagaas, rauamaak, aluniit, püriit, polümetallilised maagid, barüüt, kivisool, mineraalvesi.

Rahvuspargid[muuda | muuda lähteteksti]

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Oluline sissetulekuallikas on nafta- ja gaasieksport ning -transiit. 2008. aastal toodeti 45 miljonit tonni naftat. 2009. aastal toodeti 23,584 miljardit kuupmeetrit maagaasi.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

2009. aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid Aserbaidžaani elanikest aserid 91,60%, lesgid 2,02%, armeenlased 1,35% (Mägi-Karabahh), venelased 1,34%, talõšid 1,23%, avaarid 0,56%, türklased 0,43%, tatarlased 0,29%, taadid 0,28%, ukrainlased 0,24%, tsahurid 0,14%, grusiinid 0,11%, juudid 0,10%, kurdid 0,07% ja muudest rahvustest inimesed 0,22%.[3]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]