Tartu Ülikooli Raamatukogu

Allikas: Vikipeedia
Semiootik Juri Lotmani mälestusmärk raamatukogu ees
Raamatukogu fassaad
Juri Lotmani büst ülikooli raamatukogus (Lev Razumovski, 1981, kips)

Tartu Ülikooli Raamatukogu (ametlik lühend TÜR) on üldkasutatav universaalne teadusraamatukogu kõikides Tartu Ülikooli uurimisvaldkondades.

Raamatukogus on 3,7 miljonit trükist, mis võtavad enda alla 62 000 laudimeetrit.

1982. aastal valminud Tartu Ülikooli Raamatukogu hoone arvati 2017. aastal kultuurimälestiseks. See on esimene kultuurimälestiseks arvatud hoone Tartus, mis valmis nõukogude ajal.[1] Enne sinna kolimist tegutses raamatukogu Tartu toomkirikus.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Varane ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1632. aastal asutas Rootsi kuningas Gustav II Adolf Tartus ülikooli, mis tegutses aastatel 1632–1656 Academia Gustaviana ja 16901710 Academia Gustavo-Carolina nime all. Ülikooli juurde kuulus ka umbes 3300-köiteline raamatukogu, mis pärast ülikooli tegevuse katkemist 1710. aastal evakueeriti Rootsi, kus selle põhiosa 1717. aastal ühendati Stockholmi Kuningliku Raamatukoguga. Enamiku sellest kogust moodustas umbes 2700 Rootsi diplomaadile Nils Gyldenstolpele kuulunud raamatut, mis viimane kuningas Karl XI korraldusega kinkis 1690. a Academia Gustavo-Carolinale.

Tartu Ülikooli Raamatukogu peab oma sünniaastaks siiski 1802. aastat, kui Tartus taasavati ülikool. Ülikooli esimese allasutusena alustas tegevust raamatukogu umbes 4000 trükisest koosneva koguga. Raamatukogule panid aluse annetustena saabunud krahvinna M. A. v. Lestocqi (sünd paruness v. Mengden) rohkem kui 350-köiteline kogu 1800. aastast, suurvürst Konstantin Pavlovitši Peterburi Marmorpalees asunud raamatukogu (682 köidet), mis algselt oli kuulunud Aleksander I-le, ning ostudena J. G. v. Loewenwolde Ropka mõisa 1137-köiteline raamatukogu ja J. F. Ungern-Sternbergi ligi 900-köiteline kogu.[2] Raamatukogu esimene direktor oli kõnekunsti, klassikalise filoloogia, kirjandus- ja kunstiajaloo professor Johann Karl Simon Morgenstern (1770–1852). Raamatukogu asus kuni 1982. aastani Tartu Toomkiriku kooriosas, misjärel koliti üle hoonesse aadressil W. Struve 1.

Tartu Ülikooli raamatukogu komplekteeriti algusest peale kindlate põhimõtete järgi:

  • raamatuid hinnati nende teadusliku väärtuse järgi,
  • osteti ainult õppe- ja teadustööks vajalikku ülikoolis õpetatavatel erialadel,
  • perioodika hankimisel püüti vältida lünki,
  • peale uudisteoste muretseti ka vanemaid teoseid antikvariaadist.

Raamatuid osteti mitmest kohast: Saksamaalt, Peterburist, hiljem ka Inglismaalt ja Itaaliast. Jooksva raamatuproduktsiooni kõrval osteti rohkesti vanemaid väljaandeid antikvariaatidest, eraisikutelt, oksjonitelt.[3]

I maailmasõja ajal evakueeriti suurem osa raamatukogu varadest Voroneži, kus raamatud seisid lahti pakkimata Tartusse tagasitoimetamiseni. Iseseisva Eesti Vabariigi tingimustes hakkas Tartu Ülikooli Raamatukogu direktor Friedrich Puksoo (1890–1969) juhtimisel täitma ka rahvusraamatukogu funktsioone.

Fr. Puksoo tõi esimesena esile teadusraamatukogude neli kõige olulisemat ülesannet:

  • retrospektiivse rahvusbibliograafia "Eesti raamatute üldnimestik 1535–1917" koostamine,
  • teadusraamatukogude koondkataloogi koostamine väliskirjanduse osas,
  • otstarbekas raamatukogude ühendamine (nt TÜR, AR, ka EBA),
  • rahasummade suurendamine teadusraamatukogudele kirjanduse hankimiseks.

Aastast 1919 saadi Eestis ilmuva kirjanduse sundeksemplare, mille alusel koostati iga kuu ilmuvat registratsioonibibliograafiat "Eesti raamatute üldnimestik" (19241939).

Nõukogude aeg[muuda | muuda lähteteksti]

Nõukogude okupatsiooni algus 1940. aastal tõi suuri muutusi raamatukogu töös: peaasjalikult asuti nüüd komplekteerima nõukogude kirjandust ning suures eksemplaarsuses õpikuid ja ühiskondlik-poliitilist kirjandust. Alates 1946. aastast sai raamatukogu NSV Liidu venekeelseid tasulisi sundeksemplare ülikooli profiili kuuluvatelt aladelt. Lääne-Euroopas ilmunud kirjanduse osakaal juurdekasvus vähenes. Teise maailmasõja järel rakendati töös nõukogude raamatukogunduse printsiipe ja töömeetodeid (nõukogude võimu jaoks keelatud raamatute hoidmiseks asutati erihoid jne). Nõukogude perioodil kasvasid fondid jõudsalt, seda peamiselt siiski suure eksemplaarsuse arvel. 1958. aastal nimetati raamatukogu teaduslikuks raamatukoguks, seoses sellega suurenes koosseis, avardusid võimalused bibliograafia- ja teadustööks, kujundati välja restaureerimisosakond. Regulaarselt hakkasid ilmuma raamatukogu publikatsioonid, toimuma teaduskonverentsid ja seminarid.[4]

1950–1958 kandis raamatukogu nime Tartu Riikliku Ülikooli Pearaamatukogu.

Tänapäev[muuda | muuda lähteteksti]

Seoses "raudse eesriide" langemisega 1980. aastate lõpul ja Eesti taasiseseisvumisega 1991. aastal leidsid raamatukogus aset suured muutused: endisest raamatute kogust pidi saama nõudliku lugeja kõiki vajadusi rahuldav informatsioonikeskus.

Raamatukogu praegune hoone avati lugejatele 22. veebruaril 1982, selle hoidlates on ruumi 5,6 miljonile trükisele, lugemissaalides 1097 kohta. Lisaks õppe-, teatme- ja erialalugemissaalidele on majas ka muusika- ja keeleõppekeskus, individuaaltööruumid. Konverentsiteenust pakub konverentsikeskus. Raamatukogul on viis filiaali, mis asuvad ülikooli õppehoonetes (biomeedikumi, füüsika-, keemia- ja majandusraamatukogu). 1992. aastast on raamatukogu Euroopa Liidu dokumentatsioonikeskus.[5] [6]

1990. aastal tähistati laialdaselt raamatuteadlase ja Tartu Ülikooli raamatukogu direktori Friedrich Puksoo 100. sünniaastapäeva. Raamatukogu osaleb Fr. Puksoo auhinna väljaandmisel.

12. mail 1993 võeti raamatukogus eksemplaride arvestuses arvele viiemiljones trükis. Kevadel 1993 käivitati Eesti esimene veebiserver, serveri nimeks oli toona kilu.utlib.ee, säilinud on veebitõmmis aastast 1996[7]

29. novembril 1994 sisestati esimesena Eesti raamatukogudest esimene kirje oma arvutikataloogi INGRID. Liigitamisosakonnas oli alustatud Sirje Nilbe ja Helgi Laanese juhtimisel samanimelise märksõnastiku koostamist.

Aastal 1999 võeti raamatukogus kasutusele elektrooniline infosüsteem INNOPAC, praegu on kasutusel selle infosüsteemi versioon Sierra. Raamatukogu on enamiku ELNETi infosüsteemide serverite majutajaks.

Jaanuaris 2008 – mais 2009 ühendati Tartus koostatud tesaurus INGRID ja Tallinna Rahvusraamatukogu Eesti üldine märksõnastik (EÜM). Tesaurus sai uue nime: Eesti märksõnastik (EMS). [8]

Raamatukogu haldab TÜ digitaalarhiivi DSpace'is, kureerides selles infosüsteemis nii raamatukogus digiteeritud ainest kui ka TÜ teiste struktuuriüksuste teavet.

Uuendused[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti raamatukogudes kasutusele võetud elektrooniline kataloog ESTER tähistab uut tasandit raamatukogude lugejateeninduses. Oluline on koostöö teaduskondadega erialakogude komplekteerimise valdkonnas ja õppematerjalide kättesaadavuse parandamine.

Kasutusele on võetud mitmeid infosüsteeme, eelistatud on vabavaralised lahendused. Nende hulgas on tarkvara nime järgi saanud andmebaasid, nagu näiteks ojs.utlib.ee, rescarta.ut.ee, dspace.ut.ee. Tuntud on arendus Eeva (Eesti vanema kirjanduse digitaalne tekstikogu). Olles osaline Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumis (ELNET Konsortsium), osaletakse Eesti raamatukogunduslike infosüsteemide arenduses ja halduses, koostatakse ja toimetatakse Eesti märksõnastikku EMS, mis pälvis Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu auhinna "Aasta tegu 2009 teadusraamatukogus".[9]

Olulisemad üritused[muuda | muuda lähteteksti]

Oluliselt mõjutas raamatukogu tegevust Eesti Raamatu Aasta, mis kestis 23. aprillist 2000 kuni 23. aprillini 2001. Raamatukogu osales raamatuaasta ettevõtmistes kolmes plaanis: näitused, konverentsid, trükised. Kõige rikkalikumal Eesti raamatunäitusel eksponeeriti 2434 trükist, illustreerivat lisamaterjali oli paigutatud 10 stendile.[5]

18. oktoobril 2005 kuulutati välja Heateenindus.ee korraldatud konkursi HEA TEENINDUSTEGU 2005 võitjad. Aasta 2005 teenindustegu on Tartu Ülikooli Raamatukogu teenindusprojekt "Kuidas ületada kliendi ootusi: projekt Ööraamatukogu."[10] Eksamiperioodil selgus, et raamatukogu lahtiolekuajad ei vasta üliõpilaste vajadustele. Nii sündiski projekt, mille käigus pikendatakse eksamite ajal raamatukogu lahtiolekuaega, et üliõpilased saaksid oma raamatud kätte ka hilistel õhtutundidel. Sama projekt pälvis ka publiku lemmiku tiitli ja Hansapanga eripreemia.

Projektid[muuda | muuda lähteteksti]

2006. aasta novembris esitas TÜ Raamatukogu konkursile "5th IFLA International Marketing Award 2007" projekti "Ööraamatukogu ja tudengiemade raamatukogu". Esitluse pani kokku teenindusosakonna juhataja Olga Einasto, Tartu Ülikooli Raamatukogu tunnustati esikohaga. Konkursil osales 24 projekti 12 riigist (Argentina, Austraalia, Kanada, Horvaatia, Eesti, Soome, Peruu, Holland, Portugal, Singapur, Ühendkuningriik, USA). Teise ja kolmanda koha said Mladen Masar (Zadari rahvaraamatukogust) ja Doris Yyon Samanez Alzamora Peruu Lima rahvaraamatukogust.[11]

Tartu Ülikooli Raamatukogu e-pood[muuda | muuda lähteteksti]

Raamatukogul on e-pood, kus müüakse kasutatud raamatuid. Muu hulgas saab sealt osta raamatuid, mida TÜ raamatukogus on vajalikust rohkem. Raamatuid on eri keeltes ja nende hulgas on õpikud, teaduskirjandus, ilukirjandus, teatmeteosed. Ostetud raamatud saadetakse postiga või antakse kätte raamatukogus.

Raamatukogu ajaloos olulised inimesed[muuda | muuda lähteteksti]

Raamatukogu esimene direktor oli kõnekunsti, klassikalise filosoofia, kirjandus- ja kunstiajaloo professor Johann Karl Simon Morgenstern, kes oma 37 tegevusaasta jooksul komplekteeris rikkaliku fondi. Morgensterni isikliku raamatukogu, mis oli tol ajal suurim erakogu Tartus, pärandas Morgenstern oma 1851. aastal koostatud testamendi järgi ülikooli raamatukogule, kuhu lesk Minna Morgenstern selle 1852. aasta detsembris üle andis.[12] Morgensterni raamatukogu säilitatakse ülikooli raamatukogus tema memoriaalkoguna (tähis Mrg). Ülikooli raamatukogus säilitatakse ka Morgensterni isiklikku käsikirjakogu, mis sisaldab teiste seas umbes 3000 kirja ligi 700 isikult. Kirjade korrespondentideks on eri alade inimesed, teiste hulgas Preisimaa kuningas Friedrich I, erilist uhkust tundis Morgenstern kirjade üle, mille olid talle saatnud Friedrich von Schiller, Johann Wolfgang von Goethe ja Immanuel Kant.

1919. aastal valiti Friedrich Puksoo raamatukogu juhataja kandidaadiks ja 1920. aasta algul juhatajaks, kellena ta töötas 25 aastat järjest. Kvalifikatsiooni tõstmiseks sooritas ta rohkesti õppe- ja uurimusreise Euroopa maadesse: 1919. aastal Soome, kus ta töötas kõigis Helsingi ülikooli raamatukogu osakondades, 1920. aastal tutvus ta Petrogradi ja Moskva raamatukogudega, 1922. aastal käis Saksamaal ja Austrias, 1924. aastal Poolas, Saksamaal, Prantsusmaal ja Belgias, 1925 ja 1931 Taanis ja Rootsis, korduvalt käis ta Lätis ja Soomes.

TÜ Raamatukogu direktorid on hiljem olnud Kaja Noodla (1949–1951), Aimi Hiir (1951–1962), Laine Peep (1962–1990), Malle Ermel (1990–1995, direktori kohusetäitja 2010–2012), Peeter Olesk (1995–1999), Toomas Liivamägi (1999–2004), Martin Hallik (2005–2010), Liisi Lembinen (direktori kohusetäitja 2013–2016) ja Martin Hallik (alates 2016).

Osalus erialaorganisatsioonides[muuda | muuda lähteteksti]

TÜR on järgmiste koostöö- ja erialaorganisatsioonide liige:

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Risto Mets: "Kultuuriministeerium kuulutaski kolm Tartu ülikooli hoonet mälestiseks" Tartu Postimees, 7. juuni 2017
  2. Tartu Ülikooli Raamatukogu koduleht. https://utlib.ut.ee
  3. Tartu Riikliku Ülikooli Teaduslik Raamatukogu : teatmik / koost. A. Kirsel. Tartu, 1966.
  4. Trükisõna ja selle saladusi. Uurimusi ja artikleid. / koost. A. Palm. Tallinn, Eesti Raamat, 1983.
  5. 5,0 5,1 Tartu Ülikooli Raamatukogu aastaraamat 2000. Tartu, 2000
  6. Tartu Ülikooli Raamatukogu Eurodokumentatsiooni Keskus http://www.euroinfo.ee/
  7. http://web.archive.org/web/19961218174559/http://utlib.ee/
  8. S. Nilbe. Eesti märksõnastiku loomislugu.[1]
  9. Teod. Sirje Nilbe. "Sirp", 20.11.2009 *[2]
  10. Heateenindus.ee http://www.heateenindus.ee/
  11. Raamatukogu 3 / 2007.
  12. Tartu Ülikooli raamatukogu memoriaal- ja erikogud http://www.utlib.ee/index.php?e_id=12&p_id2=212

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]