Mine sisu juurde

Eesti Energia

Allikas: Vikipeedia
Eesti Energia
Asutatud 1939
Peakorter Tallinn, Eesti
Tegevuspiirkond Baltimaad, Soome, Poola
Võtmeisikud Andrus Durejko (juhatuse esimees)
Valdkonnad energeetika, taastuvenergia tootmine, vedelkütuste tootmine, elektri jaeäri
Tooted
  • elektrienergia toodang: 3,8 TWh elektrit, sh 2,1 TWh taastuvenergiat (2024)
  • vedelkütus 451 000 tonni (2024)
Käive 1,8 miljardit eurot (2024)[1]
Puhaskasum 186 miljonit eurot (2024)[1]
Töötajaid 4800 (mai 2025)
Tütarettevõtted
  • Enefit AS
  • Enefit Green AS
  • Enefit Power OÜ
  • Enefit Industry AS
  • Enefit Solutions AS
  • Elektrilevi OÜ
  • Enefit US LLC
  • Attarat Holding OÜ
  • Enefit Outotec Technology OÜ
  • Enefit Jordan BV
Koduleht www.enefit.com
Eesti Energia peahoone Tallinnas aadressil Lelle tänav 22

Eesti Energia Aktsiaselts on 1939. aastal asutatud Eesti riigile kuuluv rahvusvaheline energiaettevõte, mis tegutseb lisaks Eestile veel Soomes, Lätis, Leedus ja Poolas.

Eesti Energia kontserni kuulub kuustütarettevõtet: kliendi- ja energiateenuste ettevõte Enefit, taastuvenergiaettevõte Enefit Green, Narva elektrijaamu opereeriv Enefit Power, vedelkütuste tootmisele ja ringmajanduslahendustele keskenduv Enefit Industry, tööstuslahenduste ettevõte Enefit Solutions ning jaotusvõrguteenuse ettevõte Elektrilevi.

Eesti Energia elektrienergia kogutoodangust moodustas 2024. aastal üle 50% taastuvenergia.

Eesti Energia juhtimisorganid on üldkoosolek, nõukogu, juhatus ja auditikomitee. Üldkoosolek on ettevõtte kõrgeim juhtimisorgan, kes määrab ametisse ettevõtte nõukogu. Nõukogu määrab ametisse ettevõtte juhatuse ning teeb juhatuse tegevuse üle järelevalvet. Nõukogule annab järelevalveküsimustes nõu auditikomitee.

Ettevõtte juhtimise eest vastutab Eesti Energia juhatus, kuhu kuulub kuus liiget. Juhatuse esimees on ühtlasi kontserni tegevjuht. Eesti Energia juhatuse esimees on alates 1. aprillist 2023 Andrus Durejko.

Eesti Energia ainuaktsionär on Eesti Vabariik, keda aktsionäride üldkoosolekul esindab rahandusminister[2].

Eesti Energia majandustulemused on leitavad Eesti Energia kodulehelt.

Algusaastatest kuni Eesti taasiseseisvumiseni

Kindlustamaks energeetika arengut, asuti Eestis 20. sajandi esimesel poolel välja ehitama ühtset elektrivõrku. Koordineerivaks keskuseks sai 1936. aastal loodud Eesti Rahvuslik Jõukomitee. Aastal 1938 valmis üksikasjalik Eesti elektrifitseerimise plaan, mille aluseks said järgmised progressiivsed põhimõtted: luua ülemaaline ühtne elektrivõrk, jagada koormus elektrijaamade vahel optimaalselt ja ühendada suuremad jaamad töökindluse tagamiseks magistraalliinidega.

Kavandatut hakati peatselt ellu viima. 1939. aasta 8. mail kirjutas  Eesti vabariigi president Konstantin Päts alla AS Elektrikeskuse loomise dokumendile. See hetk tähistab Eesti Energia kontserni algust.

Plaanipärase arengu katkestas Teine maailmasõda ja Eesti okupeerimine 1940. aastal. Sõja lõpuks oli Eesti energeetika põhjalikult purustatud. 1950. aastatel algas taastamisajajärk. Valmisid Ahtme ja Kohtla-Järve elektri ja soojuse koostootmisjaamad ning Ahtme-Tallinna ja Ahtme-Narva elektriliinid. 1955. aastal võeti kasutusele Narva hüdroelektrijaam, millega ühendati Eesti ja Leningradi piirkonna elektrisüsteemid. Teisisõnu, Eesti ühendati tänase Venemaa elektrivõrku.[3]

Estonia puiestee 1/3 ehitati 1958. aastal viiekorruseline nurgahoone Eesti Energia peahoonena.[4]

1959. aastal alustas tööd Balti elektrijaama esimene energiaplokk.[5] 10 aastat hiljem alustas tööd Eesti elektrijaama esimene plokk.[6] Ajavahemikul 1956-1973 vähendati Ahtme ning Kohtla-Järve elektrijaama tegevust ning suleti Tallinna ja Püssi elektrijaam.

1. jaanuaril 1970 alustas tööd elektrijaamasid põlevkiviga varustav Narva karjäär. Kolm aastat hiljem, 1973. aasta 28. detsembril hakati põlevkivi kaevandama Estonia kaevanduses. Tallinna linna soojus- ja elektrienergiaga varustamiseks hakati 1974. aastal ehitama Iru koostootmisjaama. Elektrijaamade ehitamise kõrval arendati elektrivõrke ja rajati alajaamu.

1980. aastal avati Eesti elektrijaama kõrval uus Narva õlitehas, kus hakati kasutama põlevkiviõli tootmiseks ainulaadset tehnoloogiat UTT-3000. Täna tunneme seda tehast kui Enefit140.[7]

Eesti Energia taasiseseisvunud Eestis

Eesti iseseisvuse taastamise järel, 19. detsembril 1996 võttis valitsus vastu korralduse riigiettevõtte Eesti Energia jagunemise kohta, mis nägi ette aktsiaseltside Eesti Energia, Narva Elektrivõrk ja Läänemaa Elektrivõrk asutamise. 1998. aasta 1. aprillil moodustati Eesti Energia AS. AS Narva Elektrivõrk kujundati oktoobris 2009 ümber osaühinguks Loojangu Valgus ning lõpetas tegevuse 2014. AS Läänemaa Elektrivõrk on järgnevalt korduvalt nime vahetanud. 2006. aastast tegutseb ettevõte aktsiaseltsina Imatra Elekter, mille 2021. aastal omandas Eesti Energia kontserni kuuluv Elektrilevi.[8]

Vaade Kaubamaja tänavale Estonia puiestee ja Gonsiori tänava ristmikult, viiekorruseline Eesti Energia nurgahoone/peahoone on paremal

1998. aastal kanti äriregistrisse riigiettevõtte Eesti Energia ümberkujundamisel asutatud aktsiaselts Eesti Energia. Eesti Energia koosseisu loeti kuuluvaks veel ka seni eraldiseisvate majandusüksustena ettevõtteregistrisse kantud järgmised riigiettevõtted: Balti Elektrijaam, Eesti Elektrijaam, Iru Elektrijaam, Põhja Elektrivõrgud, Lõuna Elektrivõrgud, Viru Elektrivõrgud, Saarte Elektrivõrgud, Tallinna Elektrivõrk, Eesti Energoremont, Energiamüük, Eesti Energia Õppekeskus ja Eesti Energia Kommertskeskus.

2001. aastal avati Eesti Energia klientidele veebipõhine iseteenindusportaal.

Tuulest on Eesti Energia elektrit tootnud alates 2002. aastast, mil Virtsusse rajati esimene nüüdisaegne tuulepark.

Eesti Energia kasutab elektritootmiseks vett alates 2002. aastast, mil renoveeriti Linnamäe hüdroelektrijaam. Linnamäe hüdrojaama müüs Eesti Energia 2017. aastal OÜ-le Wooluvabrik[9]. Praegu käitab Eesti Energia tütarettevõte Enefit Green Keila-Joa hüdroelektrijaama.

2003. aasta veebruaris alustas tööd rikketelefon 1343, mis hakkas tööle üle-eestiliselt ja ööpäevaringselt.

2004. aasta kevadel loodi Eesti Energia tütarfirmad OÜ Põhivõrk ning OÜ Jaotusvõrk. Põhivõrgu tegevusalaks oli võrguteenuse osutamine kõrgepingevõrgu kaudu. Jaotusvõrk hakkas osutama võrguteenust ehk ülesandeks oli elektrienergia jaotamine ning madal- ja keskpingevõrkude haldamine.

2006. aastal omandas Eesti Energia Skandinaavia energiavaldkonna maaklerfirma Soliduse (suleti 2015), mis oli Eesti Energia jaoks esimene väljaspool Eestit omandatud energiaettevõte. See tehing lõi Eesti Energia grupis aluse energiakaubanduse finantskauplemisele.

2006. aasta lõpus ühendati Estlink 1 merekaabli kaudu Balti- ja Põhjamaade elektrivõrgud. Sellega seoses sai esmakordselt võimalikuks elektri eksport ja import kahe piirkonna vahel.

2006. aastal sisenes kontsern Läti elektriturule. Aasta hiljem ka Leedu turule.

2009. aastal eraldas valitsus põhivõrgud Eesti Energia kontserni omandist ning lõi Eleringi, eesmärgiga tagada põhivõrguettevõtte sõltumatus elektrienergia tootmise ja müügiga seotud tegevustest.

Aulepa tuulepargi esimene etapp valmis 2009. aastal ning teine etapp 2011. aastal. 2010. aastal alustati Liivi meretuulepargi arendamisega. Paldiski ja Tootsi tuulepargid valmisid 2012. aastal.

Jaotusvõrk nimetati 2012. aastal ümber Elektrileviks. Nimemuutmise ajendiks oli 2013. aastast täielikult avanenud elektriturg, kus Elektrilevi pidi võrguettevõtjana eristuma Eesti Energiast kui elektrimüüjast.

2012. aastal alustas Eesti Energia Ida-Virumaal uue juhitava elektrijaama ehitamist (Auvere).

2012. aasta lõpus toodeti esimene põlevkiviõli uues Enefit280 õlitehases.

2013. aastal avas Eesti Energia Irus Eesti esimese koostootmisjaama, mis kasutab kütusena segaolmejäätmed. 105 miljonit eurot maksnud jäätmeenergiaplokk toodab lisaks elektrile ka soojust Tallinna ja Maardu elanikele. Iru jäätmeenergiaplokk on Eesti jaoks uus lahendus nii energia tootmises kui ka prügikäitluses. Jäätmeploki valmimisega lõppes Eestis suuremahuline segaolmejäätmete prügilatesse ladustamine.

2014. aasta märkis Eesti põlevkivienergeetika jaoks mitut olulist juubelit. Eesti Energia kontserni eelkäija AS Elektrikeskuse loomisest möödus 75 aastat. Eesti Energia elektritootmise algusest möödus 65 aastat – 1949. aastal valmis Kohtla-Järve soojuselektrijaam.

Balti ja Eesti elektrijaamad tähistasid 2014. aastal 55. ja 45. tegutsemisaastapäeva. Samal aastal sai eraklientidele kättesaadavaks ka Eesti Energia mobiilirakendus.

2015. aasta mais ühendati esmakordselt elektrivõrguga Auvere elektrijaam ning selle tootmisvõimsus on 300 MW. Jaam rajati riigi varustuskindluse ja energiajulgeoleku vajadusest lähtuvalt, olles paindlikuim, efektiivseim ja puhtaim juhitav tootmisvõimsus Eestis. Auvere elektrijaamas kasutatakse peaasjalikult alternatiivseid kütuseid - uttegaasi, biomassi ja jäätmepuitu, põlevkivi osakaal on alla poole.

2016. aastal asutas Eesti Energia taastuvenergia ettevõtte Enefit Taastuvenergia, praeguse Enefit Greeni.

2017. aastal lõi Eesti Energia oma ajaloos esmakordselt suurenergeetika valdkonna, kuhu kuulus üle 4000 töötaja. Suurenergeetika alla kuulus kontserni Ida-Virumaal toimuv tegevus ehk kaevandamine, logistika, elektri- ja õlitootmine ning varahaldus.

2017. aastal sisenes Eesti Energia Poola elektriturule.

Samal aastal lõppes kaugloetavate arvestite paigaldamise projekt, millega sai Eestist üks esimesi riike Euroopas, kus praktiliselt kogu riigi energiatarbimist mõõdetakse tarkade, kaugloetavate arvestite abil.

2018. aastal ostis Enefit Green Balti riikides tegutseva taastuvenergia ettevõtte Nelja Energia, mille tulemusel muutus Eesti Energia tütarettevõte Baltimaade suurimaks tuuleenergiatootjaks.

Aastal 2018 võttis Eesti Energia ehitajalt General Electric vastu Auvere elektrijaama.

2023. aasta lõpus väljus Enefit Green biomassi kütusena kasutavatest koostootmise ning pelletitootmise äridest.

Alates 2024. aasta algusest liikusid kõik senised Eesti Energia klienditeenused kontserni tütarettevõtte Enefit AS-i alla. Muudatuse eesmärk oli seada veelgi paremini fookusesse klientide rahulolu ning teenuste pakkumise kvaliteet.

Alates 2025. aasta 1. aprillist tegutsevad eraldi ettevõtetena reservelektrijaamu opereeriv Enefit Power ja vedelkütuste tootmise ning ringmajanduslahenduste arendamisega tegelev Enefit Industry.[10]

Eesti Energia tööandjana

[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Energia kontsernis on kokku ligi 5000 töötajat, mis teeb ettevõttest ühe Eesti suurima tööandja. Enam kui pooled töötajad asuvad Ida-Virumaal. Lisaks on töötajaid veel Poolas, Leedus ja Lätis. Igal aastal käib Eesti Energias praktikal pea 200 noort.  

Kantar Emori tööandjate maineuuringu põhjal oli aastatel 2020-2024 Eesti Energia Eesti mainekaim tööandja, 2025. aastal saavutati selle arvestuse 2. koht.[11]

Sotsiaalne vastutus

[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Energia panustab koostöös partneritega algatustesse, mis toetavad energiavaldkonna teaduspõhist arengut ning innovatsiooni.

Eesti Energia toetab:

Kontsern on ka Andekate Noorte Energiafondi looja. Koostöös Ida Virumaa Omavalitsuste Liiduga antakse kaks korda aastas välja stipendiume andekatele Ida-Virumaa noortele.[1] Samuti tunnustab Enefit igal aastal andekaid õppureid stipendiumiga.[13]

{{viited|allikad= [14] [15] [16] [17] [18] [19] [20] [21] [22] [23] [24] [25] [26] [27] [28] [29] [30] [31] [32] [33]


Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. 1,0 1,1 [https://public-docs.enefit.com/ettevottest/investorile/eesti-energia-aastaaruanne-2024-est.pdf
  2. "Meil on ambitsioon olla suunajuhiks". Enefit Group. Vaadatud 16. juunil 2025.
  3. Alak, H., Hausmann, R. (2015). Eesti elektrifitseerimise lugu. Tallinn: Eesti Energia (Viljandi: Print Best), lk 137-138.
  4. https://elektrilevi.ee/et/uudised/elektrilevi-juhtimiskeskus-on-juba-80-aastat-hoolitsenud-eesti-elektrivarustuse-eest
  5. Alak, H., Hausmann, R. (2015). Eesti elektrifitseerimise lugu. Tallinn: Eesti Energia (Viljandi: Print Best), lk 141.
  6. Bachmann, M., Ilp, R., Kilk K. et al. (2014). Kukersiit ja konnatahvel: meie energia lugu. Tallinn: Produktsioonigrupp (Tallinn : Tallinna Raamatutrükikoda), lk 75.
  7. Bachmann, M., Ilp, R., Kilk K. et al. (2014). Kukersiit ja konnatahvel: meie energia lugu. Tallinn: Produktsioonigrupp (Tallinn : Tallinna Raamatutrükikoda), lk 173.
  8. ERR (23. juuli 2021). "Elektrilevi ostis Imatra Elektri ligi 30 miljoni euroga". ERR. Vaadatud 30. juunil 2025.
  9. ERR (2. november 2017). "Eesti Energia müüs Linnamäe hüdroelektrijaama Wooluvabrikule". ERR. Vaadatud 30. juunil 2025.
  10. "Enefit Power AS jaguneb aprillist kaheks ettevõtteks: Enefit Industry AS ja Enefit Power OÜ - Enefit". Enefit AS. 4. jaanuar 2025. Vaadatud 30. juunil 2025.
  11. "Tallinna Lennujaam tõusis Eesti mainekaimaks tööandjaks". Majandus. 4. juuni 2025. Vaadatud 30. juunil 2025.
  12. "Ühiskondlik tegevus". Enefit Group. Vaadatud 30. juunil 2025.
  13. "Enefiti stipendium". Enefit. Vaadatud 30. juunil 2025.
  14. Elektrilevi koduleht
  15. Eesti Energia ühendab oma tütarettevõtted ühise nime alla
  16. Brian Maffly Utah oil shale becomes political punching bag in Estonia" The Salt Lake Tribune, Jan 25 2013
  17. Andres Raid "FOTOD: Ameeriklased protestisid Eesti Energia vastu" Delfi, 26. jaanuar 2014
  18. Jennifer Napier-Pearce "Utah clean air rally draws thousands to Capitol" The Salt Lake Tribune, 25. jaanuar 2014
  19. Eesti Energia operatiivjuhtimissüsteem: ajalugu
  20. Välek, Eesti Energia siseleht
  21. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. juuli 2014. Vaadatud 11. juunil 2014.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  22. [2]
  23. Praxis: Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine
  24. Aidu veespordikeskus
  25. Liis Velsker ja Mihkel Maripuu: "Suur ülevaade: kuidas käib elektritootmine Eesti Energia uutes hiigelinvesteeringu saanud jaamades" postimees.ee, 16. oktoober 2016
  26. "Eesti Energia tootis uues tehases esimese barreli põlevkiviõli" Postimees, 20. detsember 2012
  27. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. juuli 2014. Vaadatud 11. juunil 2014.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  28. Mohammad Ghazal "Kingdom likely to lead region on shale oil production"[alaline kõdulink] The Jordan Times, Apr 14 2014
  29. " Six int'l firms bid for Jordan's first oil shale-fired power plant " The Jordan Times, Apr 17 2013
  30. Taylor Luck "Jordan closing in on vendor of first oil shale plant" The Jordan Times, Nov 26, 2013
  31. " Enefit Jordan authorised to proceed with Jordan's oil shale fired power plant" The Jordan Times, Jun 18, 2013
  32. Amy Joi O'Donoghue "Estonia company wants to pull 2.6 billion barrels of oil from Utah" Deseret News, Jul 13 2013
  33. John Hollenhorst "Oil shale brings promise of jobs, revenue from Estonian partnership" KSL.com, Sept 19 2013