Eesti Energia

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Eesti Energia
Asutatud 1939
Peakorter Tallinn, Eesti
Tegevuspiirkond Balti- ja Põhjamaad, Jordaania ja USA
Võtmeisikud Hando Sutter (juhatuse esimees)
Valdkonnad energeetika
Tooted vedelkütus 301 800 tonni (2016)[1]
Teenused elektrienergia müügimaht 9,0 TWh (2016)[1]
Käive 732,1 miljonit eurot (2016)[1]
Puhaskasum 171 miljonit eurot (2016)[1]
Töötajaid 5840 (31.12.2016)[1]
Tütarfirmad Enefit Outotec Technology OÜ
Pogi OÜ
Enefit Power and Heat Valka SIA
Enefit Jordan BV
Attarat Holding OÜ
Kodulehekülg www.energia.ee
Eesti Energia kunagine administratiivhoone Tallinnas Kadaka teel

Eesti Energia Aktsiaselts on 1939. aastal asutatud Eesti riigile kuuluv rahvusvaheline energiaettevõte, mis tegutseb Baltimaades, Jordaanias ja USA-s.

Kontsern haldab tervikahelat põlevkivi kaevandamisest, elektri, soojuse ja õli tootmisest kuni elektri transpordi[2], müügi ja lisateenusteni.

Põhiliseks energiatootmise tooraineks on Eesti Energiale kuuluvatest kaevandustest pärinev põlevkivi, millest toodetakse üle 90% Eesti elektrist. Samas teadvustades põlevkivienergeetika rakendamise keskkonnamõju, on Eesti Energia kasutusele võtnud tuules, vees ja jäätmetes peituva energia.

Eesti Energia 70. sünnipäeval, 8. mail 2009, muutis kontsern oma identiteeti, millega liideti erinevate visuaalide ja väärtusmaailmaga tütarettevõtted ühtse Eesti Energia brändi alla. Kontsernis seni kasutusel olnud ligi kahekümne erineva logo ja kaubamärgi asemel võeti kasutusele üks Eesti Energia nimi ja logo. Välisturgude tegevused koondati ühtse kaubamärgi Enefit alla. Sellest hetkest saadik tegutseb Eesti Energia ühtse kaubamärgi all.[3]

2000. aastatel laiendas Eesti Energia tegevust teistesse riikidesse, lootes võtta kasutusele põlevkivimaardlad ning eksportida tehnoloogiat näiteks Jordaaniasse ja Utah' osariiki USA-s. Ajakirjanduses on avaldatud kahtlusi investeeringute tasuvuse suhtes[4]. 2014. aasta 25. jaanuaril toimus Utah' pealinnas Salt Lake Citys ka tuhandete osavõtjatega keskkonnateemaline meeleavaldus, kus muuhulgas protestiti Eesti Energia tütarfirma Enefit American Oil planeeritavate põlevkivikaevanduste vastu[5] [6].

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kindlustamaks energeetika arengut asuti 20. sajandi esimesel poolel ühtse elektrivõrgu väljaehitamisele. Koordineerivaks keskuseks sai 1936. aastal loodud Eesti Rahvuslik Jõukomitee. Aastal 1938 valmis üksikasjalik Eesti elektrifitseerimise plaan, mille aluseks said järgmised progressiivsed põhimõtted: luua ülemaaline ühtne elektrivõrk, jagada koormus elektrijaamade vahel optimaalselt ja ühendada suuremad jaamad töökindluse tagamiseks magistraalliinidega.[7]

Kavandatut hakati peatselt ellu viima. 1939. aasta 8. mail kirjutas tollane president Konstantin Päts alla AS Elektrikeskus loomise dokumendile. See hetk tähistab Eesti Energia kontserni algust.[8]

Plaanipärase arengu katkestas Eesti okupeerimine 1940. aastal ning sellele järgnenud Teine maailmasõda. Sõja lõpuks oli Eesti energeetika põhjalikult purustatud. 1950ndatel algas taastamisajajärk. Valmisid Ahtme ja Kohtla-Järve elektri ja soojuse koostootmisjaamad ning Ahtme-Tallinna ja Ahtme-Narva elektriliinid. 1955. aastal võeti kasutusele Narva hüdroelektrijaam, mis tõsi küll, jäi Lenenergo alluvusse. Eesti oludes ülisuured Balti ja Eesti soojuselektrijaamad võimsusega vastavalt 1435 ja 1610 MW ehitati aastatel 1956–1973. Samal ajavahemikul vähendati Ahtme ning Kohtla-Järve elektrijaama tegevust ning suleti Tallinna ja Püssi elektrijaam. 1. jaanuaril 1970 alustas tööd elektrijaamasid põlevkiviga varustav Narva karjäär, kolm aastat hiljem 1973. aasta 28. detsembril hakati põlevkivi kaevandama Estonia kaevandusest. Tallinna linna soojus- ja elektrienergiaga varustamiseks hakati 1974. aastal ehitama Iru koostootmisjaama. Elektrijaamade ehitamise kõrval arendati elektrivõrke ja rajati alajaamu.[7]

1980. aastal avati Eesti elektrijaama kõrval uus Narva õlitehas, mis tänapäeval kannab Enefit140 nime. 1998. aasta 1. aprillil moodustati Eesti Energia AS.

Tuulest on Eesti Energia elektrit tootnud alates 2002. aastast, mil rajati Virtsu tuulepark. Tänapäeval on Eesti Energia valduses neli tuuleparki: Paldiskis, Aulepas, Narvas ja Virtsus koguvõimsusega 111 MW.

Eesti Energia kasutab elektritootmiseks vett alates 2002. aastast, mil renoveeriti Linnamäe hüdroelektrijaam. Lisaks Linnamäe hüdroelektrijaamale opereerib Eesti Energia ka Keila-Joa hüdroelektrijaama.

2012. aastal alustas Eesti Energia Ida-Virumaal uue elektrijaama ehitamist. Auvere elektrijaama võimsuseks saab olema 300 MW ning see valmib 2015. aasta lõpuks. Võrreldes olemasolevate põlevkivil töötavate elektrijaamadega tuleb keevkihttehnoloogial toimiv Auvere elektrijaam keskkonnasõbralikum, väiksemate õhuheitmetega ning efektiivsema tootmisega. Auvere elektrijaam hakkab kütusena kasutama põlevkivi ning kuni 50% ulatuses on seda võimalik asendada biokütustega.

2013. aastal avas Eesti Energia Irus Eesti esimese koostootmisjaama, mis kasutab kütusena segaolmejäätmed. 105 miljonit eurot maksnud jäätmeenergiaplokk toodab lisaks elektrile ka soojust Tallinna ja Maardu elanikele. Iru jäätmeenergiaplokk on Eesti jaoks uus lahendus nii energia tootmises kui ka prügikäitluses. Jäätmeploki valmimisega lõppes Eestis suuremahuline segaolmejäätmete prügilatesse ladestamine.

2014. aasta märkis Eesti põlevkivienergeetika jaoks mitut olulist juubelit [9]. Eesti Energia kontserni eelkäija AS Elektrikeskuse loomisest möödus 75 aastat. Eesti Energia elektritootmise algusest möödus 65 aastat – 1949. aastal valmis Kohtla-Järve soojuselektrijaam. Balti ja Eesti elektrijaamad tähistasid 2014. aastal 55. ja 45. tegutsemisaastapäeva.

2018. aasta 25. jaanuaril andis Keskkonnaministeerium Eesti Energiale üle tiitli "Keskkonnasõbralik tootmisprotsess 2017".[10]


Energiamüük[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Energia energiamüük tegeleb elektrienergia müügiga Eesti, Läti ja Leedu era- ja äriklientidele. Lisaks pakub Eesti Energia klientidele valdkonnaga seotud teenuseid nagu näiteks elektritööd, energiaaudit ja -märgis, energiasäästu alane nõustamine jne. Kogu Eesti Energia elektrijaamades toodetava elektri müük Eesti Energia Põhjamaade elektribörsile Nord Pool Spot. Elektrimüüjana ostab ettevõte klientidele müüdava elektri börsilt.

Energiamüügi valdkonna ettevõtted (EE osalus sulgudes)[muuda | muuda lähteteksti]

  • SIA Enefit (100%) – elektrienergia müük Läti lõpptarbijatele, äriklientidele elektrihinna muutustest tulenevate riskide maandamisteenuste pakkumine;
  • UAB Enefit (100%) – elektrienergia müük Leedu lõpptarbijatele.
  • Eesti Energia Võrguehitus AS (100%) – elektrivõrguga seotud projekteerimis-, ehitus- ja hooldustööde tegemine.

Põlevkivi kaevandamine[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti põlevkivivarud kuuluvad riigile ja asuvad üleriigilise tähtsusega Eesti maardlas. Kaevandamise tingimused on kindlaks määratud kaevandamislubades, ning mitmetes keskkonnakaitset, tööohutust ja tervisekaitset käsitlevates õigusaktides ja lubades.

Enefit Kaevandused on Eesti Energia kontserni kuuluv kaevandusettevõtte, mis kaevandab Ida-Virumaal põlevkivi elektri-ja õlitootjate varustamiseks kütuse ja toorainega. Ettevõte toodab ja müüb killustikku ning aherainet. 2013. aastal kaevandas Eesti Energia 17 miljonit tonni põlevivi. [11]

Põlevkivi tootmisel kasutatakse nii pealmaakaevandamist (Narva karjääris) kui allmaakaevandamist (Estonia kaevanduses). Kohtades, kus põlevkivikiht ei ole väga sügaval, kaevandatakse põlevkivi pealmaameetodil – nii on otstarbekas põlevkivi kaevandada kuni 30 meetri sügavuselt. Kui põlevkivikiht on sügavamal on soovitav kaevandamiseks avada allmaakaevandus.

Nüüdisaegsed kaevandused tegutsevad elukeskkonda minimaalselt häirides ning aitavad töökohtade loomise kaudu kaasa kohaliku elu jätkusuutlikkusele ja piirkonna elanike arvu tõusule. Kokku töötab Eesti Energias enam kui 7300 inimest, kellest enamus Ida-Virumaal. See teeb ettevõttest regiooni suurima tööandja.[12]

Kaevandusalade rekultiveerimise käigus on Eesti Energiast aastate vältel saanud üks suuremaid metsamaa rajajaid Eestis – alates 1960ndatest on istutatud üle 13 000 ha metsa ja 169 ha on korrastatud põllumaaks. Mõnel juhul saavad endised tööstusalad ka uue otstarbe. Näiteks suletud Aidu karjääris on aga kujundamisel omapärane veemaastik, kuhu luuakse võimalused puhkamiseks ja sportimiseks.[13]

Põlevkivi kaevandamisega seotud ettevõtted (EE osalus sulgudes):[muuda | muuda lähteteksti]

  • Orica Eesti (35%) – lõhketöid teostavate ettevõtete varustamine lõhkematerjalidega, padrundatud lõhkeainete eksport ning lõhketööde ohutuse, kvaliteedi ja tõhususe suurendamine.

Elektri ja soojuse tootmine[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Energia kasutab elektri ja soojuse tootmiseks peamiselt põlevkivi. Taastuvenergiat toodavad Eesti Energiale kuuluvad tuulepargid ja hüdroelektrijaamad. Iru soojuselektrijaam kasutab elektri ja soojuse tootmiseks segaolmejäätmetes leiduvat energiat.

Elektri ja soojuse tootmisega seotud ettevõtted[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Energia osalus on antud sulgudes.

  • Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS (100%) – elektrienergia tootmine Eesti tarbijate varustamiseks ja ekspordiks Baltimaadesse, soojusenergia tootmine Narva linna tarbeks ja põlevkivituha müük. Ettevõttel on kaks tootmisüksust:
  • AS Eesti Energia Narva Soojusvõrk (66%) – Narva linna soojusega varustamine.
  • Pogi OÜ (66,5%) – Pogi OÜ on soojuse tootja Paide linnas. Ettevõte toodab soojust biomassi ja kütteõli kasutavates katlamajades. 2014. aastal valmis Paides uus efektiivne ja keskkonnasõbralik biomassil töötav elektri- ja soojuse koostootmisjaam. Uue koostootmisjaama väljaantav elektriline võimsus on 2 MW ja soojuslik võimsus 8 MW. Soojusega varustatakse Paide linna, elekter läheb Eesti Energia võrku.
  • Enefit Power and Heat Valka (90%) – Enefit Power&Heat toodab täna Valkas soojust 2012. aastal valminud koostoomisjaamas. Tipukoormuse rahuldamiseks ja reservvõimsustena kasutatakse biokütusel ja kütteõlil töötavaid katlamaju. Valka uue biomassil töötava koostootmisjaama väljaantav elektriline võimsus on 2,4 MW, soojuslik võimsus 8 MW.

Elektrienergia toodang kütuste kaupa[muuda | muuda lähteteksti]

2015. aastal toodeti elektrit 7,7 TWh ja see jagunes kütuste kaupa järgmiselt:

  • põlevkivi (89%);
  • põlevkivigaas (4,3%);
  • tuuleenergia (2,9%);
  • olmejäätmed (1,7%);
  • biomass (1,3%);
  • muu (0,8%).[14]

Põlevkiviõli tootmine[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Energia on põlevkivist õli tootmise protsessi arendamisega tegelenud juba enam kui 30 aastat. Enefit-tehnoloogiat, millel ettevõtte õlitootmine põhineb, arendatakse rahvusvahelise insenerifirmaga Outotec loodud ühisettevõtte Enefit Outotec Technology kaudu.

Eesti Energia toodab põlevkivist õli kahes Enefit140 tootmisseadmes ja 2012. aastal valminud Enefit280 õlitehases.[15] Igal aastal toodab ettevõte ligi 180 000 tonni vedelkütuseid, lähiaastatel kasvab see maht uue Enefit280 tehase arvelt veelgi. Toodetav õli on raskeõli, mida kasutatakse näiteks katlamajades kütteõlina ja laevakütuse komponendina.

Põlevkiviõli tootmisega seotud ettevõtted (EE osalus sulgudes):[muuda | muuda lähteteksti]

Tehnoloogiatööstus[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Energia Tehnoloogiatööstus[16] tegutseb rahvusvaheliselt Enefiti kaubamärgi all. Ettevõte pakub metallkonstruktsioonide, energeetika- ja tööstusseadmete valmistajana laia valikut tehnoloogilisi projektlahendusi energeetika- ja tööstussektorile. Ettevõte pakub terviklahendusi projekteerimisest kuni paigalduse ja hoolduseni. Eesti Energia kontsernis on Tehnoloogiatööstus elektrijaamade ja õlitehaste tehnoloogialahenduste peamine arendaja ja valmistaja. Tehnoloogiatööstuse suurimad kliendid on tuntud tööstusettevõtted, nagu ABB, Andritz, ALSTOM Finland, ALSTOM Power Sweden AB, ALSTOM Power Norway AS, ALSTOM Germany, Eesti Energia Kaevandused, FLSmidth, Foster Wheeler, METSO Power, METSO Minerals, METSO Paper, MW Power, Eesti Energia Narva Elektrijaamad, Eesti Energia Õlitööstus, Sandvik Mining and Construction, TLT Co-Vent, Vestas, VKG Oil,YIT Industria Ltd.

Rahvusvaheline arendustegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi Eesti Energia tegevuse kese asub Eestis, arendab ettevõte lisaks projekte Jordaanias ja Utah' osariigis USAs.

Jordaanias arendab ettevõte paralleelselt kahte projekti. Eesti Energial on Jordaania valitsusega eksklusiivne kokkulepe 540 MW põlevkivielektrijaama rajamiseks. Ühtlasi on Eesti Energial Jordaania valitsusega sõlmitud kontsessioonileping pikaajaliseks põlevkiviressursi kasutamiseks riigis. Samal ajal elektrijaama rajamise projektiga uuritakse ka võimalusi põlevkivist vedelkütuste tootmiseks Jordaanias.[2] [17]

2013. aastal kiitis Jordaania keskkonnaministeerium heaks elektriprojekti keskkonnamõjude hinnangu. Sellele eelnes 2-aastane põhjalik töö kogudes andmeid projektipiirkonna kliimatingimuste kohta, analüüsides keskkonna, kultuurilise ja sotsiaalmajanduslikke tingimusi ning projekti mõjusid.[3]

2013. aasta detsembris sõlmis Jordaanias põlevkivielektrijaama projekti arendav ja emaettevõtte kaudu osaliselt Eesti Energiale kuuluv Attarat Power Company eelkokkulepped elektrijaama ehitaja ning rahastajatega. Elektrijaama ehitamise finantseerimiseks on sõlmitud eelkokkulepped kahe Hiina suurpangaga – Bank of China ja Industrial Commercial Bank of China. Ligi 1,4 miljardi dollari suurust laenulepingut garanteerib Hiina ekspordikrediidiagentuur Sinosure. Kuue rahvusvaheliselt tunnustatud ehitusettevõtte seast valiti elektrijaama ehitajaks Hiina kogenud ettevõte Guangdong Power. Enne ehitustegevuse alustamist lepitakse kokku Jordaania valitsusega elektri hinnas ja sõlmitakse finantseerimislepingud. [4][18][19][20]

Utah' projekti arendab 100% Enefitile kuuluv ettevõte Enefit American Oil. Eesti Energia Utah' projekt katab regiooni ühte rikkalikumat põlevkivimaardlat, mis sisaldab hinnanguliselt 2,6 miljonit barrelit õli. 2011. aasta märtsis Utah' osariigis omandatud põlevkivivaru on kuni 12 korda suurem kui Eesti Energia käsutuses olevad põlevkivivarud Eestis. Üle poole põlevkivimaardlast asub eramaal, ülejäänud osa on liisitud USA föderaalvalitsuselt või Utah' osariigilt. Põlevkivitööstuse arendamist alustatakse eraomandisse kuuluvatelt aladelt, kus asuvast põlevkivist jätkub orienteeruvalt 30 aastaks.[21] [22]

Eesti Energia osalusega ettevõtted väljaspool Eestit (Eesti Energia osalus sulgudes):[muuda | muuda lähteteksti]

Sotsiaalne vastutus[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Energia on üks suuremaid sponsorlus- ja heategevusprojektide toetajaid Eestis. Eesti Energia toetab järgmisi valdkondi:

  • tegevusvaldkonna alane haridus, tegevusvaldkonna arendamine, populariseerimine ning ajaloo säilitamine;
  • keskkonnahoiu ja energiasäästu alased projektid;
  • ühiskonna arengu jaoks olulised heategevus- ja sotsiaalprojektid, rõhuasetusega noorte ettevõtlikkuse arendamisele;
  • Ida-Virumaa arengu ja kohaliku kogukonna jaoks olulised projektid, pöörates erilist tähelepanu noorte perspektiividele.[23]

Kontsern on muuseas:

  • Energia Avastuskeskuse [24] üks asutajaid ja partner loodusteaduste populariseerimisel noorte seas;
  • noorte ettevõtlikkust arendava programmi ENTRUM[25] looja;
  • Andekate Noorte Energiafoni looja. Koostöös Ida Virumaa Omavalitsuste Liiduga antakse kaks korda aastas välja stipendiume andekatele Ida-Virumaa noortele;[26]
  • igakevadise energiasektori tulevikuga seotud aktuaalseid küsimusi käsitleva Energiafoorumi korraldaja;
  • energeetika õppejõudude järelkasvu tagamiseks spetsiaalse doktoriõppe stipendiumi väljaandja;
  • noorte energiaõpingute edendaja Eestis;

Eesti Energia tööandjana[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Energia on ligi 6000 töötajaga riigi üks suurimaid tööandjaid, eriti oluline on ettevõtte roll Ida-Virumaal, kus asub 74% ettevõtte loodavatest töökohtadest. Igal aastal käib Eesti Energias praktikal ligi 300 noort.

Mitmete uuringute andmetel on Eesti Energia Eesti eelistatuim [5] ja hinnatuim tööandja (nt CV Keskus ja CV Online'i tehtud küsitlused, TNS Emor tööandjate maineuuring).

Põlevkivitööstuse rolli Ida-Virumaa tööturul analüüsis 2013. aastal Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu tellimusel Poliitikauuringute Keskus Praxis. Aruanne "Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine" annab põhjaliku ülevaate põlevkiviettevõtete tähtsusest piirkonnas.

Juhtimine[muuda | muuda lähteteksti]

2014. aastast on juhatuse esimees Hando Sutter. Aastayel 2005–2014 oli juhatuse esimees Sandor Liive.

Eesti Energia nõukogu liikmed on 2016. aasta seisuga Veiko Tali (nõukogu esimees), Rannar Vassiljev, Ants Pauls, Kaie Karniol, Danel Tuusis ja Väino Kaldoja.[27]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Eesti Energia aastaaruanne 2016
  2. Elektrilevi kodulehekülg
  3. Eesti Energia ühendab oma tütarettevõtted ühise nime alla
  4. Brian Maffly Utah oil shale becomes political punching bag in Estonia" The Salt Lake Tribune, Jan 25 2013
  5. Andres Raid "FOTOD: Ameeriklased protestisid Eesti Energia vastu" Delfi, 26. jaanuar 2014
  6. Jennifer Napier-Pearce"Utah clean air rally draws thousands to Capitol" The Salt Lake Tribune, 25. jaanuar 2014
  7. 7,0 7,1 Eesti Energia operatiivjuhtimissüsteem: ajalugu
  8. Välek, Eesti Energia siseleht
  9. https://www.energia.ee/et/juubel/avaleht
  10. "Keskkonnaminister Kiisler kuulutas välja aasta keskkonnateo ja keskkonnasõbraliku ettevõtte". Keskkonnaministeerium, 25. jaanuar 2018. Arhiiviversioon.
  11. [1]
  12. Praxis: Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine
  13. Aidu veespordikeskus
  14. Liis Velsker ja Mihkel Maripuu: "Suur ülevaade: kuidas käib elektritootmine Eesti Energia uutes hiigelinvesteeringu saanud jaamades" postimees.ee, 16. oktoober 2016
  15. "Eesti Energia tootis uues tehases esimese barreli põlevkiviõli" Postimees, 20. detsember 2012
  16. 16,0 16,1 https://www.energia.ee/et/organisatsioon/tehnoloogiatoostus
  17. Mohammad Ghazal "Kingdom likely to lead region on shale oil production" The Jordan Times, Apr 14 2014
  18. " Six int’l firms bid for Jordan’s first oil shale-fired power plant " The Jordan Times, Apr 17 2013
  19. Taylor Luck"Jordan closing in on vendor of first oil shale plant“ The Jordan Times, Nov 26, 2013
  20. " Enefit Jordan authorised to proceed with Jordan’s oil shale fired power plant" The Jordan Times, Jun 18, 2013
  21. Amy Joi O'Donoghue"Estonia company wants to pull 2.6 billion barrels of oil from Utah" Deseret News, Jul 13 2013
  22. John Hollenhorst"Oil shale brings promise of jobs, revenue from Estonian partnership" KSL.com, Sept 19 2013
  23. https://www.energia.ee/et/toetame-teisi
  24. http://www.energiakeskus.ee/avaleht
  25. http://www.entrum.ee/
  26. http://www.ivol.ee/ivol.php?leht=4&lng=ee&lx=11&news_id=309&action=show_post
  27. Eesti Energia: Juhtimine

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]