Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib tänasest erakonnast; 1990. aastatel tegutsenud erakonna kohta vaata Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (1990).

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
Conservative People's Party of Estonia
EKRE logo.png
Eesti erakond
Esimees Mart Helme
Asutatud 29. septembril 1994[1]
Ideoloogia rahvuslik konservatism[2][3]
euroskeptitsism[4][5][6]
Koalitsioon ei ole koalitsioonis
Kohti Riigikogus 7
Liikmete arv 8276 (18.09.2017)
Koduleht ekre.ee

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (lühend EKRE) on rahvuskonservatiivse[7] maailmavaatega Eesti erakond. EKRE kasvas välja Eestimaa Rahvaliidust, kui sellega ühines Eesti Rahvuslik Liikumine.[viide?] Erakonna idee autorid ja asutajad olid Martin Helme, Ruuben Kaalep, Sten-Hans Vihmar, Henn Põlluaas, Mart Helme, Aivar Koitla ja Margo Miljand.[viide?]

Detsembris 2014 oli EKRE 7604 liikmega Eesti suurim parlamendiväline erakond.[8] 2015. aasta Riigikogu valimistel sai erakond Riigikogus 7 kohta.

EKRE programmilisteks seisukohtadeks on suurema otsedemokraatia kehtestamine,[9][10] riikliku kommertspanga loomine[11] ja tasakaalustatud riigieelarve.[12] Samuti Eesti majanduse arendamine, demograafilise kriisi ja inimeste väljarände peatamine. Erakonna väitel liigub Euroopa Liit föderalismi suunas ja igasugune edasine võimu tsentraliseerimine Brüsselisse nõuab rahvahääletust.[13] Eesti rahvuse säilitamiseks näeb EKRE ette mitmesuguseid toetusi noortele peredele,[14] kodumaalt lahkunud eestlaste tagasirändega tegeleva agentuuri loomist[15] ja massilise immigratsiooni ärahoidmist.[16]

Eestimaa Rahvaliidu nime all tegutsedes propageeris erakond agraartsentrismi ning ühiskonna ja looduse tasakaalustatud arengut. Siis seati eesmärkideks oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamist ja esindamist, riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamist; demokraatliku ja iseseisva ning sõltumatu õigusriigi ülesehitamist; alalhoidliku ellusuhtumise, sotsiaalse, majandusliku ja ökoloogilise tasakaalu saavutamist säästva arengu põhimõtetel.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Eelkäijad[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvaliidu eelkäijad Eesti Maarahva Erakond (EME, asutatud 29.09.1994; aastal 1999 muutis nime Eestimaa Rahvaliiduks[17]; välja kasvas Eestimaa Maarahva Kongressist[18]), Eesti Maaliit (EML; asutatud 1917, taasasutatud 1991), Eesti Pensionäride ja Perede Erakond (EPPE; asutatud 1991) ja Põllumeeste Kogu kandideerisid 1995. aasta valimistel koos Koonderakonnaga Koonderakonna ja Maarahva Ühenduse (KMÜ) nime all ja võitsid valimised, kogudes 32,23% häältest ja 41 kohta riigikogus. Nad moodustasid neli järgmist valitsust (kolm Tiit Vähi valitsust ja Mart Siimanni valitsus), milles kõigis osalesid Rahvaliidu eelkäijad.

1999. aastal Riigikogu valimistel kandideeris EPPE koos Koonderakonnaga viimase nime all ja koos saadi 7 kohta, millest 4 kuulus EPPE-le. EML ja EME kandideerisid koos EME nime all ja saavutasid 7 kohta. Jäädi opositsiooni.

Eestimaa Rahvaliit[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eestimaa Rahvaliit.

Arnold Rüütel juhtis alates aastast 1994 Eesti Maarahva Erakonda ning oli erakonna ümbernimetamise järel (1999) kuni ühinemisteni Rahvaliidu juht. 2000. aastal valiti erakonna esimeheks Villu Reiljan ning auesimeheks Arnold Rüütel. 2001. aastal valiti Arnold Rüütel selle koha pealt Eesti Vabariigi presidendiks.[17]

Rahvaliit asutati 2000. aasta juunis kolme erakonna – Eesti Maaliidu, Eesti Pensionäride ja Perede Erakonna ja Eesti Maarahva Erakonna – liitumisel, kus EME ehk toona juba Rahvaliit oli ühendav ühing ning ülejäänud ühendatavad, mispeale loeti viimased lõppenuks ning kustutati registrist.[8] 2002. aastal ühines Rahvaliiduga erakond Erakond Uus Eesti.

2003. aasta Riigikogu valimistel kogus partei 64 463 häält ehk 13,0% häältest, mis oli 4. tulemus ja andis 13 kohta riigikogus. Pärast valimisi oldi võimul 2005. aastani koos Res Publica ja Reformierakonnaga, pärast valitsusevahetust koos Keskerakonna ja Reformierakonnaga. Rahvaliiduga ühinesid 2005. aastal veel endised keskerakondlased Toomas Alatalu, Robert Lepikson ja Jaanus Marrandi.

2005. aasta kohalike valimiste järel oli Rahvaliidul valla- ja linnavolikogudes 755 liiget, olles esindatud 154 omavalitsuses. Rahvaliitu kuulus 80 volikogu esimeest ja 60 vallavanemat. Samuti on Rahvaliit esindatud suuremates linnades: Tallinna volikogus 3, Tartu volikogus 3 ja linnavalitsuses 1 abilinnapea koht, Narva volikogus 3, Pärnu volikogus 2 esindajat. 2005. aastal peeti kõnelusi Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga uue rahvusliku vasaktsentristliku erakonna loomise üle, ent 2006. aastal toimunud presidendivalimiste tõttu jäid läbirääkimised katki.

2007. aasta Riigikogu valimistel oli erakonna valimisloosungiks "Võrdsete võimaluste Eesti". Valimistel koguti 39 202 häält ehk 7,1 protsendi valijate toetus. Partei esindatus kahanes Riigikogus 16 kohalt 6 kohale. Uuest valitsuskoalitsioonist jäi Rahvaliit välja.

Rahvaliidu poliitilise tegevuse aluseks sai 1. detsembril 2007 toimunud erakonna kongressil kinnitatud programm Hooliv Eesti, millega seati eesmärgid aastani 2030.

2008. aasta sügisest võeti erakonnas suund uuenemisele, mille esimeste sammudena valiti 1. novembril 2008 Rahvaliidu uueks esimeheks senine aseesimees ja erakonna noorteühenduse asutaja Karel Rüütli. Võetud suuna jätkamiseks mindi Euroopa Parlamendi valimistele kõigist erakondadest noorima nimekirjaga, mida juhtis juhtimisõppejõud ja endine kodanikuaktivist Anto Liivat.

2009. aasta jaanuarikuus kinnitas erakonna volikogu Euroopa Parlamendi esikandidaadiks Anto Liivati. 21. märtsil kinnitati terve 12-liikmeline nimekiri ning võeti vastu valimisplatvorm Euroopale avatud, südamega Eesti. 7. juunil toimunud valimistel kogus erakonna nimekiri 8866 häält, mis moodustas 2,23% kõigist antud häältest, ega saanud Euroopa Parlamendis ühtegi mandaati.

2009. aastal toetas Rahvaliidu juhatus ja volikogu erakonna ühinemist Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga, et moodustada üheskoos ühine sotsiaalse ja regionaalse tasakaalu eest seisev jõud vastukaaluks parempoolsele valitsusele. Seoses sisetülidega ühinemist siiski lõpule ei viidud. Villu Reiljani ja Arnold Rüütli toetajad otsustasid jätkata iseseisva erakonnana. Ühinemist pooldanud liidrid ja aktiivsemad liikmed ühinesid sotsiaaldemokraatidega. Erakond jätkas iseseisvalt uute juhtidega, saades 2011. aasta Riigikogu valimistel hävitava tulemuse ja jäi parlamendist välja.

Eesti Rahvusliku Liikumise ja Eestimaa Rahvaliidu liitumine[muuda | muuda lähteteksti]

2011. aastal alustas Rahvaliit koostöökõnelusi Eesti Rahvusliku Liikumisega.[19] Veebruaris 2012 kiitis Eesti Rahvusliku Liikumise üldkoosolek heaks organisatsiooni ühinemise Rahvaliiduga.[20] 24. märtsil 2012 kiitis ühinemise heaks ka Rahvaliidu kongress ja otsustas võtta erakonna uueks nimeks Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ning valida selle esimeheks tagasi Margo Miljandi.[21] Ühtlasi kinnitati uus programm, mille järgi on erakond rahvuskonservatiivne.[viide?] Eesti Rahvusliku Liikumise juhi Aivar Koitla sõnul oli kongressi toimumise ajaks nende 267 liikmest Rahvaliitu astunud umbes 20 inimest, kuid avaldas lootust, et edaspidi teevad seda enamus neist.[22]

2012. aasta kongressil võeti vastu EKRE esimene poliitiline avaldus, mis ütles: "[Riigikogus] puudub erakond, kes esindaks eesti rahvast, meie rahvuslikke huve ja traditsioonilisi püsiväärtusi. Klassikalises poliitikas mõistetav rahvuslik-konservatiivne tiib on tühi. Riigikogus ja valitsuses on esindatud parem- ja vasakliberaalsed, samuti sotsialistlikud ideed, mille kohaselt kodanik on vaid statistiline ühik või maksumaksja, parimal juhul teenuse tarbija. Ühiskond pole mitte kiivas paremale või vasakule, vaid ultraliberalismi. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond annab valijale, kes on tüdinud sundvalikust Ansipi ja Savisaare, ida ja lääne, vasaku ja parema vahel, väljapääsu sellest võltsvalikust."[23]

Erakonda astus 2012. aasta juunis Saue linnapea Henn Põlluaas.[24] Samal aastal oli EKRE suurim liikmeid kaotanud erakond Eestis,[25] mille põhjuseks oli peamiselt uue programmiga rahulolematute endiste rahvaliitlaste väljaastumine.[26]

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond[muuda | muuda lähteteksti]

30. augustil 2012 korraldas EKRE Toompeal meeleavalduse Euroopa Stabiilsusmehhanismi ratifitseerimise vastu.[27] Politoloogide Andres Kasekampi ja Daunis Auersi hinnangul püüdsid nad kasu lõigata laialt levinud rahulolematuselt, et vaesed Eesti maksumaksjad peavad abistama raiskavalt käituvaid ja jõukamaid eurotsooni liikmeid, ja nõndaviisi korrata Põlissoomlaste 2011. aasta edulugu.[28]

2013. aastal sai partei esimeheks Mart Helme.[29]

2013. aasta kohalikel valimistel said erakonna nimekirjad üleriigiliselt kokku 1,3% häältest, sh 2,7% Tallinnas, kuhu nad olid keskendanud oma kampaania põhiraskuse. Edukaim tulemus tehti Tudulinna vallas, kus populaarseima nimekirjana saadi 43% häältest.[30] Valimiskampaania ajal aitas EKRE-t Keskerakond, andes näiteks eetriaega munitsipaaltelevisioonis. Selle taga on nähtud Keskerakonna õigeks osutunud kaalutlust, et EKRE võtab hääli ära nende suurematelt rahvuslikelt konkurentidelt ja aitab sel moel Keskerakonnal Tallinnas võimule jääda.[28]

Oktoobris 2014 asutati erakonna Soome osakond, mida juhib Mare Liiger.[31][32]

2015. aasta Riigikogu valimiste kampaania ajal ennustas Mart Helme erakonnale edukaid valimisi: "Edu tagab meile asjaolu, et me oleme mitmes väga olulises küsimuses ainus erakond, kes asub rahva poolel, samas kui kõik ülejäänud erakonnad kas on rahva arvamusega vastuolus või jätavad seisukoha võtmata. Nii olime me ainsad, kes olid üheselt vastu kooseluseadusele, ainsad, kes olid kategooriliselt vastu Eesti-Vene piirileppele, ainsad, kes reservatsioonideta olid vastu Kreeka võlgade maksmisele, neid teemasid on teisigi. On ütlematagi selge, et me oleme ainus riigikogu väline erakond, kelle on võimekus murda seekord riigikogusse, et segada kartellierakondade mängu."[33] Ajaloolane Aro Velmet on analüütikutele, ajakirjanikele ja EKRE konkurentidele ette heitnud, et nad lõid enne valimisi EKRE-st pildi kui lihtsalt ühest uuest värskest tulijast ega näidanud valijatele, et partei "valimiskampaania põhines vastandumisel ja erinevate inimgruppide demoniseerimisel nahavärvi, rahvuse ja seksuaalse orientatsiooni alusel" ning et selle "liikmed flirdivad fašistliku sümboolikaga häirivalt sageli (st sagedamini kui mitte kunagi) ja nähtavasti karistamatult".[34]

Valimistel kogus erakond 8,1% häältest ja sai Riigikogusse 7 kohta.[35] Andres Kasekamp on EKRE parlamenti pääsemist seletanud nelja teguriga: parempopulistlikule erakonnale vajalike karismaatiliste juhtide olemasolu Mart ja Martin Helme näol; Rahvaliidust päritud organisatoorne baas, mis teistel populistlikel liikumistel on puudunud; Eesti poliitikamaastikul seniajani rahvuslikku nišši täitnud IRLi nõrkus; ühiskondliku ootuse õnnestunud tabamine (vastuseis eliidile ja vanadele erakondadele ning Kooseluseadusele).[36]

2016. aasta presidendivalimisteks esitas EKRE kongress omapoolseks kandidaadiks Mart Helme.[37] Ta kogus Valimiskogus kandideerimiseks minimaalselt vajalikud 21 valijamehe toetusallkirjad, kuid teatas, et on "absoluutselt kindel", et sealsel salajasel hääletusel toetab teda palju rohkem inimesi, kuna valijamehed ei julge repressioonide kartuses oma eelistust avalikult välja öelda.[38][39] Valimiskogu esimeses voorus sai Mart Helme siiski 16 häält 334-st võimalikust ja teise vooru ei pääsenud.[40]

2017. aastal võttis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kongress vastu avalduse, milles kutsus üles korraldama süveneva eurointegratsiooni tõttu Eesti Euroopa Liidu liikmisuse küsimuses uut rahvahääletust.[41][42][43] Üleskutsele reageerinud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikud teatasid, et EKRE astub sellega rahva enamuse vastu (viimse küsitluse järgi toetas EL-i kuulumist 77% inimestest)[44] ning et Euroopa Liitu kuulumine on Eesti rahvuslikes ja majandusjulgeoleku huvides.[45]

Juhtimine[muuda | muuda lähteteksti]

Eestimaa Rahvaliidu juhtimine[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvaliit deklareeris, et nende juhtimine oli demokraatlik, see rajanes liikmete omaalgatusel, subsidiaarsuspõhimõttel, eetilisel käitumisel ja distsipliinil. Rahvaliidul oli umbes 8600 liiget[8] ja ühendused igas maakonnas ning linnaühendused Tallinnas, Tartus ja Narvas.

Rahvaliidul oli ligi 3000-liikmeline noortekogu (MTÜ Rahvaliidu Noored), mille asutaja ja ülesehitaja oli hiljem erakonna esimeheks valitud Karel Rüütli.

Rahvaliidu viimane esimees enne nimevahetust 2012. aastal oli Margo Miljand, aseesimehed olid Enn Braun ja Arno Sild.

Eestimaa Rahvaliidu esimehed[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhatus[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna 9. aprillil 2017 valitud juhatuses on 15 liiget: Mart Helme (esimees), Martin Helme (aseesimees), Jaak Madison (aseesimees), Henn Põlluaas (aseesimees), Merry Aart, Urmas Espenberg, Ruuben Kaalep, Rene Kokk, Helle Kullerkupp, Eve Miljand, Siim Pohlak, Anti Poolamets, Ülle Rosin, Arno Sild ja Rein Suurkask.[46] 

Erakonna auesimees on president Arnold Rüütel.[47][48]

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna 6. aprillil 2014 valitud juhatuses oli 14 liiget: Mart Helme (esimees), Martin Helme (aseesimees), Raivo Põldaru (aseesimees), Alar Ehala, Urmas Espenberg, Ruuben Kaalep, Helle Kullerkupp, Jaak Madison, Heldur Paulson, Paul Puustusmaa, Henn Põlluaas, Arno Sild, Kai Tennosaar ja Rein Tölp.[49]

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna 12. juunil 2016 valitud juhatuses oli 15 liiget: Mart Helme (esimees), Martin Helme (aseesimees), Jaak Madison (aseesimees), Merry Aart (aseesimees), Henn Põlluaas, Malle Pärn, Anti Poolamets, Siim Pohlak, Arno Sild, Helle Kullerkupp, Maria Kaljuste, Olev Teder, Rein Tölp, Raivo Põldaru, Urmas Espenberg.[46]

Sinine Äratus[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Sinine Äratus.

EKRE noorteühendus loodi novembris 2012 Tartus ja kannab nime Sinine Äratus. Sealsed aktivistid on korraldanud proteste Eesti-Venemaa piirilepingu vastu ja teevad koostööd Läti ning Leedu noorte rahvuslastega.

Alates 2014. aastast korraldab Sinine Äratus Eesti Vabariigi aastapäeval Tallinna kesklinnas tõrvikurongkäiku Eesti iseseisvuse ja vabadusvõitluse auks. EKRE teatel on rongkäigu eesmärk "anda märku, et Eestis on endiselt palju noori, kellele on tähtsad rahvuslikud aated".[50]

2015. aasta rongkäik sai rohkelt kriitikat, väideti, et sellega võis EKRE anda Venemaa meediale ettekäände propagandarünnakuks. Rongkäigule kutsuti Rahvuslik Liit "Kõik Läti eest!" – "Isamaale ja Vabadusele/LNNK", Leedu Rahvuslaste Ühendus ja ühendus Nordisk Ungdom. Meedia väitel olevat rongkäigus kantud loosungeid "Eestlaste Eesti eest!", mis osavõtjate sõnul ei vastanud tõele: loosungiks olevat olnud "Eesti eest!". Eesti Päevaleht võrdles oma juhtkirjas Sinise Äratuse väidetavat loosungit Saksamaa paremäärmuslaste hüüdlausega "Saksamaa sakslastele, välismaalased välja!"[34][51][52] EKRE väitis ajakirjanduses ilmunud erakonda kritiseerivate artiklite kohta, et tegu olevat propagandarünnakuga Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna vastu.

2017. aastal korraldatud Vabariigi aastapäeva tõrvikurongkäik tõi Tallinna vanalinna tänavatele üle 3500 inimese.[53][54]

Skandaalid[muuda | muuda lähteteksti]

Tartu linnapeakandidaadi Henn Kääriku KGB-süüdistus[muuda | muuda lähteteksti]

2013. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimiste eel taandas EKRE oma kandidaadi Tartu linnapea kohale, valimisnimekirja esinumbri Henn Kääriku, ajakirjanduses esile kerkinud paljastuste tõttu, mille kohaselt olevat Käärik teinud Nõukogude okupatsiooni ajal (alates 1984. aastast) ENSV Etnograafiamuuseumi teadusdirektorina töötades koostööd riikliku julgeolekuasutuse KGB-ga, kasutades agendinime Schliemann. Käärik eitas süüdistusi.[55][56]

Meediaskandaal Jaak Madisoni sõnavõttude teemal[muuda | muuda lähteteksti]

3. märtsil 2015 avaldas Rahvusringhäälingu ajakirjanik Rain Kooli artikli, kus kirjutas, et EKRE nimekirjas Riigikokku pääsenud Jaak Madison on oma kolme aasta taguses blogipostituses kiitnud fašismi ja natsismi ning tõi sealt näidetena välja kolm tsitaati: "...pole paraku olemas täiuslikku valitsemisvormi (mida pole kindlasti ka demokraatia), kuid minu silmis on fašismi näol tegemist ideoloogiaga, mis koosneb üsna paljudest positiivsetest ning rahvusriigi säilimiseks vajalikest nüanssidest." /---/ "On tõsi, et olid koonduslaagrid, sunnitöölaagrid, harrastati gaasikambritega mänge kuid samas selline nn "range" kord tõi ka Saksamaa tol ajal üsna sügavalt p**sest välja, sest areng, mis põhines küll esmajärgul sõjatööstuse arengule, viis see siiski riigi vaid loetud aastatega Euroopa üheks võimekamaks." /---/ "Ei taha küll õigustada nüüd selle tekstiga natsikuritegusid ja massimõrvu (kuigi sealgi on hukkunute arvud väga vastuolulised), kuid ei saa vaadata asja vaid ühe mätta otsast, vaid peaks nägema ka positiivseid pooli, mis kaasnesid tolleaegse korraldusega."[57]

EKRE esimees Mart Helme teatas Madisoni blogipostitust kommenteerides: "See, et üks inimene on arutlenud teemal, kas fašismis oli ka midagi positiivset või mittepositiivset, ei tee seda inimest natsiks ja ei tee meie parteid natsiparteiks." Helme oma erakonnas "nähtavat sümpaatiat Hitleri režiimi vastu" polevat märganud.[58] Madison ise ütles, et igal riigikorral on üksikuid häid külgi ja selle väljatoomisest "mingisuguse korra ülistamist või kellegi heroiseerimist" leida "on jaburus ja rumalus."[59] Hiljem andis EKRE teada, et "erakonna aatele on vastuvõetamatud kõik totalitarismi vormid, nii kommunism, natsism kui fašism", ning lisati: "Peame pressis ja sotsiaalmeedias levitatud hüsteeriat teadlikuks ja küüniliseks katseks seostada rahvuslikke ja konservatiivseid väärtusi kandvat erakonda õõvastavate ajaloosündmustega ning selle läbi lülitada äsja parlamenti valitud uus jõud poliitilisest diskussioonist välja."[60]

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Sven Mikser reageeris Madisoni teemale avaldusega, et "sotsiaaldemokraadid ei näe võimalust valitsuskoostööks EKRE-ga, kelle sõnumid on üles ehitatud vaenu õhutamisele. Seda kinnitab veelkord EKRE esimehe Mart Helme soovimatus mõista üheselt hukka oma erakonna uue parlamendiliikme Jaak Madisoni natsismi õigustav mõtteavaldus."[61] Reformierakonna esimees ja peaminister Taavi Rõivas sõnas, et "on kurvastav, et noor poliitik käsitleb nii paljudele inimestele kannatusi toonud natsismikuritegusid õigustavalt ja labaseid väljendeid kasutades" ning küsis, kas "fašismi õigeks rääkimine ja inimsusevastaste kuritegude naeruvääristamine on erakonna üldine seisukoht". Reformierakonna peasekretäri Martin Kuke arvates peaks EKRE Madisoni väljaütlemised hukka mõistma,[62] hiljem andis ta teada koalitsioonikõneluste välistamisest EKRE-ga.[63] IRL-i peasekretär Tiit Riisalo teatas, et "kuritegelike ideoloogiate ja režiimide õigustamine riigikogu liikme poolt ei ole sobilik ega vastuvõetav."[64] Järgmisel päeval ütles Keskerakonna aseesimees Enn Eesmaa, et "blogipostitus, mis näis justkui õigustavat sunnitöölaagreid, on meie oludes täiesti lubamatu." Ta kutsus Jaak Madisoni üles kaaluma oma sobivust Riigikokku ja EKRE-t väljendama oma seisukohta selgemalt.[65]

Samal ajal pälvis tähelepanu ka Madisoni sõnavõtt Facebookis 2014. aasta kevadel, kus ta teatas: "Paraku on tõsiasi, millest alles nüüd hakatakse ka laiemalt aru saama ning tunnistama, et on vaja rahvuslikku puhastust, mis looks eelduse, et ülekaalu saavutaksid venelaste hulgas just need eestimeelsed :)"[66]

4. märtsil antud intervjuus ütles Jaak Madison, et "tegemist on klapperjahi ja lauspropagandaga minu ja EKRE vastu, et leida mingisugunegi fabritseeritud ettekääne võimuparteidele, miks meid mitte kutsuda koalitsiooniläbirääkimistele." Ta rõhutas, et on oma blogipostitustes hukka mõistnud kõik kuritegelikud tegevused nagu koonduslaagrid ja massimõrvad.[67] Ka EKRE auesimees Arnold Rüütel pidas kriitikat Madisoni suhtes alusetuks: "See on kunstlikult esile toodud probleem, sest ei ole teada, et ta oleks oma sõnavõttudes propageerinud fašismi. See tuleneb poliitilisest võitlusest erinevate jõudude vahel."[68] Tema avaldust kommenteerides arvas politoloog Andres Kasekamp, et "Rüütel võib-olla päriselt ei taju, millises seltskonnas ta on."[69]

Samal päeval tegi EKRE esimees Mart Helme uue omapoolse avalduse ja teatas seekord, et erakond ei jaga Madisoni toonaseid seisukohti ega leia neile õigustusi. Ka Madison ise mõistvat oma toonase blogipostituse kohatust ja kahetsevat seda. Madisoni Riigikogust lahkumiseks ega suureks skandaaliks Helme põhjust siiski ei näinud.[70]

Madisoni sõnavõttudega seoses juhtis ajakirjandus tähelepanu ka teistele juhtumitele. Ajaloolase Aro Velmeti väitel poseeris erakonna juhatuse liige Ruuben Kaalep EKRE kodulehel 20. Eesti SS Vabatahtlike Diviisi sümboolikaga ning oli andnud intervjuu Suurbritannia raadiojaamale Renegade Broadcasting, mida on seostatud valge rassi ülemvõimu toetamisega.[34]

EKRE väitel oli taaskord tegu nende erakonna vastase propagandarünnakuga, mille käigus olevat avaldatud kahe kuu jooksul ligi 60 alusetut ja laimavat artiklit. Päevalehe juhtkirja "Vihaõhutajad riigikogus" järel lubas EKRE kaevata laimajad kohtusse.[71]

Tsitaat[muuda | muuda lähteteksti]

Kui peab valima poliitika ja rahva vahel, tuleb valida rahvas; kui peab valima enda ja rahva vahel, tuleb valida rahvas; kui peab valima rahvaste vahel, tuleb valida oma rahvas, austades teiste rahvaste samasuguseid õigusi.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond[72]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. erakonnad.info: EKRE
  2. http://www.parties-and-elections.eu/estonia.html
  3. https://www.riigikogu.ee/riigikogu/fraktsioonid/eesti-konservatiivse-rahvaerakonna-fraktsioon/
  4. "The Baltic Sea Region: A Comprehensive Guide: History, Politics, Culture and Economy of a European Role Model". (2017) BWV Berliner Wissenschafts-Verlag. ISBN BWV Berliner 9783830517481 lk 328
  5. Emanuele, Vincenzo; Maggini, Nicola; Marino, Bruno. "Gaining votes in Europe against Europe? How National Contexts Shaped the Results of Eurosceptic Parties in the 2014 European Parliament Elections". Journal of Contemporary European Research. Volume 12, Issue 3 (2016). lk 699
  6. "EKRE peab Euroopa Liitu kuulumise küsimuses vajalikuks uut rahvahääletust". Objektiiv, 9. aprill 2017. Kasutatud 29. september 2017.
  7. EKRE Põhikiri(Vaadatud 22.05.2016)
  8. 8,0 8,1 8,2 Äriregistri teabesüsteem: Erakonnad
  9. http://www.ekre.ee/aeg-on-kups-otsedemokraatiaks/
  10. EKRE: Eestis tuleb seadustada rahvaalgatus, ekre.ee, 28. mai 2016
  11. E24: Konservatiivne Rahvaerakond nõuab riiklikku kommertspanka
  12. EKRE programm: majandus ja põllumajandus
  13. http://www.ekre.ee/eesti-peab-panema-veto-euroopa-uhendriikidele/
  14. Riigikogu valimiste platvorm 2015. On aeg!
  15. Konservatiivid plaanivad luua Tagasirände Agentuuri
  16. EKRE programm: kodanik ja kodanikuühiskond
  17. 17,0 17,1 Eestimaa Rahvaliit: Eestimaa Rahvaliidu ajalugu
  18. Vahur Kalmre. [Postimehe valimisteatmik 1995.] Postimehe kirjastus 1995, lk 35
  19. Rahvaliit ja Eesti Rahvuslik Liikumine alustasid koostöökõnelusi. Delfi, 14. august 2011
  20. Delfi: Rahvuslik liikumine paneb Rahvaliiduga leivad ühte kappi
  21. Rahvaliit muutub Eesti Konservatiivseks Rahvaerakonnaks. Postimees, 24. märts 2012
  22. Koitla: EKREga on ühinenud paarkümmend ERLi liiget. Postimees, 24. märts 2012
  23. Delfi: Uue nime saanud Rahvaliit: parlamendierakonnad tegelevad manduva ja kõlbeliselt hukutava euroliidu väärtuste propageerimisega
  24. Saue linnapea liitus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga. Baltic News Service, 8. juuni 2012.
  25. http://www.postimees.ee/1090860/aastaga-sai-enim-liikmeid-juurde-sotsiaaldemokraatlik-erakond/
  26. Delfi: 131 EKRE Jõgeva piirkonna liiget astub parteist välja
  27. Delfi: ESM-i vastane meeleavaldus
  28. 28,0 28,1 Daunis Auers, Andres Kasekamp (2015). “The impact of the radical right in the Baltic States”. Kogumikus Transforming the Transformation? The Radical Right in the Political Process in East Central Europe. London: Routledge
  29. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE). erakonnad.info
  30. Kohalikud valimised 2013, Vabariigi Valimiskomisjon
  31. Konservatiivne Rahvaerakond asutas Soomes oma osakonna. Delfi, 21. oktoober 2014
  32. Konservatiivne Rahvaerakond asutas Soome osakonna
  33. Vahur Koorits "NIMEKIRI: EKRE valimisnimekirja juhivad kaks Helmet" Delfi, 4. jaanuar 2015
  34. 34,0 34,1 34,2 Aro Velmet "EKRE tõelisest loomusest on mööda vaadanud nii ajakirjandus, analüütikud kui ka Taavi Rõivas" ERR, 6.03.2015.
  35. Tulemused
  36. Andres Kasekamp, kas hüvastijätt Eestiga?, intervjuu Andres Kasekampiga. Postimees, 15. aprill 2017
  37. DELFI FOTOD: EKRE esitas presidendikandidaadiks Mart Helme. Delfi, 12. juuni 2017
  38. EKRE viis Mart Helme toetusallkirjad valimiskomisjoni - nimed, fotod, video. Eesti Rahvusringhääling, 21. september 2016
  39. Mart Helme esitab vabariigi valimiskomisjonile valimiskogu liikmete toetusallkirjad. Eesti Rahvusringhääling, 20. september 2016
  40. Vabariigi Presidendi valimine 2016. aastal, Vabariigi Valimiskomisjon
  41. EKRE avaldust korraldada referendum kannustas hirm Brüsseli võimujanu ees. Postimees, 11. aprill 2017
  42. EKRE kongressi avaldus: Eesti liikmelisus Euroopa Liidus vajab uut rahvahääletust, EKRE, 10.04.2017
  43. Madisoni vastulause Pilvrele: naeruväärne on lugeda arvamuspuhanguid, kus sotsid räägivad rahva enamuse tahtest. Eesti Päevaleht, 11. aprill 2017
  44. Barbi Pilvre: EKRE eksib, sest enamus Eesti rahvast pooldab Euroopa Liitu. Postimees, 10. aprill 2017
  45. Oviiri vastulause Madisonile: kas EKRE võtab Euroopa Liidu järel sihikule NATO?. Eesti Päevaleht, 12. aprill 2017
  46. 46,0 46,1 Juhatus. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna koduleht. (Vaadatud 19. juunil 2016)
  47. Lisaks on volikogus põhikirja p 11.2 järgi auesimees, saadikud ringkondadest ja ühendustest ning erakonna Riigikogu fraktsioonist: Arnold Rüütel (Auesimees)
  48. "EKRE auesimees Rüütel: Madisoni ümber tekitati probleem kunstlikult" ERR, 04.03,2015
  49. Juhatus. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna koduleht. (Vaadatud 19. jaanuaril 2015)
  50. EKRE: Muljeid tõrvikurongkäigust
  51. Jüri Estam "EKRE tõrvikumarsist: kelle huvides kutsuti natsiatribuutikat kasutavad rootslased Eestisse?" EPL, 3. märts 2015
  52. "Juhtkiri: trump kätte vaenujõududele" EPL, 26. veebruar 2015
  53. AK video: Sinine Äratus korraldas Tallinna vanalinnas taas tõrvikurongkäigu, ERR, 24.02.2017
  54. EKRE ja Sinise Äratuse tõrvikurongkäik tõi Tallinna vanalinna tänavatele üle 3500 inimese, EKRE, 26.02.2017
  55. "Konservatiivne Rahvaerakond taandas esinumbri Tartus" Postimees, 17. oktoober 2013
  56. Madis Jürgen "KGB agent Schliemann jahib tartlaste hääli" Eesti Ekspress, 17. oktoober 2013
  57. Rain Kooli "Riigikokku valitud Jaak Madison: natsismis ja fašismis on palju positiivset" ERR, 03.03.2015
  58. "Mart Helme: Madisoni tekst on üksikisiku arvamusvabadust austav seisukoht" ERR, 3.03.2015.
  59. "Madison: leida minu blogipostitusest natsismi ülistamist on jaburus" ERR, 3.03.2015.
  60. "Eesti Konservatiivne Rahvaerakond mõistis hukka "natsiteemalise hüsteeria"" ERR, 3.03.2015.
  61. "Mikser välistas valitsuskoostöö EKRE-ga" ERR, 3.03.2015.
  62. "Reformierakond: EKRE peaks Madisoni väljaütlemised hukka mõistma" ERR, 3.03.2015.
  63. Reformierakond välistas EKRE-ga valitsuskoostöö. ERR, 4. märts 2015
  64. "IRL: kuritegelike ideoloogiate õigustamine ei ole vastuvõetav" ERR, 3.03.2015.
  65. Eesmaa Madisonist: Eesti ei vaja parlamenti äärmuslasi, ERR, 4. märts 2017
  66. "Sotsiaalmeedias levib veel üks EKRE poliitiku vastakaid arvamusi tekitav postitus" ERR, 3.03.2015.
  67. Madison: ükski riigikord, ajastu ega ideloogia pole täiesti must või valge. ERR, 4. märts 2015
  68. EKRE auesimees Arnold Rüütel tunneb väikeerakondade edu üle heameelt. Postimees, 4. märts 2015
  69. Kasekamp: president Rüütel võib-olla päriselt ei taju, millises seltskonnas ta on. ERR, 5. märts 2015
  70. Helme muutis meelt ja otsustas Madisoni avaldust kahetsusväärseks nimetada. ERR, 4. märts 2015
  71. "EKRE kavatseb Eesti Päevalehe kohtusse kaevata" ERR, 05.03.2015
  72. EKRE koduleht, vaadatud 18.06.2017
Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "B60R9" ei kasutata eelnevas tekstis.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Olev Remsu. Mida tahab EKRE? – Kogumikus Aja Kirju, Petroneprint, 2016.