Muḩammad

Allikas: Vikipeedia

Muḩammad (araabia keeles محمد ; eesti keeles ka Muhammed, Muhammad, Muhamed, Mohammed; täisnimi Abū-l-Qāsim Muḩammad ibn ‘Abd Allāh ibn ‘Abd al-Muţţalib ibn Hāshim ibn ‘Abd Manāf al-Qurashī ( أبو القاسم محمد بن عبد الله بن عبد المطلب بن هاشم بن عبد مناف القرشي); umbes 570–573 Meka8. juuni 632 Mediina) oli islamiusu prohvet ja mõningate Araabia hõimude ühendaja.

Muslimid lisavad pärast tema nime suulist või kirjalikku mainimist alati: "rahu olgu tema peal" (ﷺ, sallalahu aleyhi wasallam, lühend SAW; teine tõlge: "Jumal õnnistagu teda ja andku talle rahu").

Muḩammadi elu ja islamitraditsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Andmed Muḩammadi elu kohta pärinevad araabia autoritelt, kes panid Muḩammadi eluloo kirja sajandeid pärast tema surma. Need andmed pole kuigi usaldusväärsed, eriti seetõttu, et varasemates teadetes pole prohveti elu kuigi täpselt fikseeritud, kuid ajapikku muutusid tema elulookirjeldused täpsemaks ja kanoonilisemaks. Tavaliselt on Muḩammadi eluloost kirjutades tehtud kompromiss, usaldades enamikku islamiajaloolaste poolt kirja pandud faktoloogiat, kuid püüdes seda tõlgendada võimalikult kriitiliselt.

Muḩammadi noorusaeg[muuda | muuda lähteteksti]

Muhammed Ibn Abd Allah sündis Mekas umbes 557. aastal ja kuulus Kuraiši hõimu Hašimi linnaaraablaste sugukonda. Muhammedi isa suri kohe peale poisi sündi, tema ema suri 10 aasta pärast. Muhammedi kasvatas üles tema onu Abu Talib.

Muhammedist sai onu eeskujul kaupmees. 595. aastal abiellus ta jõuka lese Hadidžaga.

Ilmutuse saamine[muuda | muuda lähteteksti]

610. aastal sai Muhammed oma esimese ilmutuse Meka ümbruse mägedes ringi uidates. Tema nägemuses ilmus hirmuäratav kuju, kelles Muhammed tundis ära peaingel Gabrieli. Ingel kostis:" Loe Isanda nimel, kes on loonud - loonud inimese veretombust. Loe, sest sinu Isand on helde, ta on õpetanud kirjasulega inimestele tarkust, mida nad ei tea." Veel ütles ingel, et temale, Muhammedile, on määratud saada "Allahi saadikuks", andes nii mõista, et see oli alles jumalike kontaktide algus. Muhammedi lohutas kodus tema naine Hadidža, kes alguses ei osanud selles näha muud kui päikesest tingitud hallutsinatsiooni, kuid nagu lubatud, hakkasid Allahilt saabuma aina uued sõnumid.

Meka vastasseis[muuda | muuda lähteteksti]

Mekas oli välja kujunenud püsielanikest kaupmeeste klass, keda tunti kuraišidena (Quraiši hõimu järgi). Kuraišid kasutasid ära oma kontakte sealsete beduiinihõimudega, et muuta Meka üheks Araabia sisemaa tähtsaimaks kaubanduskeskuseks. Muhammed sai aru, et mekalased ja araablased üldse vajavad midagi, millele nad alluksid jäägitult. Meka peab tõusma kõrgemale väiklastest hõimutülidest ja sisevõitlusest. Araablased vajasid ühteliitvat religiooni. Muhammedi õpetuste peamine iva oli vaeste ja väetite kaitsmine - eesmärk, mis põhineb Allahi hoiatusel, et kui saabub viimne kohtupäev, siis mõistetakse teiste ekspluateerijad igaveseks ajaks hukka. Kuigi Muhammed oli ka ise olnud edukas kaupmees kuid hakates kritiseerima kuraišide moraalset hoiakut, sattus ta kaupmeeste hulgas ebasoosingusse. Osava poliitikuna õnnestus Mohammedil pidada edukad läbirääkimised Mediina saadikutega. Kahe aasta jooksul saatis ta sinna oma mõttekaaslasi, ning 622. aastal (hidžra) pages koos oma äia Abu Bakriga ka ise. Põgenemine toimus viimasel hetkel, sest kuraišid olid otsustanud ta tappa.

Muhammedi poliitika ja islami võit[muuda | muuda lähteteksti]

Rashiduni khalifaadi laienemine

Muhammedist sai Mediina valitseja, kes rakendas oma vastaste vastu ka relvajõudu. Aastatel 624-630 peetud võitlusega alistas Muhammed Meka ning muutis selle islami usukeskuseks; seejärel allutas ta enamiku beduiini hõime pannes aluse Kalifaadile.

Muhammedi järglaseks sai tema ustav järgija, endine kaupmees Abū Bakr, kellest sai esimene Rashiduni khalifaadi kaliif (Vaata ka Kaliifide loend).

Muhammed suri 632. aastal.


Muhammedi naised[muuda | muuda lähteteksti]

Muhammed harrastas vastavalt islami õpetusele polügaamiat. Tema lemmiknaiste hulka kuulus ‘Ā'ishah, kellega prohvet abiellus, kui too oli kuueaastane ja kelle süütuse ta võttis, kui ‘Ā'ishah oli 9-aastane.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]