Alžeeria

Alžeeria Demokraatlik Rahvavabariik araabia الجمهورية الجزائرية الديمقراطية الشعبية Al-Jumhūrīyah al-Jazā'irīyah ad-Dīmuqrāţīyah ash-Sha‘bīyah tamasikti ⵜⴰⴳⴷⵓⴷⴰ ⵜⴰⵎⴻⴳⴷⴰⵢⵜ ⵜⴰⵖⴻⵔⴼⴰⵏⵜ ⵜⴰⵣⵣⴰⵢⵔⵉⵜ Tagduda tamegdayt taɣerfant tazzayri
Alžeeria lipp Alžeeria vapp
Riigihümn	Kassaman
Pealinn	Alžiir
Pindala	2 381 740 km²
Ametlikud keeled	araabia,tamasikti
Rahvaarv	39 542 166 (juuli 2015)
Rahvastikutihedus	16,6 in/km²
Riigikord	parlamentaarne vabariik
President	Abdelaziz Bouteflika
Peaminister	Ahmed Ouyahia
Iseseisvus	5. juuli 1962
SKT	214,1 miljardit $ (2014)
SKT elaniku kohta	14 300 $ (2014)
Rahaühik	dinaar (DZD)
Usund	sunnism
Ajavöönd	maailmaaeg +1
Tippdomeen	.dz
ROK-i kood	ALG
Telefonikood	213

Alžeeria on riik Põhja-Aafrikas Vahemere rannikul. Ta piirneb idas Tuneesia ja Liibüaga, kagus Nigeriga, edelas Mali, Mauritaania ja Lääne-Saharaga ning loodes Marokoga.

Alžeeria on pindalalt Aafrika suurim maailma 10. riik.

Alžeeria

Loodus

Rannajoon

Alžeeria rannajoone pikkus on 998 km.

Rahvastik

2015. aasta juulis elas Alžeerias 39 542 166 inimest. 71% elanikkonnast elab linnades (2015).

Sündimuskordaja on 23,67 promilli ja suremuskordaja 4,31 promilli (2015).

Keskmine eluiga on 76,6 aastat, meestel 75,3 ja naistel 78,0.

Majandus

Tööjõu suurus on 12,19 miljonit inimest (2014). Töötus oli 2014. aastal 10,6% ja 2006. aastal elas 23% elanikkonnast allpool vaesuspiiri.

SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse

Sektor	SKT (2014)	Tööjõud (2003)
Põllumajandus	8,6%	14,0%
Tööstus	48,3%	13,4%
Teenindus	43,1%	72,6% ¹
¹ Sellest 44% valitsemises, 20% kaubanduses ning 14% ehituses ja avalikes teenustes.

Väliskaubandus

Alžeeria suurimad ekspordiartiklid on nafta, toorõli ja maagaas. Tähtsaimad ekspordipartnerid (2013) on Hispaania (20,6%), Prantsusmaa (9,3%), USA 8,1%, Holland (6,9%), Kanada 6%, Brasiilia (5,6%).

Alžeeria suurimad impordiartiklid on toidukaubad ja tarbekaubad. Tähtsaimad impordipartnerid (2013) on Prantsusmaa (15,1%), Hiina (11,6)%, Itaalia (10,8%), Hispaania (9,9%) ja Saksamaa (4,6%).

Haldusjaotus

Alžeeria on jaotatud 48 provintsiks, 553 ringkonnaks ja 1541 vallaks.

Adrar 1 Ain Defla 44 Ain Temouchent 46 Alžiir 16 Annaba 23 Batna 5 Bechar 8 Bejaïa 6 Biskra 7 Blida 9 Bordj Bou Arreridj 34 Bouira 10 Boumerdes 35 Chlef 2 Constantine 25 Djelfa 17 El Bayadh 32 El Oued 39 El Tarf 36 Ghardaia 47 Guelma 24 Illizi 33 Jijel 18 Khenchela 40

Laghouat 3 Mascara 29 Médéa 26 Mila 43 Mostaganem 27 M’Sila 28 Naama 45 Oran 31 Ouargla 30 Oum el Bouaghi 4 Relizane 48 Saïda 20 Sétif 19 Sidi bel Abbes 22 Skikda 21 Souk Ahras 41 Tamanrasset 11 Tébessa 12 Tiaret 14 Tindouf 37 Tipaza 42 Tissemsilt 38 Tizi Ouzou 15 Tlemcen 13

Vaata ka

• Alžeeria riigipeade loend
• Alžeeria linnade loend
• Zaijaniidide riik
• Alžeeria jalgpallikoondis

Välislingid

 Alžeeria – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus

Aafrika maad

Iseseisvad riigid: Alžeeria | Angola | Benin | Botswana | Burkina Faso | Burundi | Djibouti | Egiptus | Ekvatoriaal-Guinea | Elevandiluurannik | Eritrea | Etioopia | Gabon | Gambia | Ghana | Guinea | Guinea-Bissau | Kamerun | Keenia | Kesk-Aafrika Vabariik | Komoorid | Kongo Vabariik | Kongo Demokraatlik Vabariik | Lesotho | Libeeria | Liibüa | Lõuna-Aafrika Vabariik | Lõuna-Sudaan | Madagaskar | Malawi | Mali | Maroko | Mauritaania | Mauritius | Mosambiik | Namiibia | Niger | Nigeeria | Roheneemesaared | Rwanda | Sambia | São Tomé ja Príncipe | Senegal | Seišellid | Sierra Leone | Somaalia | Sudaan | Svaasimaa | Zimbabwe | Tansaania | Togo | Tšaad | Tuneesia | Uganda

 Sõltuvad alad: Briti India ookeani ala | Ceuta | Chafarinase saared | Kanaari saared | Madeira | Mayotte | Melilla | Peñón de Alhucemas | Peñón de Vélez de la Gomera | Réunion | Saint Helena

 Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Edela-Somaalia | Jubaland | Lääne-Sahara | Puntland | Somaalimaa

 Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad