Alžeeria

Alžeeria Demokraatlik Rahvavabariik araabia الجمهورية الجزائرية الديمقراطية الشعبية Al-Jumhūrīyah al-Jazā'irīyah ad-Dīmuqrāţīyah ash-Sha‘bīyah
Alžeeria lipp Alžeeria vapp
Riigihümn	Kassaman
Pealinn	Alžiir
Pindala	2 381 740 km²
Riigikeel(ed)	araabia
Rahvaarv	34 994 937 (juuli 2011)
Rahvastiku tihedus	14,69 in/km²
Riigikord	parlamentaarne vabariik
President	Abdelaziz Bouteflika
Peaminister	Abdelmalek Sellal
Iseseisvus	5. juuli 1962
SKT	160,3 miljardit USA dollarit (2010)
SKT elaniku kohta	7300 USD (2010)
Rahaühik	Alžeeria dinaar (DZD)
Usund	sunnism
Ajavöönd	maailmaaeg +1
Tippdomeen	.dz
ROK-i kood	ALG
Telefonikood	213

Alžeeria on riik Põhja-Aafrikas Vahemere rannikul. Ta piirneb idas Tuneesia ja Liibüaga, kagus Nigeriga, edelas Mali, Mauritaania ja Lääne-Saharaga ning loodes Marokoga. Alžeeria rannajoone pikkus on 998 km.

Alžeeria on pindalalt Aafrika suurim riik.

Alžeeria

Demograafia

2011. aasta juulis elas Alžeerias 34 994 937 inimest. 66% elanikkonnast elab linnades (2010).

Sündimuskordaja on 16,69 promilli ja suremuskordaja 4,69 promilli (2011. aasta seisuga).

Keskmine eluiga on 74,5 aastat, kusjuures meestel 72,78 ja naistel 76,31.

Majandus

Tööjõulisi on Alžeerias 10,81 miljonit. Töötus oli 2010. aastal 10% ja 2006. aastal elas 26% elanikkonnast alla vaesuspiiri.

SKP jaotumine sektoritesse (2010) Sektor Osakaal Põllumajandus 8,3% Tööstus 61,6% Teenindus 30,1%

Tööjõu jaotumine sektoritesse (2003) Sektor Osakaal Põllumajandus 14% Tööstus 13,4% Ehitus- ja kommunaaltööd 10% Kaubandus 14,6% Valitsus 32% Muud 16%

Eksport

Alžeeria suurimad ekspordiartiklid on

• nafta ja õli
• maagaas

Alžeeria tähtsaimad ekspordipartnerid on USA 24,9%, Itaalia 17,5%, Hispaania 10%, Kanada 6,3%, Prantsusmaa 5,1%, Holland 5,1% ja Brasiilia 4,3% (2010).

Import

Alžeeria suurimad impordiartiklid on

• toidukaubad
• tarbekaubad

Alžeeria tähtsaimad impordipartnerid on Prantsusmaa 18%, Hiina 10,6%, Itaalia 9,9%, Hispaania 7%, Tadžikistan 4,8% ja Saksamaa 4,4% (2010).

Haldusjaotus

Alžeeria on jaotatud 48 provintsiks, 553 ringkonnaks ja 1541 vallaks.

Adrar 1 Ain Defla 44 Ain Temouchent 46 Alžiir 16 Annaba 23 Batna 5 Bechar 8 Bejaïa 6 Biskra 7 Blida 9 Bordj Bou Arreridj 34 Bouira 10 Boumerdes 35 Chlef 2 Constantine 25 Djelfa 17 El Bayadh 32 El Oued 39 El Tarf 36 Ghardaia 47 Guelma 24 Illizi 33 Jijel 18 Khenchela 40

Laghouat 3 Mascara 29 Médéa 26 Mila 43 Mostaganem 27 M’Sila 28 Naama 45 Oran 31 Ouargla 30 Oum el Bouaghi 4 Relizane 48 Saïda 20 Sétif 19 Sidi bel Abbes 22 Skikda 21 Souk Ahras 41 Tamanrasset 11 Tébessa 12 Tiaret 14 Tindouf 37 Tipaza 42 Tissemsilt 38 Tizi Ouzou 15 Tlemcen 13

Vaata ka

• Alžeeria riigipeade loend
• Alžeeria linnade loend
• Zaijaniidide riik
• Alžeeria jalgpallikoondis

Aafrika maad

Iseseisvad riigid: Alžeeria | Angola | Benin | Botswana | Burkina Faso | Burundi | Djibouti | Egiptus | Ekvatoriaal-Guinea | Elevandiluurannik | Eritrea | Etioopia | Gabon | Gambia | Ghana | Guinea | Guinea-Bissau | Kamerun | Keenia | Kesk-Aafrika Vabariik | Komoorid | Kongo Vabariik | Kongo Demokraatlik Vabariik | Lesotho | Libeeria | Liibüa | Lõuna-Aafrika Vabariik | Lõuna-Sudaan | Madagaskar | Malawi | Mali | Maroko | Mauritaania | Mauritius | Mosambiik | Namiibia | Niger | Nigeeria | Roheneemesaared | Rwanda | Sambia | São Tomé ja Príncipe | Senegal | Seišellid | Sierra Leone | Somaalia | Sudaan | Svaasimaa | Zimbabwe | Tansaania | Togo | Tšaad | Tuneesia | Uganda

 Sõltuvad alad: Briti India ookeani ala | Ceuta | Chafarinase saared | Kanaari saared | Madeira saared | Mayotte | Melilla | Peñón de Alhucemas | Peñón de Vélez de la Gomera | Réunion | Saint Helena

 Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Edela-Somaalia | Jubaland | Lääne-Sahara | Puntland | Somaalimaa

 Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad

27.253.45