Mine sisu juurde

Pärnu maakond

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib tänapäeva Eesti haldusüksusest; ajaloolisest Pärnu maakonnast vaata artiklit Pärnumaa.
Pärnu maakond
Pindala: 5419 km² (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 87 418 (1.01.2023)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 16,1 in/km²
Maakonnalinn: Pärnu

Pärnu maakond ehk Pärnumaa on Eesti 1. järgu haldusüksus Edela-Eestis. Maakonnakeskus on Pärnu. Tänapäeva Pärnu maakond hõlmab enamiku ajaloolise Pärnumaa alasid ning pärast 2017. aasta haldusreformi ka osa endisest Läänemaast.

Pindalalt on Pärnu maakond Eesti suurim maakond. Maakonnas on seitse omavalitsusüksust: Häädemeeste vald, Kihnu vald, Lääneranna vald, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu linn, Saarde vald ja Tori vald.

Asend ja loodus

[muuda | muuda lähteteksti]

Pärnu maakond paikneb Eesti edelaosas, poolkaares ümber Liivi lahe kirdenurga, kuhu sopistub madalaveeline Pärnu laht. Maakonna naabermaakonnad on loodes Lääne maakond, põhjas Rapla maakond, kirdes Järva maakond ja idas Viljandi maakond. Lõunas piirneb Pärnu maakond Lätiga. Üle mere jääb läände Saare maakond.

Maakonna pindala on 5418,73 km². Saarte ja laidude alla jääb ligi 20 km²; asustatud saartest kuuluvad maakonda Kihnu ja Manilaid.[3]

Pärnu maakonna maastikku liigendavad Pärnu jõgi ja selle lisajõed. Rannikualadel paiknevad luited, lahed ja rannaniidud, sisemaal leidub ulatuslikke metsi, soid ja rabasid. Maakonna tuntumate looduspiirkondade hulka kuuluvad Soomaa rahvuspark, Nigula looduskaitseala, Tõhela-Ermistu hoiuala, Manija maastikukaitseala ja Pärnu lahe hoiuala.[4]

Pärnu maakonna kõrgeim koht on Rehemaa mägi Saarde vallas, mille kõrguseks on märgitud 80,8 meetrit.[3]

Kohalikud omavalitsused

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärnu maakonna omavalitsusüksused pärast 2017. aasta haldusreformi

Pärnu maakonnas on seitse omavalitsusüksust: üks linn ja kuus valda. Omavalitsusüksused on seotud Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatoriga (EHAK); haldus- ja asustusüksuste ruumiandmeid avaldab Maa- ja Ruumiamet.[5]

Pärnu maakonna omavalitsusüksused
Omavalitsusüksus Liik Rahvaarv (1.01.2026)[6]
Häädemeeste vald vald 5012
Kihnu vald vald 676
Lääneranna vald vald 5023
Põhja-Pärnumaa vald vald 7742
Pärnu linn linn 51 333
Saarde vald vald 4187
Tori vald vald 12 593
Kokku 86 566

Asustusüksused

[muuda | muuda lähteteksti]

Pärnu maakonnas on 4 linna, 5 alevit, 9 alevikku ja 395 küla.[5]

Linnad: Kilingi-Nõmme, Lihula, Pärnu, Sindi

Alevid: Lavassaare, Paikuse, Pärnu-Jaagupi, Tootsi, Vändra

Alevikud: Are, Audru, Häädemeeste, Sauga, Tihemetsa, Tori, Tõstamaa, Virtsu, Võiste

Külad: Aasa, Aesoo, Ahaste, Alaküla, Allika, Allikõnnu, Altküla, Alu, Aluste, Anelema, Arase, Aruküla, Arumetsa, Aruvälja, Eametsa (Põhja-Pärnumaa), Eametsa (Tori), Eassalu, Eavere, Eense, Eerma, Elbi, Elbu, Emmu, Enge, Ermistu, Ertsma, Esivere, Haapsi, Halinga, Helenurme, Helmküla, Hõbeda, Hõbesalu, Ikla, Ilvese, Irta, Iska, Jaagupi, Jaamaküla, Joonuse, Jõesuu, Jõeääre, Jõõpre, Jänistvere, Järise, Järve, Jäärja, Kaansoo, Kabli, Kablima, Kabriste, Kadaka, Kadjaste, Kaelase, Kaisma, Kalda, Kalita, Kalli, Kalmaru, Kamali, Kanaküla, Kanamardi, Kangru, Karinõmme, Karuba, Karuse, Kaseküla, Kastna, Kavaru, Kergu, Kibura, Kidise, Kihlepa, Kiisa, Kiisamaa, Kikepera, Kildemaa, Kilgi, Kilksama, Kiraste, Kirikumõisa, Kobra, Kodesmaa, Koeri, Koonga, Korju, Kose, Krundiküla, Kuhu, Kuiaru, Kulli, Kullimaa, Kuninga, Kurena, Kurese, Kurgja, Kõima (Lääneranna), Kõima (Pärnu), Kõnnu, Kõpu, Kõrsa, Kõveri, Kärbu, Kärsu, Käru, Laadi, Laiksaare, Langerma, Lanksaare, Lao, Leetva, Lehtmetsa, Lehu, Leina, Leipste, Lemmetsa, Lemsi, Lepaküla, Lepplaane, Levi, Libatse, Liiva, Linaküla, Lindi, Liu, Lodja, Loomse, Luuri, Lõpe, Lõuka, Lähkma, Lüüste, Maade, Maikse, Maima, Majaka, Malda, Manija, Mannare, Marana, Marina, Marksa, Massiaru, Massu, Matsi, Mereäärse, Metsaküla (Häädemeeste), Metsaküla (Põhja-Pärnumaa), Metsapoole, Metsavere, Metsaääre, Mihkli, Muraka, Muriste, Murru, Mustaru, Mustla, Muti, Mõisaküla, Mõtsu, Mädara, Mäeküla, Mäliküla, Männikuste, Naartse, Naissoo, Nedrema, Nepste, Niidu, Nurme, Nõmme, Nätsi, Oara, Oese, Oidrema, Oissaare, Oore, Orajõe, Oriküla, Paadrema, Paatsalu, Paimvere, Palatu, Pallika, Papisilla, Papsaare, Parasmaa, Parisselja, Peantse, Peerni, Penu, Pereküla, Piha, Pihke, Piirumi, Piistaoja, Piisu, Pikavere, Pitsalu, Pootsi, Pulgoja, Pulli, Põhara, Põldeotsa, Põlendmaa, Päraküla, Pärivere, Pärnjõe, Pööravere, Rabaküla, Rabavere, Rae, Raespa, Raheste, Rahkama, Rahnoja, Rammuka, Randivälja, Rannaküla, Rannametsa, Ranniku, Rauksi, Reinu, Reinumurru, Reiu, Ridalepa, Riisa, Ristiküla, Roodi, Rootsiküla, Rukkiküla, Rõusa, Rädi, Rätsepa (Põhja-Pärnumaa), Rätsepa (Tori), Räägu, Rütavere, Saarde, Saare, Saari, Salavere, Salu, Samliku, Saulepa, Saulepi, Saunametsa, Seliste, Selja (Lääneranna), Selja (Tori), Seljametsa, Sepaküla, Sigaste, Sikana, Silla, Soeva, Sohlu, Sookalda, Sookatse, Sooküla, Soometsa, Soomra, Soosalu, Suigu, Surju, Suurejõe, Sõõrike, Sääre, Säästla, Taali, Tabria, Tagassaare, Tahkuranna, Tali, Tamba, Tamme, Tammiste, Tammuru, Tarva (Lääneranna), Tarva (Põhja-Pärnumaa), Tiilima, Tohera, Treimani, Tuuliku, Tuuraste, Tõhela, Tõitse, Tõlla, Tõlli, Tõrdu, Tõusi, Täpsi, Tühjasma, Ura, Urge, Urissaare, Urita, Urumarja, Uuemaa, Uulu, Vahenurme, Vainu, Vaiste, Vakalepa, Vaki, Valgeranna, Valistre, Varbla, Vaskrääma, Vastaba, Vee, Veelikse, Veltsa, Venekuusiku, Veskisoo, Vihtra, Viisireiu, Viluvere, Võidu, Võidula, Võiera, Võitra, Võlla, Võlli, Võrungi, Väljaküla, Värati, Õepa, Õhu, Ännikse, Ünnaste

Rahvastik

[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvastikuregistri andmetel elas Pärnu maakonnas 1. jaanuaril 2026 kokku 86 566 inimest. Suurim omavalitsusüksus oli Pärnu linn, kus elas 51 333 inimest ehk üle poole maakonna rahvastikust. Rahvaarvult teine omavalitsus oli Tori vald 12 593 elanikuga.[6]

Pärnu maakonna rahvastik on koondunud eelkõige Pärnu linna ja selle lähiümbrusse. Maakonna äärealadel on rahvastiku tihedus väiksem ning asustus hõredam. Pärnu linnastu moodustub Pärnu keskuslinna, selle lähiasulate ja ümberkaudsete tihedama asustusega piirkondade toel.[3]

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklites Pärnumaa ja Pärnu kreis

Pärnumaal eraldi muinasmaakonda ei eksisteerinud.[7] Hilisem maakondlik identiteet kujunes eeskätt Liivimaa kubermangu haldusjaotuse, Pärnu kreisi ja Pärnu linna piirkondliku rolli kaudu.

Asehalduskorra likvideerimise järel moodustati Pärnu-Viljandi kaksikmaakond. Pärnu kreis eraldati uuesti 1888. aastal. Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu Pärnu kreis koosnes Audru, Halliste, Häädemeeste, Karksi, Mihkli, Pärnu, Pärnu-Jaagupi, Saarde, Tori ja Tõstamaa kihelkonnast.

12. aprillil 1917 kinnitas Venemaa Ajutine Valitsus määruse "Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta", millega seni Liivimaa kubermangu kuulunud Pärnu maakond liideti autonoomse Eestimaa kubermanguga.

Pärnu maakonna valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi

1934. aastal oli Pärnu maakonna pindala 5228 km². 1922. aasta rahvaloenduse järgi elas maakonnas 70 906 ja 1934. aastal 68 798 inimest. Enne 1939. aastat oli maakonnas 41 valda, pärast 1939. aasta vallareformi jäi Pärnu maakonda 22 valda.

1940. aasta Eesti NSV konstitutsiooniga lahutati Tallinn, Tartu, Narva ja Pärnu maakondadest ning neist said vabariikliku alluvusega linnad.[8]

1950. aastal jagati Pärnu maakond rajoonideks. Maakonna aladest moodustati Kilingi-Nõmme rajoon ja Pärnu rajoon, osa territooriumist läks Abja rajooni, Lihula rajooni, Pärnu-Jaagupi rajooni ja Vändra rajooni koosseisu. 1957. aastal ühendati Pärnu rajoon vabariikliku alluvusega Pärnu linnaga. 1959. aastal liideti Pärnu linnapiirkonnaga Pärnu-Jaagupi, Häädemeeste ja Ikla ümbrus ning 1961. aastal Koonga ja Varbla külanõukogu. 1962. aastal taastati Pärnu rajoon.

1990. aasta 1. jaanuarist moodustati Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega Pärnu rajooni piires Pärnu maakond.[9]

Pärnu maakonna omavalitsusüksused 2009. aasta oktoobrini

1995. aastal kinnitatud Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu järgi kuulusid Pärnu maakonda linnadest Kilingi-Nõmme, Pärnu ja Sindi ning vallad Are, Audru, Halinga, Häädemeeste, Kaisma, Kihnu, Koonga, Lavassaare, Paikuse, Pärnu-Jaagupi, Saarde, Sauga, Surju, Tali, Tori, Tootsi, Tõstamaa, Tahkuranna, Varbla, Vändra alev ja Vändra vald.[10]

1995. aastal ühines Pärnu-Jaagupi vald Halinga vallaga. 2005. aastal ühinesid Kilingi-Nõmme linn ja Tali vald Saarde vallaga. 2009. aastal ühines Kaisma vald Vändra vallaga ning 2013. aastal Lavassaare vald Audru vallaga.

2017. aasta haldusreformiga moodustati Pärnu maakonnas Häädemeeste vald, Lääneranna vald, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu linn, Saarde vald ja Tori vald. Haldusreformieelsetes piirides säilis Kihnu vald. Haldusreformi järel kuuluvad Lääneranna valla koosseisus Pärnu maakonda ka varem Lääne maakonda kuulunud Lihula ja Hanila valla alad.[11]

Pärnu maavalitsuse tegevus lõpetati 1. jaanuaril 2018 koos teiste Eesti maavalitsustega.[12] Samal ajal kadus ka Pärnu maavanema institutsioon.[13]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Maa- ja Ruumiamet. Vaadatud 11.03.2018.
  2. ↑ Statistikaamet. Vaadatud 12.07.2023.
  3. 1 2 3 "Pärnumaa tervise- ja heaoluprofiil" (PDF). Tervise Arengu Instituut. 2019. Vaadatud 12. juuni 2026.
  4. ↑ "Pärnu maakonna kaitstavad loodusobjektid" (PDF). Keskkonnaamet. 2012. Vaadatud 12. juuni 2026.
  5. 1 2 "Haldus- ja asustusjaotus". Maa- ja Ruumiamet. Vaadatud 12. juuni 2026.
  6. 1 2 "Elanike arv kohalike omavalitsuste kaupa. Rahvastik 01.01.2026". Eesti Linnade ja Valdade Liit. Vaadatud 12. juuni 2026.
  7. ↑ Olaf Esna. Kui maavalitsustele lüüakse hingekella 1. Pärnu Postimees, 26. jaanuar 2017.
  8. ↑ Peeter Päll. Haldus- ja asustusüksuste terminid. Õiguskeel 2019/3.
  9. ↑ Omavalitsusliku haldussüsteemi loomisest. ENSV Teataja 1989, nr 40, art 614.
  10. ↑ Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine. RT I 1995, 40, 567.
  11. ↑ "Pärnumaa". maakonnaplaneering.ee. Vaadatud 12. juuni 2026.
  12. ↑ "Riigikogu kiitis heaks maavalitsuste tegevuse lõpetamise seaduse". Postimees. 14. juuni 2017. Vaadatud 12. juuni 2026.
  13. ↑ Maavanemate teenistusest vabastamine. RT III, 26.09.2017, 2.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Pärnu_maakond&oldid=7171017"