Rapla maakond
Rapla maakond | |
---|---|
| |
| |
Pindala: 2765 km² (2017)[1] ![]() | |
Elanikke: 33 383 (01.01.2021) | |
Maakonnalinn: Rapla | |
![]() |
Rapla maakond ehk Raplamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Üldandmed[muuda | muuda lähteteksti]
Rapla maakond (Raplamaa) asub Loode-Eestis. Raplamaa piirneb põhjas Harju, idas Järva, lõunas Pärnu, läänes Lääne maakonnaga.
Sõprusmaakond Kaiserslautern.
Kohalikud omavalitsused[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti omavalitsuste haldusreformi tulemusel kuulub Rapla maakonna koosseisu alates 20. oktoobrist 2017 Kehtna vald ning alates 21. oktoobrist 2017 Rapla vald ja Märjamaa vald. Oma haldusterritoriaalse piiri säilitas Kohila vald[2]. Rapla maakonnas on neli omavalitsusüksust (valda):
Kehtna vald – Kohila vald – Märjamaa vald – Rapla vald
Loodus[muuda | muuda lähteteksti]
Raplamaad hõlmab neli Eesti maastikurajooni. Need on Põhja-Eesti lavamaa, Lääne-Eesti madalik, Kõrvemaa ja Pärnu madalik. Suurima osaga jääb Raplamaa Põhja-Eesti lavamaale.
Suurem osa Raplamaast on siluri karbonaatsete kivimite avamusalal, maakonna põhjaosas avaneb ka ordoviitsiumi ladestu.
Maakonna kõrgeim koht on Paluküla Hiiemägi.
Veestik[muuda | muuda lähteteksti]
Raplamaal asuv tähtsaim veelahe on Paluküla hiiemägi, kust saavad alguse mitme Eesti vesikonna jõed. Rapla maakond on Eesti üks karstirohkemaid piirkondi[3]. Tähtsaim karstiala on rahvusvahelise tähtsusega Kuimetsa karstiala.
Järvi on maakonnas vähe.
Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]
Demograafilised näitajad[muuda | muuda lähteteksti]
Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2009 oli Rapla maakonnas 36 678 elanikku. Neist 47,63% oli mehed ning 52,37% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 11,04‰, suremuse üldkordaja 12,68‰ ja loomulik iive −1,64‰. 93,34% elanikest oli eestlased ja 3,93% venelased. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 15,54%, tööealisi (vanuses 15–64) 68,35% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 16,11%. Töötuse määr[4] oli 9,2%. Elanike tihedus oli 12,3 in/km².[5]
Asustusüksused[muuda | muuda lähteteksti]
![]() | See artikkel vajab ajakohastamist. |
Rapla maakonnas on 1 linn, 3 alevit, 14 alevikku ja 267 küla.
- Linn
- Rapla
- Alevid
- Järvakandi – Kohila – Märjamaa
- Alevikud
- Aespa – Alu – Eidapere – Hageri – Hagudi – Juuru – Kaerepere – Kaiu – Käru – Keava – Kehtna – Kuusiku – Lelle – Prillimäe
- Külad
- Aandu – Adila – Ahekõnnu – Alaküla – Altküla – Alu-Metsküla – Angerja – Aranküla – Araste – Aravere – Aruküla – Atla – Avaste – Ellamaa – Haakla – Hageri – Hagudi – Haimre – Helda – Hertu – Hiie – Hiietse – Hõreda – Härgla – Iira – Inda – Ingliste – Jaaniveski – Jalase – Jaluse – Juula – Jõeküla – Jõeääre – Jädivere – Järlepa – Kadaka – Kaerepere – Kaguvere – Kaigepere – Kalbu – Kalda – Kalevi – Kangru – Karitsa – Kasti – Kastna – Kasvandu – Kausi – Kehtna-Nurme – Kelba – Kenni – Keo – Keskküla – Kesu (Vigala) – Kiilaspere – Kilgi – Kirna – Kivi-Vigala – Kodila – Kodila-Metsküla – Kohatu – Kohtru – Koigi – Koikse – Kojastu – Koluta – Konnapere – Konuvere – Koogimäe – Koogiste – Kuimetsa – Kuku – Kullimaa – Kumma – Kunsu – Kurevere – Kuusiku-Nõmme – Kõdu – Kõrbja – Kõrgu – Kõrtsuotsa – Kõrvetaguse – Käbiküla (Kehtna) – Käbiküla (Märjamaa) – Kädva – Kändliku – Käriselja – Kärpla – Laeste – Lalli – Lau – Laukna – Lauri – Leevre – Leibre – Lellapere – Lellapere-Nurme – Lestima – Linnaaluste – Lipa – Lipametsa – Lipstu – Loe – Lohu – Lokuta – Lokuta – Loodna – Loone – Luiste – Lungu – Lõiuse – Lõpemetsa – Läti – Lümandu (Kohila) – Lümandu (Märjamaa) – Mahlamäe – Mahtra – Maidla (Märjamaa) – Maidla (Juuru) – Manni – Masti – Metsaääre – Metsaääre – Metsküla – Metsküla – Moka – Mukri – Mõisaaseme – Mõisamaa – Mõraste – Mäliste – Mälivere – Mällu – Männiku – Nadalama – Naistevalla – Napanurga – Naravere – Nurme – Nurtu-Nõlva – Nõlva – Nõmme – Nõmmemetsa – Nõmmeotsa – Nõmmküla – Nääri – Oblu – Oela – Oese – Ohekatku – Ohukotsu – Ohulepa – Ojapere – Ojaäärse – Oola – Orgita – Orguse – Paaduotsa – Pae – Paeküla – Pahkla – Paisumaa – Pajaka – Palamulla – Palase – Palasi – Paljasmaa – Pallika – Paluküla – Pihali – Pirgu – Pukamäe – Purga – Purila – Purku – Põikma – Põlli – Põlliku – Põllu – Põlma – Põrsaku – Päädeva – Päärdu – Pühatu – Rabivere – Raela – Raikküla – Raka – Rangu – Rassiotsa – Reonda – Ridaküla – Riidaku – Ringuta – Risu-Suurküla – Rootsi – Russalu – Rõue – Rääski – Röa – Saarepõllu – Sadala – Saksa – Salutaguse – Saunaküla – Seli – Seli-Nurme – Selja – Sikeldi – Sipa – Sonni – Sooaluste – Sooniste – Soosalu – Sulu – Sulupere – Sutlema – Suurekivi – Suurküla – Sõmeru – Sõtke – Sääla – Tamme – Tamsi – Tapupere – Teenuse – Tiduvere – Tolla – Tolli – Toomja – Tuti – Tõnumaa – Tõrma – Ummaru – Urevere – Urge – Uusküla – Vaguja – Vahakõnnu – Vahastu – Vaimõisa – Valgu – Valli – Valtu – Valtu-Nurme – Vana-Aespa – Vana-Kaiu – Vanamõisa (Märjamaa) – Vanamõisa (Vigala) – Vana-Nurtu – Vana-Vigala – Vankse – Vaopere – Varbola – Vastja – Velise – Velisemõisa – Velise-Nõlva – Veski – Vilivere – Vilta – Võeva – Väljataguse – Vängla – Äherdi – Ülejõe (Märjamaa) – Ülejõe (Rapla)
Majandus[muuda | muuda lähteteksti]
Tööstus on Raplamaal oluline majandusharu. Tööstustoodangu maht üle 20 töötajaga ettevõtetes oli 2005. aastal 1,6...2,1 miljardit krooni. 2006. aasta lõpus käivitati Kohila lähedal suur vineerivabrik.
Galerii[muuda | muuda lähteteksti]
Valtu mõisa tuuleveski
Sutlema mõisa väravatorn
Kohila mõisa peahoone
Lohu mõisa peahoone
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklites Harjumaa, Harju kreis ja Harju maakond#Ajalugu
Pikemalt artiklis Rapla rajoon
Hõlmab enamiku nõukogudeaegse Rapla rajooni alast, mis moodustati ajaloolise Harjumaa lõunaosast, Läänemaa idaosast, Järvamaa edelaosast ja väiksemast Pärnumaa alast.
Rapla maakond moodustati 1. jaanuarist 1990. aastal Rapla rajooni halduspiirides.
2011. aastal oli Rapla maakonnas: Juuru vald, Järvakandi vald, Kaiu vald, Kehtna vald, Kohila vald, Käru vald, Märjamaa vald, Raikküla vald, Rapla vald, Vigala vald.
Eesti omavalitsuste haldusreformi tulemusel kuulub endine Käru vald arvati alates 22. oktoobrist 2017 Järva maakonna Türi valla koosseisu.[6].
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.
- ↑ Raplamaa, maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)
- ↑ Kink, Hella. (2006). Veeobjektid "Eesti ürglooduse raamatus". Tallinn, Teaduste Akadeemia Kirjastus. Lk 56
- ↑ 2007.–2009. aasta libisev keskmine
- ↑ Statistikaameti koduleht
- ↑ Raplamaa, maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Eilart, Jaan (vastutav toimetaja) 1976. Rapla rajoonis. Artiklite kogumik. Tallinn: Eesti NSN Teaduste Akadeemia.
- Kusmin, Jürgen (koostaja) 2007. Raplamaa pärandkultuurist. Rapla: Eesti Loodusfoto. ISBN 978-9985-830-80-2
- Uustalu, Meinhard (1977) 2008. Haimre – Märjamaa piirkonna minevikust. Märjamaa valla Tunatoimkonna toimetised I. Kasti – Märjamaa. ISBN 978-9949-15-656-6
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
![]() |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Rapla maakond |
- Rapla maakonna ametlik koduleht
- Rapla maavalitsus
- Rapla maakond statistikaameti piirkondliku statistika portaalis
- Rapla maakonnast eestigiid.ee lehel
- Rapla maakond kaardil