Rapla maakond

Allikas: Vikipeedia
Rapla maakond

Raplamaa vapp.svg
Raplamaa vapp
Raplamaa lipp.svg
Raplamaa lipp

Pindala: 2765 km²
Elanikke: 34 085 (2017. vanades piirides)
Maakonnalinn: Rapla
Rapla maakonna asendikaart

Rapla maakond ehk Raplamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis. Hõlmab enamiku nõukogudeaegse Rapla rajooni alast, mis moodustati ajaloolise Harjumaa lõunaosast, Läänemaa idaosast, Järvamaa edelaosast ja väiksemast Pärnumaa alast.

Üldandmed[muuda | muuda lähteteksti]

Rapla maakond (Raplamaa) asub Loode-Eestis. Raplamaa piirneb põhjas Harju, idas Järva, lõunas Pärnu, läänes Lääne maakonnaga.

Sõprusmaakond Kaiserslautern.

Kohalikud omavalitsused[muuda | muuda lähteteksti]

Raplamaa omavalitsusüksused peale 2017. aasta haldusreformi
Raplamaa omavalitsusüksused enne 2017. aasta haldusreformi

Rapla maakonnas on neli omavalitsusüksust (valda):

Kehtna valdKohila valdMärjamaa valdRapla vald

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Raplamaad hõlmab neli Eesti maastikurajooni. Need on Põhja-Eesti lavamaa, Lääne-Eesti madalik, Kõrvemaa ja Pärnu madalik. Suurima osaga jääb Raplamaa Põhja-Eesti lavamaale.

Suurem osa Raplamaast on siluri karbonaatsete kivimite avamusalal, maakonna põhjaosas avaneb ka ordoviitsiumi ladestu.

Veestik[muuda | muuda lähteteksti]

Raplamaal asuv tähtsaim veelahe on Paluküla hiiemägi, kust saavad alguse mitme Eesti vesikonna jõed. Rapla maakond on Eesti üks karstirohkemaid piirkondi[1]. Tähtsaim karstiala on rahvusvahelise tähtsusega Kuimetsa karstiala.

Järvi on maakonnas vähe.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Demograafilised näitajad[muuda | muuda lähteteksti]

Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2009 oli Rapla maakonnas 36 678 elanikku. Neist 47,63% oli mehed ning 52,37% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 11,04‰, suremuse üldkordaja 12,68‰ ja loomulik iive −1,64‰. 93,34% elanikest oli eestlased ja 3,93% venelased. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 15,54%, tööealisi (vanuses 15–64) 68,35% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 16,11%. Töötuse määr[2] oli 9,2%. Elanike tihedus oli 12,3 in/km².[3]

Asustusüksused[muuda | muuda lähteteksti]

Rapla maakonnas on 1 linn, 3 alevit, 14 alevikku ja 267 küla.

Linn
Rapla
Alevid
JärvakandiKohilaMärjamaa
Alevikud
AespaAluEidapereHageriHagudiJuuruKaerepereKaiuKäruKeavaKehtnaKuusikuLellePrillimäe
Külad
AanduAdilaAhekõnnuAlakülaAltkülaAlu-MetskülaAngerjaArankülaArasteAravereArukülaAtlaAvasteEllamaaHaaklaHageriHagudiHaimreHeldaHertuHiieHiietseHõredaHärglaIiraIndaInglisteJaaniveskiJalaseJaluseJuulaJõekülaJõeääreJädivereJärlepaKadakaKaerepereKaguvereKaigepereKalbuKaldaKaleviKangruKaritsaKastiKastnaKasvanduKausiKehtna-NurmeKelbaKenniKeoKeskkülaKesu (Vigala)KiilaspereKilgiKirnaKivi-VigalaKodilaKodila-MetskülaKohatuKohtruKoigiKoikseKojastuKolutaKonnapereKonuvereKoogimäeKoogisteKuimetsaKukuKullimaaKummaKunsuKurevereKuusiku-NõmmeKõduKõrbjaKõrguKõrtsuotsaKõrvetaguseKäbiküla (Kehtna)Käbiküla (Märjamaa)KädvaKändlikuKäriseljaKärplaLaesteLalliLauLauknaLauriLeevreLeibreLellapereLellapere-NurmeLestimaLinnaalusteLipaLipametsaLipstuLoeLohuLokutaLokutaLoodnaLooneLuisteLunguLõiuseLõpemetsaLätiLümandu (Kohila)Lümandu (Märjamaa)MahlamäeMahtraMaidla (Märjamaa)Maidla (Juuru)ManniMastiMetsaääreMetsaääreMetskülaMetskülaMokaMukriMõisaasemeMõisamaaMõrasteMälisteMälivereMälluMännikuNadalamaNaistevallaNapanurgaNaravereNurmeNurtu-NõlvaNõlvaNõmmeNõmmemetsaNõmmeotsaNõmmkülaNääriObluOelaOeseOhekatkuOhukotsuOhulepaOjapereOjaäärseOolaOrgitaOrgusePaaduotsaPaePaekülaPahklaPaisumaaPajakaPalamullaPalasePalasiPaljasmaaPallikaPalukülaPihaliPirguPukamäePurgaPurilaPurkuPõikmaPõlliPõllikuPõlluPõlmaPõrsakuPäädevaPäärduPühatuRabivereRaelaRaikkülaRakaRanguRassiotsaReondaRidakülaRiidakuRingutaRisu-SuurkülaRootsiRussaluRõueRääskiRöaSaarepõlluSadalaSaksaSalutaguseSaunakülaSeliSeli-NurmeSeljaSikeldiSipaSonniSooalusteSoonisteSoosaluSuluSulupereSutlemaSuurekiviSuurkülaSõmeruSõtkeSäälaTammeTamsiTapupereTeenuseTiduvereTollaTolliToomjaTutiTõnumaaTõrmaUmmaruUrevereUrgeUuskülaVagujaVahakõnnuVahastuVaimõisaValguValliValtuValtu-NurmeVana-AespaVana-KaiuVanamõisa (Märjamaa)Vanamõisa (Vigala)Vana-NurtuVana-VigalaVankseVaopereVarbolaVastjaVeliseVelisemõisaVelise-NõlvaVeskiVilivereViltaVõevaVäljataguseVänglaÄherdiÜlejõe (Märjamaa)Ülejõe (Rapla)

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Tööstus on Raplamaal oluline majandusharu. Tööstustoodangu maht üle 20 töötajaga ettevõtetes oli 2005. aastal 1,6...2,1 miljardit krooni. 2006. aasta lõpus käivitati Kohila lähedal suur vineerivabrik.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kink, Hella. (2006). Veeobjektid "Eesti ürglooduse raamatus". Tallinn, Teaduste Akadeemia Kirjastus. Lk 56
  2. 2007.–2009. aasta libisev keskmine
  3. Statistikaameti koduleht

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]