Rapla maakond

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Rapla maakond


Pindala: 2765 km² (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 33 116 (1.01.2021)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 12 in/km²
Maakonnalinn: Rapla
Rapla County in Estonia.svg

Rapla maakond ehk Raplamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Raplamaa piirneb põhjas Harju, idas Järva, lõunas Pärnu, läänes Lääne maakonnaga.

Kohalikud omavalitsusüksused[muuda | muuda lähteteksti]

Raplamaa omavalitsusüksused pärast 2017. aasta haldusreformi

2017. aasta haldusreformist alates kuulub Rapla maakonda neli omavalitsusüksust: Kehtna, Kohila, Märjamaa ja Rapla vald.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Raplamaad hõlmab neli maastikurajooni: Põhja-Eesti lavamaa, Lääne-Eesti madalik, Kõrvemaa ja Pärnu madalik. Suurim osa Raplamaast jääb Põhja-Eesti lavamaale.

Suurem osa Raplamaast on siluri karbonaatsete kivimite avamusalal, maakonna põhjaosas avaneb ka ordoviitsiumi ladestu.

Maakonna kõrgeim koht on Paluküla Hiiemägi.

Veestik[muuda | muuda lähteteksti]

Raplamaal asuv tähtsaim veelahe on Paluküla hiiemägi, kust saavad alguse mitme Eesti vesikonna jõed. Rapla maakond on Eesti üks karstirohkemaid piirkondi.[3] Tähtsaim karstiala on rahvusvahelise tähtsusega Kuimetsa karstiala.

Järvi on maakonnas vähe.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Demograafilised näitajad[muuda | muuda lähteteksti]

Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2009 oli Rapla maakonnas 36 678 elanikku. Neist 47,63% oli mehed ning 52,37% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 11,04‰, suremuse üldkordaja 12,68‰ ja loomulik iive −1,64‰. 93,34% elanikest oli eestlased ja 3,93% venelased. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 15,54%, tööealisi (vanuses 15–64) 68,35% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 16,11%. Töötuse määr[4] oli 9,2%. Rahvastiku tihedus oli 12,3 in/km².[5]

Asustusüksused[muuda | muuda lähteteksti]

Rapla maakonnas on üks linn, kolm alevit, 13 alevikku ja 259 küla.

Linn: Rapla

Alevid: JärvakandiKohilaMärjamaa

Alevikud: AespaAluEidapereHageriHagudiJuuruKaerepereKaiuKeavaKehtnaKuusikuLellePrillimäe

Külad: AanduAdilaAhekõnnuAlakülaAltkülaAlu-MetskülaAngerjaArankülaArasteAravereArukülaAtlaAvasteEllamaaHaaklaHageriHagudiHaimreHeldaHertuHiieHiietseHõredaHärglaIiraIndaInglisteJaaniveskiJalaseJaluseJuulaJõeääreJädivereJärlepaKabalaKadakaKaerepereKaguvereKaigepereKalbuKaldaKaleviKangruKaritsaKastiKastnaKasvanduKausiKehtna-NurmeKelbaKenniKeoKeskkülaKesuKiilaspereKilgiKirnaKivi-VigalaKodilaKodila-MetskülaKohatuKohtruKoigiKoikseKojastuKolutaKonnapereKonuvereKoogimäeKoogisteKuimetsaKukuKummaKunsuKurevereKuusiku-NõmmeKõrbjaKõrguKõrtsuotsaKõrvetaguseKäbikülaKäbikülaKäriseljaKärplaLaesteLalliLauLauknaLeevreLeibreLellapereLellapere-NurmeLestimaLinnaalusteLipaLipametsaLipstuLoeLohuLokutaLokutaLoodnaLooneLuisteLõiuseLõpemetsaLätiLümanduLümanduMahlamäeMahtraMaidlaMaidlaManniMastiMetsaääreMetsaääreMetskülaMetskülaMokaMukriMõisaasemeMõisamaaMõrasteMälisteMälivereMälluMännikuNadalamaNaistevallaNapanurgaNaravereNurmeNurtu-NõlvaNõlvaNõmmeNõmmemetsaNõmmeotsaNõmmkülaNääriObluOelaOeseOhekatkuOhukotsuOhulepaOjapereOjaäärseOolaOrgitaOrgusePaaduotsaPaePaekülaPahklaPaisumaaPajakaPalamullaPalasePalasiPaljasmaaPallikaPalukülaPihaliPirguPukamäePurgaPurilaPurkuPõikmaPõlliPõllikuPõlluPõlmaPõrsakuPäädevaPäärduPühatuRabivereRaelaRaikkülaRakaRanguRassiotsaReondaRidakülaRiidakuRingutaRisu-SuurkülaRootsiRussaluRõueRääskiRöaSaarepõlluSadalaSaksaSalutaguseSaunakülaSeliSeli-NurmeSeljaSikeldiSipaSooalusteSoonisteSoosaluSuluSulupereSutlemaSuurekiviSuurkülaSõmeruSõtkeSäälaTamsiTapupereTeenuseTiduvereTollaTolliToomjaTutiTõnumaaTõrmaUmmaruUrevereUrgeUuskülaVagujaVahakõnnuVahastuVaimõisaValguValgu-VanamõisaValliValtuValtu-NurmeVana-AespaVana-KaiuVana-NurtuVana-VigalaVankseVaopereVarbolaVastjaVeliseVelisemõisaVelise-NõlvaVeskiVigala-VanamõisaVilivereViltaVõevaVäljataguseVänglaÄherdiÜlejõeÜlejõe

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Tööstus on Raplamaal oluline majandusharu. Tööstustoodangu maht üle 20 töötajaga ettevõtetes oli 2005. aastal 1,6...2,1 miljardit krooni. 2006. aasta lõpus käivitati Kohila lähedal suur vineerivabrik.

Sõprussuhted[muuda | muuda lähteteksti]

Sõprusmaakond on Kaiserslautern Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Raplamaa omavalitsusüksused enne 2017. aasta haldusreformi

Rapla maakond hõlmab enamiku Eesti NSV aegse Rapla rajooni alast, mis moodustati ajaloolise Harjumaa lõunaosast, Läänemaa idaosast, Järvamaa edelaosast ja väiksemast Pärnumaa alast.

Rapla maakond moodustati 1. jaanuarist 1990. aastal Rapla rajooni halduspiirides.

1995. aastal kinnitatud Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu järgi kuulusid Rapla maakonda järgmised haldusüksused:[6]

2002. aastal ühines Rapla linn Rapla vallaga, Kohila alev Kohila vallaga ning Loodna vald ja Märjamaa alev Märjamaa vallaga. 2017. aasta haldusreformiga moodustati Rapla maakonnas seniste omavalitsusüksuste liitmise teel Kehtna, Märjamaa ja Rapla vald. Haldusreformieelsetes piirides säilis Kohila vald. Haldusreformi järel kuulub seni Rapla maakonda kuulunud Käru valla ala Türi valla koosseisus Järva maakonda.[7]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Maa-amet, vaadatud 11.03.2018.
  2. Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 11.06.2021.
  3. Kink, Hella. (2006). Veeobjektid "Eesti ürglooduse raamatus". Tallinn, Teaduste Akadeemia Kirjastus. Lk 56
  4. 2007.–2009. aasta libisev keskmine
  5. Statistikaameti koduleht
  6. Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine, RT I 1995, 40, 567
  7. Raplamaa, maakonnaplaneering.ee, (vaadatud 31.12.2020)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]