Rapla maakond

Allikas: Vikipeedia
Rapla maakond

Raplamaa vapp.svg
Raplamaa vapp
Raplamaa lipp.svg
Raplamaa lipp

Pindala: 2980 km²
Elanikke: 34 085 (1.01.2017)[1]
Rahvastikutihedus: 11,4 in/km²
Maakonnalinn: Rapla
Rapla maakond.svg

Rapla maakond ehk Raplamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis. Hõlmab nõukogudeaegse Rapla rajooni ala, mis moodustati ajaloolise Harjumaa lõunaosast ja osast Pärnumaast.

Üldandmed[muuda | muuda lähteteksti]

Rapla maakond (Raplamaa) asub Loode-Eestis. Raplamaa piirneb põhjas Harju, idas Järva, lõunas Pärnu, läänes Lääne maakonnaga.

Sõprusmaakond Kaiserslautern.

Kohalikud omavalitsused[muuda | muuda lähteteksti]

Raplamaa omavalitsusüksused

Rapla maakonnas on 10 omavalitsusüksust (valda):

Juuru valdJärvakandi valdKaiu valdKehtna valdKohila valdKäru valdMärjamaa valdRaikküla valdRapla valdVigala vald

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Raplamaad hõlmab neli Eesti maastikurajooni. Need on Põhja-Eesti lavamaa, Lääne-Eesti madalik, Kõrvemaa ja Pärnu madalik. Suurima osaga jääb Raplamaa Põhja-Eesti lavamaale.

Suurem osa Raplamaast on siluri karbonaatsete kivimite avamusalal, maakonna põhjaosas avaneb ka ordoviitsiumi ladestu.

Veestik[muuda | muuda lähteteksti]

Raplamaal asuv tähtsaim veelahe on Paluküla hiiemägi, kust saavad alguse mitme Eesti vesikonna jõed. Rapla maakond on Eesti üks karstirohkemaid piirkondi[2]. Tähtsaim karstiala on rahvusvahelise tähtsusega Kuimetsa karstiala.

Järvi on maakonnas vähe.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Demograafilised näitajad[muuda | muuda lähteteksti]

Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2009 oli Rapla maakonnas 36 678 elanikku. Neist 47,63% oli mehed ning 52,37% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 11,04‰, suremuse üldkordaja 12,68‰ ja loomulik iive −1,64‰. 93,34% elanikest oli eestlased ja 3,93% venelased. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 15,54%, tööealisi (vanuses 15–64) 68,35% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 16,11%. Töötuse määr[3] oli 9,2%. Elanike tihedus oli 12,3 in/km².[4]

Asustusüksused[muuda | muuda lähteteksti]

Rapla maakonnas on 1 linn, 3 alevit, 14 alevikku ja 267 küla.

Linn
Rapla
Alevid
JärvakandiKohilaMärjamaa
Alevikud
AespaAluEidapereHageriHagudiJuuruKaerepereKaiuKäruKeavaKehtnaKuusikuLellePrillimäe
Külad
AanduAdilaAhekõnnuAlakülaAltkülaAlu-MetskülaAngerjaArankülaArasteAravereArukülaAtlaAvasteEllamaaHaaklaHageriHagudiHaimreHeldaHertuHiieHiietseHõredaHärglaIiraIndaInglisteJaaniveskiJalaseJaluseJuulaJõekülaJõeääreJädivereJärlepaKadakaKaerepereKaguvereKaigepereKalbuKaldaKaleviKangruKaritsaKastiKastnaKasvanduKausiKehtna-NurmeKelbaKenniKeoKeskkülaKesu (Vigala)KiilaspereKilgiKirnaKivi-VigalaKodilaKodila-MetskülaKohatuKohtruKoigiKoikseKojastuKolutaKonnapereKonuvereKoogimäeKoogisteKuimetsaKukuKullimaaKummaKunsuKurevereKuusiku-NõmmeKõduKõrbjaKõrguKõrtsuotsaKõrvetaguseKäbiküla (Kehtna)Käbiküla (Märjamaa)KädvaKändlikuKäriseljaKärplaLaesteLalliLauLauknaLauriLeevreLeibreLellapereLellapere-NurmeLestimaLinnaalusteLipaLipametsaLipstuLoeLohuLokutaLokutaLoodnaLooneLuisteLunguLõiuseLõpemetsaLätiLümandu (Kohila)Lümandu (Märjamaa)MahlamäeMahtraMaidla (Märjamaa)Maidla (Juuru)ManniMastiMetsaääreMetsaääreMetskülaMetskülaMokaMukriMõisaasemeMõisamaaMõrasteMälisteMälivereMälluMännikuNadalamaNaistevallaNapanurgaNaravereNurmeNurtu-NõlvaNõlvaNõmmeNõmmemetsaNõmmeotsaNõmmkülaNääriObluOelaOeseOhekatkuOhukotsuOhulepaOjapereOjaäärseOolaOrgitaOrgusePaaduotsaPaePaekülaPahklaPaisumaaPajakaPalamullaPalasePalasiPaljasmaaPallikaPalukülaPihaliPirguPukamäePurgaPurilaPurkuPõikmaPõlliPõllikuPõlluPõlmaPõrsakuPäädevaPäärduPühatuRabivereRaelaRaikkülaRakaRanguRassiotsaReondaRidakülaRiidakuRingutaRisu-SuurkülaRootsiRussaluRõueRääskiRöaSaarepõlluSadalaSaksaSalutaguseSaunakülaSeliSeli-NurmeSeljaSikeldiSipaSonniSooalusteSoonisteSoosaluSuluSulupereSutlemaSuurekiviSuurkülaSõmeruSõtkeSäälaTammeTamsiTapupereTeenuseTiduvereTollaTolliToomjaTutiTõnumaaTõrmaUmmaruUrevereUrgeUuskülaVagujaVahakõnnuVahastuVaimõisaValguValliValtuValtu-NurmeVana-AespaVana-KaiuVanamõisa (Märjamaa)Vanamõisa (Vigala)Vana-NurtuVana-VigalaVankseVaopereVarbolaVastjaVeliseVelisemõisaVelise-NõlvaVeskiVilivereViltaVõevaVäljataguseVänglaÄherdiÜlejõe (Märjamaa)Ülejõe (Rapla)

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Tööstus on Raplamaal oluline majandusharu. Tööstustoodangu maht üle 20 töötajaga ettevõtetes oli 2005. aastal 1,6...2,1 miljardit krooni. 2006. aasta lõpus käivitati Kohila lähedal suur vineerivabrik.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Statistikaamet, vaadatud 30.05.2017.
  2. Kink, Hella. (2006). Veeobjektid "Eesti ürglooduse raamatus". Tallinn, Teaduste Akadeemia Kirjastus. Lk 56
  3. 2007.–2009. aasta libisev keskmine
  4. Statistikaameti koduleht

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]