Rapla maakond

Rapla maakond

Raplamaa vapp

Raplamaa lipp

Pindala: 2765 km² (2017)

Elanikke: 33 299 (1.01.2018)

Rahvastikutihedus: 12 in/km²

Maakonnalinn: Rapla

Rapla maakond ehk Raplamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis. Hõlmab enamiku nõukogudeaegse Rapla rajooni alast, mis moodustati ajaloolise Harjumaa lõunaosast, Läänemaa idaosast, Järvamaa edelaosast ja väiksemast Pärnumaa alast.

Üldandmed

Rapla maakond (Raplamaa) asub Loode-Eestis. Raplamaa piirneb põhjas Harju, idas Järva, lõunas Pärnu, läänes Lääne maakonnaga.

Sõprusmaakond Kaiserslautern.

Kohalikud omavalitsused

Raplamaa omavalitsusüksused peale 2017. aasta haldusreformi

Raplamaa omavalitsusüksused enne 2017. aasta haldusreformi

Rapla maakonnas on neli omavalitsusüksust (valda):

Kehtna vald – Kohila vald – Märjamaa vald – Rapla vald

Loodus

Raplamaad hõlmab neli Eesti maastikurajooni. Need on Põhja-Eesti lavamaa, Lääne-Eesti madalik, Kõrvemaa ja Pärnu madalik. Suurima osaga jääb Raplamaa Põhja-Eesti lavamaale.

Suurem osa Raplamaast on siluri karbonaatsete kivimite avamusalal, maakonna põhjaosas avaneb ka ordoviitsiumi ladestu.

Maakonna kõrgeim koht on Paluküla Hiiemägi.

Veestik

Raplamaal asuv tähtsaim veelahe on Paluküla hiiemägi, kust saavad alguse mitme Eesti vesikonna jõed. Rapla maakond on Eesti üks karstirohkemaid piirkondi. Tähtsaim karstiala on rahvusvahelise tähtsusega Kuimetsa karstiala.

Järvi on maakonnas vähe.

Rahvastik

Demograafilised näitajad

Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2009 oli Rapla maakonnas 36 678 elanikku. Neist 47,63% oli mehed ning 52,37% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 11,04‰, suremuse üldkordaja 12,68‰ ja loomulik iive −1,64‰. 93,34% elanikest oli eestlased ja 3,93% venelased. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 15,54%, tööealisi (vanuses 15–64) 68,35% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 16,11%. Töötuse määr oli 9,2%. Elanike tihedus oli 12,3 in/km².

Asustusüksused

Rapla maakonnas on 1 linn, 3 alevit, 14 alevikku ja 267 küla.

Linn

Rapla

Alevid

Järvakandi – Kohila – Märjamaa

Alevikud

Aespa – Alu – Eidapere – Hageri – Hagudi – Juuru – Kaerepere – Kaiu – Käru – Keava – Kehtna – Kuusiku – Lelle – Prillimäe

Külad

Aandu – Adila – Ahekõnnu – Alaküla – Altküla – Alu-Metsküla – Angerja – Aranküla – Araste – Aravere – Aruküla – Atla – Avaste – Ellamaa – Haakla – Hageri – Hagudi – Haimre – Helda – Hertu – Hiie – Hiietse – Hõreda – Härgla – Iira – Inda – Ingliste – Jaaniveski – Jalase – Jaluse – Juula – Jõeküla – Jõeääre – Jädivere – Järlepa – Kadaka – Kaerepere – Kaguvere – Kaigepere – Kalbu – Kalda – Kalevi – Kangru – Karitsa – Kasti – Kastna – Kasvandu – Kausi – Kehtna-Nurme – Kelba – Kenni – Keo – Keskküla – Kesu (Vigala) – Kiilaspere – Kilgi – Kirna – Kivi-Vigala – Kodila – Kodila-Metsküla – Kohatu – Kohtru – Koigi – Koikse – Kojastu – Koluta – Konnapere – Konuvere – Koogimäe – Koogiste – Kuimetsa – Kuku – Kullimaa – Kumma – Kunsu – Kurevere – Kuusiku-Nõmme – Kõdu – Kõrbja – Kõrgu – Kõrtsuotsa – Kõrvetaguse – Käbiküla (Kehtna) – Käbiküla (Märjamaa) – Kädva – Kändliku – Käriselja – Kärpla – Laeste – Lalli – Lau – Laukna – Lauri – Leevre – Leibre – Lellapere – Lellapere-Nurme – Lestima – Linnaaluste – Lipa – Lipametsa – Lipstu – Loe – Lohu – Lokuta – Lokuta – Loodna – Loone – Luiste – Lungu – Lõiuse – Lõpemetsa – Läti – Lümandu (Kohila) – Lümandu (Märjamaa) – Mahlamäe – Mahtra – Maidla (Märjamaa) – Maidla (Juuru) – Manni – Masti – Metsaääre – Metsaääre – Metsküla – Metsküla – Moka – Mukri – Mõisaaseme – Mõisamaa – Mõraste – Mäliste – Mälivere – Mällu – Männiku – Nadalama – Naistevalla – Napanurga – Naravere – Nurme – Nurtu-Nõlva – Nõlva – Nõmme – Nõmmemetsa – Nõmmeotsa – Nõmmküla – Nääri – Oblu – Oela – Oese – Ohekatku – Ohukotsu – Ohulepa – Ojapere – Ojaäärse – Oola – Orgita – Orguse – Paaduotsa – Pae – Paeküla – Pahkla – Paisumaa – Pajaka – Palamulla – Palase – Palasi – Paljasmaa – Pallika – Paluküla – Pihali – Pirgu – Pukamäe – Purga – Purila – Purku – Põikma – Põlli – Põlliku – Põllu – Põlma – Põrsaku – Päädeva – Päärdu – Pühatu – Rabivere – Raela – Raikküla – Raka – Rangu – Rassiotsa – Reonda – Ridaküla – Riidaku – Ringuta – Risu-Suurküla – Rootsi – Russalu – Rõue – Rääski – Röa – Saarepõllu – Sadala – Saksa – Salutaguse – Saunaküla – Seli – Seli-Nurme – Selja – Sikeldi – Sipa – Sonni – Sooaluste – Sooniste – Soosalu – Sulu – Sulupere – Sutlema – Suurekivi – Suurküla – Sõmeru – Sõtke – Sääla – Tamme – Tamsi – Tapupere – Teenuse – Tiduvere – Tolla – Tolli – Toomja – Tuti – Tõnumaa – Tõrma – Ummaru – Urevere – Urge – Uusküla – Vaguja – Vahakõnnu – Vahastu – Vaimõisa – Valgu – Valli – Valtu – Valtu-Nurme – Vana-Aespa – Vana-Kaiu – Vanamõisa (Märjamaa) – Vanamõisa (Vigala) – Vana-Nurtu – Vana-Vigala – Vankse – Vaopere – Varbola – Vastja – Velise – Velisemõisa – Velise-Nõlva – Veski – Vilivere – Vilta – Võeva – Väljataguse – Vängla – Äherdi – Ülejõe (Märjamaa) – Ülejõe (Rapla)

Majandus

Tööstus on Raplamaal oluline majandusharu. Tööstustoodangu maht üle 20 töötajaga ettevõtetes oli 2005. aastal 1,6...2,1 miljardit krooni. 2006. aasta lõpus käivitati Kohila lähedal suur vineerivabrik.

• 

  Valtu mõisa tuuleveski

• 

  Kohila vesiveski

• 

  Hageri kirik

• 

  Sutlema mõisa väravatorn

• 

  Kohila mõisa peahoone

• 

  Lohu mõisa peahoone

Vaata ka

• Rapla rajoon
• Raplamaa kuldne vapimärk
• Raplamaa hõbedane vapimärk
• Raplamaa Omavalitsuste Arengufond

Kirjandus

• Eilart, Jaan (vastutav toimetaja) 1976. Rapla rajoonis. Artiklite kogumik. Tallinn: Eesti NSN Teaduste Akadeemia.
• Kusmin, Jürgen (koostaja) 2007. Raplamaa pärandkultuurist. Rapla: Eesti Loodusfoto. ISBN 978-9985-830-80-2
• Uustalu, Meinhard (1977) 2008. Haimre – Märjamaa piirkonna minevikust. Märjamaa valla Tunatoimkonna toimetised I. Kasti – Märjamaa. ISBN 978-9949-15-656-6

Välislingid

• Rapla maakonna ametlik koduleht
• Rapla maavalitsus
• Rapla maakond statistikaameti piirkondliku statistika portaalis
• Rapla maakonnast eestigiid.ee lehel