Ida-Viru maakond

Allikas: Vikipeedia
Ida-Viru maakond

Ida-Virumaa vapp.svg
Ida-Virumaa vapp
Ida-Virumaa lipp.svg
Ida-Virumaa lipp

Pindala: 3364,05 km²
Elanikke: 153 642 (1.01.2012)[1]
Maakonnalinn: Jõhvi
Ida-Viru maakond.svg

Ida-Viru maakond ehk Ida-Virumaa on 1. järgu haldusüksus Eesti kirdeosas. Hõlmab endise Kohtla-Järve rajooni ala, millele lisanduvad Eesti NSV aegsed vabariikliku alluvusega linnad Kohtla-Järve, Narva ja Sillamäe.

Ida-Virumaa piirneb läänes Lääne-Viru ja edelas Jõgeva maakonnaga ning idas Venemaa Leningradi oblastiga.

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ida-Viru maastik, vaade Sinimägede vaatetornist, suvi 2011.

Ida-Viru maakond paikneb maastikulise liigestuse järgi neljas maastikurajoonis: Soome lahe rannikumadalik, Viru lavamaa, Alutaguse madalik ja Peipsi rannikumadalik.

Maakonna pinnamood on üsna tasane, põhjaosas asub Viru lavamaa, keskel selle kõrgiem osa - Jõhvi kõrgustik. Maakonna lõunaosa on madal, seal asub Alutaguse madalik ja edelaosas asub Peipsi rannikumadalik.

Soome lahe rannikul seisab kogu Ida-Viru maakonna ulatuses Põhja-Eesti pank. See pankrannik on Balti klindi kõige kõrgem ja kõige pikem katkematu osa, mis kulgeb Sakalt Toila klindilaheni. Pankranniku keskmine kõrgus on üle 50 m, Ontika lähistel kuni 56 m üle merepinna. Panga jalamit palistab kitsa ribana rannikumadalik, mis laieneb idas Narva jõe alamjooksul 6 kilomeetrini. Ontikast ida pool, Valaste suurkraavil asub Eesti kõrgeim, 20-25 m kõrgune Valaste juga.

Kolmest küljest ümbritseb Ida-Viru maakonda vesi: põhjast Soome laht, lõunast Peipsi järv ja idast Narva jõgi. Maakonna idapiiril on kunstlik veekogu - Narva veehoidla, läänepiiril Uljaste järv ja Tudu rabajärv. Maakonna põhjaosas on umbes 70 km mereranda, lõunaosas üle 50 km Peipsi järve randa ning idaosas umbes 48 km Narva jõe (kohati ka veehoidla) kaldajoont.

Ida-Viru Maakonna territooriumil on palju järvi, neist 70 on suuremad, kui üks hektar. Järvede kogupindala on 590 ha (0,18 protsenti maakonna territooriumist). Ida-Viru maakonnas on Eesti kõige suurem järvestik - Kurtna järvestik.

Maakonda veestavad 165 jõge, oja jm veekogu, neist 15 suubuvad Soome lahte, 15 Peipsisse ja 11 Narva jõkke. Pikimad on Rannapungerja jõgi, Mustjõgi, Avijõgi ja Tagajõgi.

Maavaradest leidub Ida-Virumaal põlevkivi, fosforiiti, sinisavi, lubjakivi, ehitusliiva ja turvast.

Kohalikud omavalitsused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ida-Virumaa omavalitsusüksused

Ida-Viru maakonnas on 20 omavalitsusüksust: 5 linna ja 15 valda.

Omavalitsuslikud linnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kiviõli - Kohtla-Järve - Narva - Narva-Jõesuu - Sillamäe

Vallad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alajõe vald - Aseri vald - Avinurme vald - Iisaku vald - Illuka vald - Jõhvi vald - Kohtla vald - Kohtla-Nõmme vald - Lohusuu vald - Lüganuse vald - Mäetaguse vald - Sonda vald - Toila vald - Tudulinna vald - Vaivara vald

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ida-Viru maakond
Ida-Viru maakonna rahvaarv 1990–2010.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Ida-Viru maakonnas 149 172 elanikku. Eestlasi oli neist 29 131 ehk 19,5%.[2]

Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2009 oli Ida-Viru maakonnas 169 688 elanikku. Neist 44,59% olid mehed ning 55,41% olid naised. Sündimuse üldkordaja oli 8,56‰, suremuse üldkordaja 14,71‰ ja loomulik iive -6,15‰. 19,65% elanikest oli eestlased ja 71,28% venelased. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 13,27%, tööealisi (vanuses 15–64) 68,63% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 18,10%. Töötuse määr[3] oli 12,3%. Elanike tihedus oli 50,4 in/km².[1]

Ida-Viru maakonnas on 7 linna, 1 alev, 14 alevikku ja 208 küla.

Linnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jõhvi - Kiviõli - Kohtla-Järve - Narva - Narva-Jõesuu - Püssi - Sillamäe

Alevid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kohtla-Nõmme

Alevikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aseri - Avinurme - Erra - Iisaku - Lohusuu - Lüganuse - Mäetaguse - Olgina - Sinimäe - Sonda - Tammiku - Toila - Tudulinna - Voka

Külad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aa - Adraku - Agusalu - Aidu - Aidu-Liiva - Aidu-Nõmme - Aidu-Sooküla - Alajõe - Alekere - Alliku - Altküla - Amula - Apandiku - Aruküla (Lüganuse) - Aruküla (Mäetaguse) - Arumäe - Arupäälse - Aruvälja - Arvila - Aseriaru - Atsalama - Auvere - Edise - Edivere - Ereda - Erra-Liiva - Hiiemetsa - Hirmuse - Hundinurga - Illuka - Ilmaste - Imatu - Irvala - Jaama - Jabara - Jõemetsa - Jõetaguse - Jõhvi - Jõuga - Järve - Kaasikaia - Kaasikvälja - Kaatermu - Kabelimetsa - Kaevussaare - Kahula - Kaidma - Kalina - Kalmaküla - Kalvi - Kamarna - Karjamaa - Karoli - Kasevälja - Katase - Kauksi - Kellassaare - Kestla - Kiikla - Kiissa - Kivinõmme - Kohtla - Koldamäe - Koljala - Konju - Konsu - Koogu - Koolma - Kopli - Kose - Kotinuka - Kudruküla - Kukruse - Kulja - Kuningaküla - Kuremäe - Kurtna (Illuka) - Kuru - Kõrkküla - Kõrtsialuse - Kõrve - Kõrvemetsa - Kõveriku - Kärasi - Laagna - Laekannu - Lemmaku - Lepiksaare - Liimala - Liivakünka - Linna - Lipniku - Lipu - Lohkuse - Lõpe - Lümatu - Maetsma - Maidla - Martsa - Matka - Mehide - Meriküla - Metsamägara - Metsküla - Moldova - Mustanina - Mustmätta - Mõisamaa - Mäetaguse - Ninasi - Nüri - Oandu - Ohakvere - Ojamaa - Ongassaare - Ontika - Oonurme - Oru - Paadenurme - Paate - Pagari - Pajualuse - Pargitaguse - Pauliku - Peeri - Peeterristi - Peressaare - Perjatsi - Permisküla - Piilse - Piilsi - Pikati - Pimestiku - Pootsiku - Puhatu - Puhkova - Purtse - Puru - Päite - Pühajõe - Raadna - Rajaküla - Rannapungerja - Rannu - Ratva - Rausvere - Rebu - Remniku - Roodu - Roostoja - Rääsa - Sahargu - Saka - Salaküla - Satsu - Savala - Separa - Servaääre - Sirtsi - Smolnitsa - Soldina - Sompa (Jõhvi) - Soonurme - Sõrumäe - Sõtke - Sälliksaare - Sälliku - Tagajõe - Taga-Roostoja - Tammessaare - Tammetaguse - Tammispää - Tarakuse - Tarumaa - Tõrvajõe - Täkumetsa - Tärivere - Udria - Uhe - Uikala - Uljaste - Ulvi - Uniküla - Uusküla - Vadi - Vaikla - Vainu - Vaivara - Vaivina - Valaste - Vana-Sonda - Varesmetsa - Varinurme - Varja - Vasavere - Vasknarva - Veneoja - Vilusi - Virunurme - Vitsiku - Vodava - Voka - Voorepera - Võhma - Võide - Võrnu - Väike-Pungerja - Änniksaare

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ida-Virumaa on ennekõike tööstuspiirkond. Seal asuvad põlevkivikaevandused ja Eesti suurim elektrijaam Eesti soojuselektrijaam, põlevkivi töötlevate ettevõtete seas paistab silma Viru Keemia Grupp. Narvas oli pikka aega olulisel kohal Kreenholmi riidemanufaktuur.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Muinasaeg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Muinas Viru maakonna viiest muinaskihelkonnast on Ida-Viru aladel kaks.

Kesk- ja uusaeg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alates 13. sajandist kuni 1925. aastani tegutsesid Ida-Viru maakonna aladel järgmised kirikukihelkonnad.

20. sajand[muuda | redigeeri lähteteksti]

1917. aastal, pärast veebruarirevolutsiooni, viidi Narvas läbi rahvahääletus ning hääletuse tulemusel liitus senini Peterburi kubermangu kuulunud Narva linn ja seda ümbritsevad alad Eestimaa kubermanguga.

1918. aasta detsembris moodustas 29. novembril Narvas moodustatud Eesti Töörahva Kommuun Narva linna ümbritsevast 14 vallast Narva maakonna.

Eesti Vabariik[muuda | redigeeri lähteteksti]

1920. aastal, pärast Eesti Vabadussõja edukat lõppu liideti Tartu rahulepingu alusel Virumaaga Narva jõest ida pool asunud maa-alad, kus moodustati 3 valda: Karjati vald (venepäraselt Skarjatina vald) (vene keeles Скарятинскaя), Kose vald (vene Козельскaя) ja Narva vald.

Eesti haldusjaotus 1925. aastal

1938. aastani oli Virumaal nüüdse Ida-Viru maakonna osas 19 valda.

Auvere-Joala – vallajuhid A.Reinsalu, M.Lausa, Erra – K.Innos, Iisaku – A.Aru, J.Teder, Illuka – E.Sibrik, A.Tammjärv, Järve – Al.Kallaste, J.Peedo, Jõhvi – A.Leitmaa,A.Sarap, Kalvi – J.Ruberg, L.Samel, Kohtla – A.Kaup, J.Rooden, Kose – T.Jõgi, A.Vene, Maidla – Ed.Ilves, K.Janberg, Mäetaguse – J.Reimand, R.Kirs, Narva – N.Raja, R.Seinkivi, Peetri – G.Johannes, H.Solom, Püssi – Joh.Eero, A.Soosaar, Skarjatina – N.Vlassovski, H.Randla, Tudulinna – T.Luhamaa, J.Taimsaare, Vaivara – V.Annus, H.Toom, Vasknarva – J.Käsperov, R.Peremet, Voka – E.Vöörmantsik, H.Uus.

Peale 1939. aasta valdade reformi säilitas väga vähe valdu oma endise nime ja piiri (vaata Eestis 1939 kaotatud vallanimede loend), moodustati: Alutaguse, Erra, Illuka, Jõhvi, Kohtla, Lüganuse, Maidla, Mäetaguse, Narva, Raja, Piiri, Tudulinna, Tärivere, Vaivara, Vasknarva vald.

Valdade ümbernimetamisega alustati ka Narva-taguste alade venepäraste asulanimete eestistamisega Knjaz Selo (vene keeles Князь-Село) - Kuningaküla, Verhneje Selo (Верхнее Село) - Permisküla, Sõrenets (Сыренец) - Vasknarva, Skarjatina Gora (Скарятина Гора) - Karjati, Stepanovšina (Степановщина) – Kalda, Djuk (Дюк) - Kalaküla, Perevolok (Переволок) - Perve, Skamja (Скамья) – Kambi, Kuritšek (Куричек) - Kurundi, Vtoraja (Втроя) - Raja, Zaborovje (Заборовье) – Tagametsa, Radoveli (Радовели) - Raadvere, Zagrivje (Загривье) - Vabaküla, Konduši (Кондуши) - Koidu, Mokredi (Мокреди) - Metsa, Kukin ja Malentsovo (Кукин берег и Маленцово) – Aru.

Eesti NSV[muuda | redigeeri lähteteksti]

24. november 1944. aastal eraldati Eesti NSV territooriumist 3 üle Narva jõe olnud valda (Raja vald, Piiri vald)|Piiri vald ja Narva vald) ja viidi Vene NFSV Leningradi oblasti koosseisu. Selle aluseks oli Johannes Vares Barbaruse avaldus ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu otsus.

Kuni 1949. aastani moodustasid tänapäeva Ida- ja Lääne-Viru maakond ühtse Virumaa. Virumaale kuulusid kuni 1944. aastani ka Narva-tagused alad. Avinurme ja Lohusuu vallad olid Tartumaa osaks.

Aastal 1949 eraldati Jõhvimaa omaette Jõhvimaa maakonnaks ja Jõhvi sai maakonnalinnaks.

26. september 1950 moodustati Kiviõli rajoon 855 km². Jõhvi maakonnast sai Jõhvi rajoon 1785,6 km² Vaivara ala allutati Narvale ja moodustati Narva linnapiirkond 340 km², kuhu kuulus 5 külanõukogu ning Kohtla-Järve linnapiirkond 32 km². Oonurme ja Tudulinna piirkond koos Tartumaaale kuulunud Avinurme ja Lohusuu piirkondadega kuulus nüüd Mustvee rajooni 1047 km².

Aprillis 1952 moodustati Eestis kolm oblastit: Tallinna, Tartu ja Pärnu oblast. Virumaa kuulus Tallinna oblastisse. Aprillis 1953 oblastid likvideeriti.

Rajoonide arvu vähendati 1959. Likvideeriti Kiviõli ja Mustvee rajoon. Kiviõli rajooni ala anti Kohtla-Järve linnanõukogu alluvusse pindalaga.

Aastal 1960 allutati Jõhvi rajoon Kohtla-Järve linnanõukogule ja moodustati Kohtla-Järve linnapiirkond pindalaga 2587,6 km².

Aastal 1964 nimetati Kohtla-Järve linnapiirkond Kohtla-Järve rajooniks. Jõhvi oli rajoonikeskus kuni 1978. aastani. Aastaks 1967 olid Narva linnapiirkonna külanõukogud ühendatud Kohtla-Järve rajooniga Kohtla-Järve rajooni pindala 3186,7 km².

1990. aasta algusest eksisteerib endise Kohtla-Järve rajooni territooriumil maakond, algul Kohtla-Järve maakonna, 1990. aasta märtsist Ida–Viru maakonna nime all.

Kihelkonnad Ida-Viru maakonnas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Askälä kihelkonda moodustati

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Statistikaameti koduleht
  2. Statistikaameti andmebaas
  3. 2007.–2009. libisev keskmine

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Ida-Virumaa rahvakultuurist" Infotrükk, 1992
  • "Levimuusika Ida-Virumaal sõnas ja pildis" 2001
  • Jaan Masing "Ida-Virumaa matkajuht" BeTeGe, 2005
  • Alo Särg "Ida-Virumaa mõisad ja mõisnikud" Argo, 2006
  • "Eestimaa päike tõuseb Ida-Virumaalt" MTÜ Kultuuriveski, 2008
  • "Puhkus Ida-Virumaa looduses" Keskkonnainvesteeringute Keskus, 2008

59.2127.3